Võib õelda, et sajandivahetuse paiku sai karskusseltside arv täis ning lisandus veel mõni üksik selts, mis aga ei tähendanud karskusliikumine allakäiku vaid küpsusfaasi. Kuid 1914 algas sõda ning karskusliikumise allakäik, hiljem 1940. aastal, kui likvideeriti Eesti Karskusselts Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi juhtimisel lõppes ka Eestis karskusliikumine. 1990- 2001 on tehtud Eestis mitmeid katseid Eesti karskusliikumise taastamiseks, kuid tulutult, juba 1989. aastal taastatud karskusliit jäi vaid marginaalseks organisatsiooniks. 1997. aastal sõlmisid ka Eesti Pensionäride ja Perede Liit ning Eesti Karskusliit koostöölepingu. On olnud ka mitmeid kokkusaamisi nii noortele kui täiskasvanutele karskusliikumise edendamiseks, kuid rahvani need ei jõua. Võib õelda, et karskusliikumie tänapäeval on rahvale võõras, paljud ei tea ilmselt selle täpset tähendusdki, kuid nimejärgi võib pelgalt oletada, et tegu on miskit karskusega seoses, miskit alkoholi vastast. 2001
Emadepäev maikuu teine pühapäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapä eval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne Virginias Graftowi kirikus. Esmakordselt... Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üleeestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Lilled, kaardid ja kingitused Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi.
FAS-i kõige tõsisemaks probleemiks ongi kesknärvisüsteemi kahjustus. Kahjustussümptomid ilmnevad enamasti hilisemas eas madala IQ-na, aeglase arenguna, käitumishäiretena (hüperaktiivsus, suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus), õpiraskustena (halb mälu, keskendumisvõime ja tähelepanuhäired) ja muuna. Fetaalne alkoholisündroom (FAS) on mentaalse taandarengu juhtivaks põhjuseks lääne tsivilisatsioonis. (Eesti Karskusliit, 2016) Joonis 1. Tüüpiline FAS sündroomiga imik (2016) 7 2.4. Alaealised ja alkohol Inimese aju areneb kuni 25. eluaastani ning eriti oluline areng toimub vanuses 12-25 aastat. Alkoholi mürgine toime kahjustab tõsiselt närvirakke, eriti kahjulikult mõjub see otsmiku- ja oimusagara piirkonnale, mis eelmainitud vanuses kõige rohkem areneb. Mis puutub tarbimisse,
Oleks hea end tunnistada lihtsalt inimeseks oma soovide, tundmuste ja ootustega. Meeles pidada, et tavaliselt ei osata meie soove silmist lugeda ja teada, et kõige lihtsam moodus end arusaadavaks teha on rääkida, siis on läbipõlemisest kergem üle saada. Seega- rääkigem oma tunnetest, puhakem ja meie elu saab olema lihtsam! 13 KASUTATUD KIRJANDUS Hellesten, T. 1994 ,,Jõehobu elutoas" Eesti Karskusliit Hellsten, T. 1996 ,,Elu laps" Eesti Karskusliit Küünarpuu, H. 1994 ,,Läbipõlemissündroom: mis ja miks?" Hommikuleht Küünarpuu, H. 1996 ,,Sõbrad pääsevad läbipõlemisest" Eesti Päevaleht Lehtsaar, T. 1994 ,,Hingepilk" Olari, J. 1996 ,, Enesetäiendamine päästab kiiresti läbipõlemisest" Eesti Päevaleht Pulver, A. 1996 ,,Enesepiitsutamise pahupool" Pühapäevaleht Saarma, J. 1995 ,,Depressioon" Valgus Tuulik, V. 1979 ,, Emotsioonid ja tööhõive" Valgus 14
Iseseisev töö TARTU 2014 Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid
istungile 22.jaanuaril 2009. http://www.raplamv.ee/terv/uploads/Materjalid/Riiklik %20alkoholipoliitika.pdf välja otsitud 06.12.2012. Saar, I. (2011). Alkoholi hinna optimeerimisest. Kaine peaga. Eesti Maksumaksjate Liidu kodulehelt http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1131 välja otsitud 08.11.2012 WHO. 2009. Alkoholi tarvitamisega seotud kahju vähendamise, sekkumiste efektiivsuse ja kuluefektiivsuse tõendus. Eesti Karskusliit AVE kodulehelt http://www.ave.ee/download/WHO_raamat.pdf välja otsitud 07.10.2012. 11
1. ALKOHOLI TARBIMISEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Euroopa on kõrgeima alkoholi tarvitamise tasemega regioon maailmas, ületades maailma keskmise taseme 2,5 korda: keskmiselt 11 liitrit alkoholi inimese kohta aastas. See toob Euroopale kaasa erilise tervisliku ja majandusliku koorma, hõlmates nii valu ja kannatust, kahju kolmandatele osapooltele, tervise ebavõrdsuse ning vähendab Euroopa produktiivsust (Eesti Karskusliit). Sellega seonduvad mitmed riskid (Health & Consumer Protection 2006, WHO).: · terviserisk (hinnatakse, et 55 miljonit täiskasvanut tarvitab liigselt alkoholi, s.o. mehed üle 40 g alkoholi päevas ja naised üle 20 g päevas); · alkoholi liigtarbimine põhjustab aastas ca 195 000 inimese surma läbi õnnetusjuhtumite, maksahaiguste, vähi jne; · alkoholi liigtarbimine on enneaegse surma põhjuste seas kolmandal kohal peale
pedagoogikat ning liitus Eesti Karskusliiduga, kus ta asus tööle karskussekretärina. 3.Välisreisid Matkamine ja reisimine olid Aleksandri hobid juba noorusest peale. 1921.aasta suvel tegi ta 700- kilomeetrise jalgsimatka mööda Eestimaad. Üliõpilasena oli ta sageli Soomes. 1930.aastate lõpul kutsuti teda peaaegu igal suvel lektoriks soome õpetajate suvekursustele Helsingisse. 1922.aastal saatis Eesti Karskusliit Aleksandri Berliini, osa võtma alkoholivaba noorsookasvatuse kongressist. Hamburgi kongressil tutvus ta paljude noorsootegelastega, eriti Põhjamaadest tulnutega. Tänu sellele võttis Aleksander 1923.aastale ette ringmatka Põhjamaadesse: Soome kaudu Rootsi, sealt Taani ja Taanist tagasi Helsingisse. 1927.aastal võttis ta osa Budabestis toimuvast soome-ugri kultuurikongressist. Kongressi raames korraldati ekskursioon mööda Ungarit, mis lõppes õhtusöögiga Balatoni järve ääres
esirinnas. Eugeenikat uurinud meditsiiniajaloolane Ken Kalling on öelnud, et ,,iseseisvuseelse Eesti mõtlejate suhet tõuküsimusse saab juba kindlasti pidada eugeenika poolt mõjustatuks, s.t eugeenilise mõtlemise teoreetilised alused olid eesti ühiskonda kinnistunud". (Wikipedia vahendamas Kallingut 1998) Seetõttu algas iseseisvuse saanud Eesti Vabariigis kohe eugeenilise mõtte levik ja propageerimine. Algselt oli eugeenikaideede levitamisega peamiselt seotud Karskusliit ja ka Tartu Ülikool nagu mujalgi maailmas kandsid eugeenilist mõtet peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed. (Kalling, ,,Karskustöö...") Kuna seltsi kuulus mitmeid mõjukaid eestlasi, siis jõudsidki seltsi ideed ja uskumused nii ühiskonna kõrgematesse kihtidesse kui ka lihtsate inimesteni ning vormusid lõpuks ka kurikuulsa steriliseerimisseaduseni. EESTI EUGEENIKA SELTSI EESMÄRK
kohe ka teistesse osariikidesse ja 1914. aastal kuulutas president Wilson maikuu teise pühapäeva emadepäevaks. Selle järel sai emadepäevast ülimalt kiiresti kogu riigis tähistatav püha. Tänaseks on saanud tavaks viia valgeid nelke ema hauale ja punaseid kinkida elavale emale. A.Jarvis ei abiellunud kunagi ja tal polnud endal lapsi. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-Eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem 3. juunil 5 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis Emadepäeva tähistama 1988. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emadep %C3%A4ev) Eestis on emadepäeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on
Kodumajanduskoda (ametlikult: et väärtustada naiste kodust tööd, lugeda: et kinnitada neid köögi külge) ning pöörati nt. vastupidisesse suunda tendents, mis 1929. a kriminaalseadustiku eelnõuga oli Eestist loomas ühte vähest maailma riikidest, mis üritas mh naiste õigustele apelleerides, legaliseerida aborti. Sümboolne on ka küllaltki jõhker emadepäeva tähistamise riigistamine (seni oli emadepäeva korraldamist ühiskondlikel alustel organiseerinud Eesti Naiste Karskusliit, kes suhtus võimude uude initsiatiivi vägagi tõrjuvalt). 19 Kasutatud kirjandus 1. http://www.hm.ee/Haridusseadused-1918-1940/hsscan/kooliarst%201921.pdf 2. Dr. A. Lüüs. (1926). Laste ühiskondlik tervishoid. Tartu: Loodus 20
Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik. Endised õigeusklikud astuda luteri kirikusse. Üldised ühiskonnakritilised artiklid, seltsitegevuses karskusselts. Kujunes üllatuslikult karskusliikumise liidriks, tõrjus kõrvale Aadu Grensteini. Oli Postimehe rahvuslikkonservatiivse suuna ideeline juhte. Grensteinil ka konfliktid Jaan Tõnissoniga, liidrikoht põllumeeste seltside hulgas. Jõgeveltiga ajalehes konflikt. Karskusliit üldkultuuriline liikumine nagu kõikide seltside puhul, laiemas mõttes rahvaharimine ja meelelahutuse pakkumine. Reimanil meelepäraseimaks ajalugu. Huvitunud eestkätt haridusloost ja -tegelastest. Neist rohkesti kirjutanud nii ajalehtedes kui kogumikes. Villem Reiman ,,Eesti ajalugu" kolmel korral ilmunud. Enne seda eesti keeles teadmised Eesti ajaloost küllaltki napid ja katkendlikud. Asutada ,,Eesti Kirjanduse Selts", et luua ja levitada harivat kirjandust. Ajaloo toimkond
rahva parema osa hävitajast ei olegi nii vastuvõetamatu...). Iseseisvuseelse Eesti mõtlejate suhet tõuküsimusse saab juba kindlasti pidada eugeenika poolt mõjustatuks, s.t. eugeenilise mõtlemise teoreetilised alused olid eesti ühiskonda kinnistunud. Rahvuslikku eugeenilist liikumist ei saanud Eestis veel tekkida, küll tehti juba ettepanekuid tõu parandamise osas. Iseseisvunud Eestis algas kohe ka eugeenilise mõtte levik ja propageerimine. Algselt oli sellega seotud peamiselt Karskusliit, aga ka Tartu Ülikool nagu mujalgi maailmas kandsid eugeenilist mõtet peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed. 1924. a. asutati Eesti Eugeenika Selts ,,Tõutervis". Seltsi juhatusse kuulujaist oli enamus Tartu Ülikooli õppejõud. 1930. aastal kujundati selts ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks. (Genealoogiat tuleb siin vaadelda kui ühte eugeenilise uurimistöö metoodilist aspekti
annaabi.ee 
