Kas tänane maailm vajab NATOt? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kas tänane maailm vajab NATOt?

Kas tänane maailm vajab NATOt? Selleks, et rääkida NATO vajalikkusest, tuleks endale selgeks teha, mis organisatsioon see tegelikult on. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Ning mida me üldse mõtleme ,,tänase maailma" all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi

Avalik haldus

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA

Ajalugu

28

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Põhilised tippkohtumised. 5. Euroopa Kohus. Kontrollikojas kontrollitakse EL raha kasutamist. Praegu seal Juhan Parts. Juncer- EL Komisjoni president. Donald Tusk- EL president. Plussid: hetkel Eesti EL eesistuja- paljud nõupidamised Eestis, juhib tööd. Kultuurikatlas kokkusaamine. Kaasarääkimise EL puudutavates küsimustes ja otsustes. EL abi: rahastusfondid. Miinused: Eesti iseseisvuse vähenemine, asjaajamine pikk ja keerukas, teiste EL riikide aitamine.(Kreeka võlgade tasumine) 24. NATO kujunemine, tegevus ja liikmesriigid. NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja Atlandi lepingu alusel. Peakorter asub Brüsselis. Praegu juhib NATOt NATO peasekretär Jens Stolenberg. NATO liikmeid on kokku 29. Põhiliseks eesmärgiks on kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja

Ajalugu

22

docx

Ajalooarvestus

Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma

Ajalugu

22

docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008 valiti keset majandusliku kriisi esimene mustanahaline president Barack Obama. 2010 aastal viidi läbi suuri majandus- ja tervishoiu reforme. Samal aastal toimus Mehhiko lahes Deepwater Horizoni plahvatus ja naftareostus, mis sai rahuaja suurimaks õlireostuseks. George H.W. Bushi administratsioon Koos NSVL-i kokkuvarisemisega lõppes ka Külm sõda aga samal ajal polnud maailm rahulikumaks muutunud. Rivaalitsemise asemele teise üliriigiga asus USA konflikti ühega neist maadest, mida noorem Bush nimetas hiljem ,,Kurjuse teljeks". Majandus Presidendiks saades tuli Bushil silmitsi seista suure defitsiidiga, mis pärines Reagani poliitika tagajärgedest. 1990 aastal oli defitsiit 220 miljardit dollarit, mis tähendas kolmekordset kasvu võrreldes 1980 aastaga. Bush tahtis defitsiiti ohjeldada, uskudes et nii ei saa USA võtte endale maailma liidrirolli

Ajalugu

12

docx

Võrdlev välispoliitika - Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa

neljanda vabariigi ps taga, misvõeti 46.a. vastu. aga see ei rahuldanud teda ja ta astus tagasi, mille tulemusena tekkis tugeva parlamendiga riik, kus suur osa parlamendi koosseisust 60% aastatel 46-47 kuulus komparteile ja (sotsialistidel) ehk puhas vasakpoolne. Pärast tuli võimule vasakpoolsus, mis viis Pr. aktsiad ameerika ja usa silmis madalale. PR võeti arvestavaks alles potsdami kokkusaamisel teiste suurriikidel poolt. 1949 Pr. osaleb NATO loomisel, aga roll teisejärguline. Euroopa armee peamine mõte oli tagada olukord, kui sm jõuna kaardina ei ole - prantslaste poolt promotod euroopa armee, mis tähendab euroopa armeed ilma saksamaata, et tagada kontroll SM üle. 1954 - Pr sõjaline lüüasaamine kagu-aasias. pärast 2. ms taastati Pr. volitused seal, kuid vietnamlased korraldasid neile seal sõjalise katastroofi. kagu-aasia sõda lõpetati läbirääkimistega pariisis, toimus nelja suurriigi konverents.

Võrdlev välispoliitika

15

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

I pool ­ Kuuba ehk Kariibi kriis (kaardil 2). 1959 oli Kuuba muutunud kommunistlikuks ­ võimule tuli Fidel Castro. USA ei olnud asjaga rahul, aga NSVLile see väga meeldis ­ sai oma mõjusfääri laiendada. 1962 avastasid USA luurelennukid, et Kuubale on paigutatud NSVLi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid (mille tegevusraadius on kuni 5000 km, USA oli tabatav nendega). Seesama avastus tõi kaasa Kuuba kriisi. Seda kriisi asusid lahendama USA (Kennedy) ja NSVL (Nikita Hrustsov). Sel hetkel oli maailm tuumasõja lävel. USA kuulutas välja karantiintsoonid ümber Kuuba ­ laevad patrullisid, et takistada NSVLi uute laevade saabumist Kuubale. Mõlemad osapooled pingutasid, et tuumasõda ära hoida. Kuuba kriis lõppes sellega, et USA andis kinnituse, et ta ei ürita Kuuba valitsust kukutada ja NSVL viis oma raketid Kuubalt minema. II pool ­ Praha kevad ehk Tsehhoslovakkia (kaardil 2A, 1968). 1960ndate lõpus algas

Ajalugu

13

doc

Külm sõda

suhete sisseseadmise nii NSV Liidu kui ka Hiina RV-ga. Uut moodi mõtlemine · Uut moodi mõtlemine tähendas NSV Liidu tõsist pööret suhetes lääneriikidega. M. S. Gorbatsovi juhitud NSV Liit loobus senisest lääneriikide suhtes aetavast vastasseisupoliitikast. · Uus poliitiline suund rõhutas rahuliku kooseksisteerimise universaalsust rahvusvahelistes suhetes, loobuti klassivõitluse ja maailmarevolutsiooni ideedest, leiti, et Läänt ja Ida ei saa vastandada, sest maailm on vastastiku seotud ning sõltuv kindel tervik. · Uut moodi mõtlemine väljendus USA ja NSV Liidu suhete paranemises, reaalse desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises. Kriisid ja sõjad Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine) · Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4

Ajalugu

Kommentaarid (0)