50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. Valisin selle teema, kuna see on praegu on väga aktuaalne teema. Inimesed ei teadvusta endale, kui tähtsad on tegelikult meile lapsed ja mis saab siis, kui me lapsi õigesti ei kohtle. Teame, et armastus sünnitab armastust, vägivald vägivalda. Muutkem Eestis suhtumist lastesse nii, et nad tunneksid end peres armastatuna, kaitstuna, tunnustatuna. Siis kasvab terve ja edukas noor tulevase tugeva pere loojana. SEKSUAALNE VÄGIVALD. Kõigist lastega seotud kuritegudest on inimesel kõige raskem leppida seksuaalse vägivallaga. Alles hiljuti on hakatud seksuaalse kuritegevuse üle avalikult arvamusi
ebainimlikult ja alandavalt, kui sul ei ole õigust esitada küsimusi, kui sa elad pidevas hirmus, kui sul ei ole õigust oma arvamusele, kui sul ei ole õigust öelda «ei», kui sul ei ole õigust oma rahale ja õigust seda kasutada? Sellisest elust ei saagi rõõmu tunda. On vaid kaks võimalust kannatada (lootes, et tasuks on kaua kestev elu) või vastu hakata. Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. Tihtipeale on just lapsed need kes peavad kogema koduvägivalda . Lapsed võivad näha kuidas isa ja ema kaklevad , samas ka sattuda ise ohvri seisusesse ning ise langeda väärkohtlemise ohvriks. Seega võib lapse suhtes toime panna nii emotsionaalset, vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda, hooletussejätmist ja ülikaitstust. Väiksed lapsed ei pruugi olla midagi muud kogenud ja usuvad, et kõik vanemad on oma laste vastu vägivaldsed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või
ja vaimselt tugevam isik teist füüsiliselt ja vaimselt nõrgemat isikut vääralt ära. Perevägivald hõlmab endas lähtuvalt väärkohtlemisobjektist mitmeid tüüpe ning iga tüübi sees võib esineda omakorda erinevusi. Perevägivalla tüübid on: · emotsionaalne; · füüsiline; · vaimne; · seksuaalne. 3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. Tihtipeale on just lapsed need kes peavad kogema koduvägivalda . Lapsed võivad näha kuidas isa ja ema kaklevad , samas ka sattuda ise ohvri seisusesse ning ise langeda väärkohtlemise ohvriks. Seega võib lapse suhtes toime panna nii emotsionaalset, vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda, hooletussejätmist ja ülikaitstust. Nimtatud dimensioonid võivad olla ka soo- või mittesoospetsiifilised. See tähendab, et laps võib sattuda väärkohtlemise ohvriks oma soo tõttu.
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja
karistamise ja selle aktsepteerimisega. 6 Uuria Hannu Sariola korraldas Soomes 80.aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid. Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem. Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed Millised on vägivalda soodustavad tegurid Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset,
Eriti oluline on perekonnasuhetes just täiskasvanu ja lapse suhe, see erineb 3 teistest suhetest just selle poolest, et üks on tugev ja teine nõrk, üks on suur ja teine väike. Siin oleneb kõik sellest kuidas suhtub suurem väiksemasse ja mil viisil ta oma armastust välja näitab kui ta seda üldse teeb. Kujuneb välja kiindumus ja kaitseinstinkt. Isa ja ema tunnevad - või vähemalt eeldatakse, et nad tunnevad, kui kõik on õigesti, et nende lapsed on mingil olulisel kombel omad. Kõige olulisem on kiindumussuhe ema ja lapse vahel see saab alguse juba sünnist, esimestest hetkedes, kui laps asetatakse ema kätele, sellest omakorda kaitseinstinkt. Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa. Igal lapsel on omad õigused, mis saavad alguse juba lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida
Füüsiline kiusamine - Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms. Psühholoogiline kiusamine - Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms. 11. Miks kiusaja kiusab? Selgita, millised rühmad on ilmestunud klassis, kus esineb kiusamine? Oma arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. lapsed kes on koheldud vägivaldselt lapsed kes kardavad sattuda ise kiusatava rolli lapsed kes kardavad teistest erineda 12. Milline on kiusatav? Sisemised tegurid – ebakindlus, ehk ka kordab sama käitumist, ebaviisakas, terav, vaikne, hirm Välised tegurid – mingi erisus. Pere/taust – õpitud ohvri roll. Kiusamine läheb aja jooksul hullemaks. Eriti hüppeliselt hullemaks läheb siis, kui ohver järsku vastu hakkab. 13. Mis on tõrjutus?
ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan - kuhu minna ja kuidas. Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik. Kui oht on käegakatsutav, saad kutsuda politsei ja paluda end viia varjupaika (see võimalus on hetkel Tartus ja Tallinnas). Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii iseenda kui oma lapsed perevägivalla kordumisest tulevikus. Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub. Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid