· Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi valima kas liikuda põhja või lõuna poole · Kliimamuutus ja ugrilaste jagunemine arvatakse olevat toimunud 100. aastat e.Kr.
Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud
Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik
noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust. 1914-1916 mobiliseeriti vähemalt 100 000 meest. 10 000 langes kas lahingus või suri haigustesse. 1914.a. augustis tsaarivägede ebaõnnestunud pealetugis Ida-Preisimaal langesid sajad eestlased või võeti sõjavangi. Mingeid rahvusväeosi ei olnud. Teenisid Läänemerest Karpaatideni. 1915. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. (1915 – 1 korraline ja kaks ennetähtaegset noorsõdurite võtmist) Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. 1916
"Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve- raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti
"Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve-raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar"
hiljem saksa maailma sümboliteks. * Ekspansionaarne migratsioon on eriti iseloomulik 12. ja 13. sajandile, kuid hakkas mõnes piirkonnas juba varem _ Pürenee ps-le hakkas kristlastest uusasunikke saabuma kohe pärast kristlaste vallutusi 10. 11. sajandil. * Ostsiedlung hakkas aegamööda hoogu juurde saama 12. sajandi esimesel poolel._ 13. sajandil kattus saksa keelt kõnelevate asunikega kogu Ida-Euroopa, Eestist kuni Karpaatideni. Juriidiline raamistik * Uusasustamise, migratsiooni ja kolonisatsiooni ulatuslik liikumine, mis leidis aset klassikalisel keskajal, oli rajatud tööjõu värbamise mudelile_ lubatakse ehitada ,,vaba küla"(vaba pärisorjuse kohustustest). Need olid teokohustustest ja maksudest vabastatud. Talupojad said omale rendimaa, mida üles harida ja said seda pärandada. Vabu külasid loodi teadlikult selleks ,et uusasunikke juurde meelitada ning neid leidus kõikjal Euroopas, k.a.
Viljad: punakaspruunid kolmehõlmalised pähklid, kaetud läikivpruuni kestaga, tavaliselt üheseemneline. Kuupula neljahõlmaline, kaetud naaskeljate soomustega. Toored pähklid pole söödavad, sisaldades inimestele kahjulikku alkaloidi fagiini, milline laguneb kuumutamisel ja küpsetamisel. Harilik pöök on Euroopa varjutaluvaim lehtpuu, kasvades kuni 45 m kõrguse sirgetüvelise, laiuva ja võimsa võraga, helehalli sileda koorega suure puuna. kasvab Kesk- ja Lääne- Euroopast kuni Karpaatideni ja põhjas Sotimaani ja Lõuna-Rootsi ning Lõuna-Norrasse. Meile looduslik areaal ei ulatu. Eluiga ulatub kuni 500 aastani. Eestis hajusalt kultuuris. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja Mandri- Eesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga. Sagedamini kohtab aga kultuuris punaselehiseid harilikke pööke (F. sylvatica f. purpurea),
6. IDA-EUROOPA Ida-Euroopasse jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Poola, Leedu, Läti ja Eesti. Siin asuvad erineva suurusega riigid, kõige suurema piirkonna hõlmab aga Venemaa Euroopa-osa. (23) Ida-Euroopa asub Ida-Euroopa platvormil, millel omakorda asub Ida-Euroopa lauskmaa. Lauskmaa ulatub Barentsi ja Valge mere äärest Musta ja Kaspia mereni ning Uurali mäestikust Läänemere ja Karpaatideni. Platvormi aluse moodustavad vanad kristalsed kivimid (20) Ida-Euroopas on väga mitmekesised loodusolud. Ungari asetseb Kesk-Doonau madalikul ja Transilvaania kiltmaal. Ungari on enamasti täiesti tasane, paksu viljaka lössiga kaetud. Läänes kerkivad Tatra mäestiku eelharud. Suurimad jõed on Doonau ja Tisza. Nende kaldad on madalad ja vool aeglane. Suurem osa Ungarit on metsata 25
Mägiteed on korralikud ja suure bussiga saab seal vabalt liikuda. Kiirteed peaaegu puuduvad, kuid turistid võivad sellest ainult head meelt tunda, sest nii näevad nad oluliselt rohkem. Kogu liiklus käib küladest läbi ja bussiaknast on vahva vaadata kohaliku rahva elustiili. Rumeenia loodus on vaheldusrikas, ulatudes piiritutest tasandikest üle 2500 m kõrguvate Karpaatideni. Külastajatele on avatud mitmed looduslikud koopad. Omaette elamus on lõbusõit LääneEuroopa pikimal jõel Doonaul (2950 km). Doonau deltat, kus Doonau viib oma vee Musta merre, võib võrrelda eluga Eesti väikesaartel ja Matsalus. Huvipakkuvad on sealsed subtroopilised metsad, väikesed saared, kanalid, järved ja liivaluited. Doonau deltas elab üle 300 linnu, looma ja kalaliigi. Põhjalikuks tutvumiseks deltaga võib üürida paadi ning sõita läbi väikeste kanalite
Viljad kolmekandilised pähklid, õhukese läikivpruuni puitunud kestaga. Perekonnas on 10 liiki, millised on levinud põhjapoolkeral. Haljastuses kasutatakse liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena. Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) [sülvátika] Harilik pöök on Euroopa varjutaluvaim lehtpuu, kasvades kuni 45 m kõrguse sirgetüvelise, laiuva ja võimsa võraga, helehalli sileda koorega suure puuna. kasvab Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Karpaatideni ja põhjas Sotimaani ja Lõuna-Rootsi ning Lõuna-Norrasse. Meile looduslik areaal ei ulatu. Eluiga ulatub kuni 500 aastani. Võrsed: noorelt hallikaspruunid, paljad. Lehed: kuni 10 cm pikad ja kuni 7 cm laiad, ovaalsed, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, servas pikad ripsmelised karvad, pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, hõredalt karvased, sügisvärvus kollane kuni punakas. Lehed jäävad osaliselt talveks puudele.
Kasut. msg. suurt kulumis- ja löögikindlust vajavate puittoodete valmistamiseks (löökpillide tarvikud, jalutuskepid, tööriistade varred). Puitu kasutatakse ka kütteks ning varem ka söepõletamiseks. Fagus sylvatica - Harilik pöök on Euroopa varjutaluvaim lehtpuu, kasvades kuni 45 m kõrguse sirgetüvelise, laiuva ja võimsa võraga, helehalli sileda koorega suure puuna. kasvab Kesk- ja LääneEuroopast kuni Karpaatideni ja põhjas Sotimaani ja Lõuna-Rootsi ning Lõuna- Norrasse. Meile looduslik areaal ei ulatu. Eestis hajusalt kultuuris. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja MandriEesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga. · Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt
tehnikas. Praetult kasutatakse pähkleid ka söögiks. Perekonnas on 10 liiki, millised on levinud põhjapoolkeral. Haljastuses kasutatakse liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena. Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) Harilik pöök on Euroopa varjutaluvaim lehtpuu, kasvades kuni 45 m kõrguse sirgetüvelise, laiuva ja võimsa võraga, helehalli sileda koorega suure puuna. kasvab Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Karpaatideni ja põhjas Sotimaani ja Lõuna-Rootsi ning Lõuna-Norrasse. Meile looduslik areaal ei ulatu. Eluiga ulatub kuni 500 aastani. Tunnused: Võrsed: noorelt hallikaspruunid, paljad. Lehed: kuni 10 cm pikad ja kuni 7 cm laiad, ovaalsed, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, servas pikad ripsmelised karvad, pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, hõredalt karvased, sügisvärvus kollane kuni punakas. Lehed jäävad osaliselt talveks puudele.
annaabi.ee 
