Sulaaeg Eesti NSV-s J. Stalini surmale järgnes NSV liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Eriti aktiivelt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti Beria. Senine massiline vägivald vähenes ja juhitavale tööle hakati edendama ka kohalikku kaadrit. See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes ,, mõningatest möödalaskmistest" ja seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku sulamine ettevaatlik ja ...
Aastatuhandeid varem oli soojadel perioodidel arktiliste alade aastane keskmine temperatuur 7-13° C, aga kõige külmemal kuul, jaanuaris oli õhusooja 4-6 kraadi. See tähendab, et kliimatingimused Arktikas erinesid kaasaegse Krimmi omadest üpris vähe. Teise aastatuhande alguses kirjutatud ajaloolised kroonikad väidavad, et suur pind Gröönimaast ei olnud kaetud jääga just seetõttu norra meresõitjad, viikingid nimetasid ta ,,roheliseks maaks". Seejärel kliima karmistus ja Gröönimaa kattus jääga. Rääkides olulisematest põhjustest, saab välja tuua mitu markantset hüpoteesi. Üks neist ütleb, et põhjuseks on Päikese aktiivsuse kasvamine, kuna kõik kliimaga seonduvad muutused, mis Maal toimuvad, on tingitud suurima valgusallika ümbrise füüsikalise oleku perioodilisest aktiveerumisest. Otsides seost päikese ja maailmamere vahel, leidsin Karl Kristjan Kuiv´i raamatust ,,Keskkond ja Keemia. Ohud ja hüved." järgneva tõsiasja
Selle omalaadse komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-68 ning keskuseks Tartu ülikool. Ka EKP parteisse astus rohkem eestlasi. 1964. aasta oktoobris kukutati võimult N. Hrustsov ja tema asemele tuli L. Breznev. Algas kruvide kinnikeeramispoliitika. Eestis kestis sulaaeg kuni 1968. aastani, mil Tsehhoslovakkias lõpetasid tankid inimnäolise sotsialismi ehitamise. Seoses sellega purunesid ka eestlaste ootused. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Ivan Käbini langus ja venestamise algus I. Käbini suhted Moskvaga olid halvenenud. 1978. aastal sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks meheks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas
Ivan Käbin. Tema aegne ENSV oli nn sulaeg, kuna peale J.Stalini surma hakkas ühiskond liberaliseerima. Massiline vägivald vähenes, taastusid vaikselt kontaktid muu maailmaga, paljude inimeste hea nimi taastati ja paljud küüditatud tulid tagasi. Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes. Sulaaeg kestis ENSV-s kuni 1968. aastani, kuni süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Uus põlvkond rahunes ja paljud hakkasid truult valitsevat režiimi teenima. 1978-1988 oli parteijuhiks Karl Vaino. Tema oli vastand Nikolai Karotammele, kuna tema oli uusvenestamise innukas elluviija. Algas venestamiskampaania, mille aluseks oli 1978.aasta EKP Keskkomitee otsus ’’ Vene keele omandamine ja õpetamine edasisel täiustamisel’’. 1980. aastatel hakati vene keelt õpetama juba lastaaias ja I klassis. Rahvas hakkas ’’üles
· tekkis uus põlvkond kirjanikke (H. Runnel, Kaplinski, J. Kross, E. Niit), kunstnikke, muusikuid (V. Tormis, A. Pärt) · lubati jazz, levis rokk- ja beatmuusika · 1955. a alustas tööd Eesti Televisioon · isetegevusega tegeldi vähe, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri · 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline kooliharidus Breznevi ajal · tsensuur karmistus · edasi toimusid üldlaulupeod, mis muutusid protesti avaldamispaikadeks · isetegevusringe jäi veelgi vähemaks · 1970ndail aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus · propageeriti kakskeelsust · 1978 alustati venestamist 18. Hariduse areng ENSV-s. Lk. 130-131; TV lk. 56-57 ül. 4-6. · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus
kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond. Feodor Klement asendati Moskvale truu Arnold Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Palju selle aja esindajad leidsid eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja teistes eluvaldkondades. Kuid palju oli neid, kes viskasid oma põhimõtted nurka ja hakkasid taas Moskvat teenima. 1970. aastate alguses ei olnud I. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et I. Käbin ei rahulda nende soove. Moskva süüdistas liiduvabariigi juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu,
kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond. Feodor Klement asendati Moskvale truu Arnold Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Palju selle aja esindajad leidsid eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja teistes eluvaldkondades. Kuid palju oli neid, kes viskasid oma põhimõtted nurka ja hakkasid taas Moskvat teenima. 1970. aastate alguses ei olnud J. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et Käbin ei rahulda nende soove. Moskva süüdistas liiduvabariigi juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu, keda peeti õigeks
,,kruvide kinnikeeramise" poliitika algust NSV impeeriumis. *ENSVs kestis sulaaeg 1968. aastani, kui NSV tankid lõpetasid ,,inimnäolise sotsialismi" ehitamise katsed Tsehhoslovakkias, millega purunesid ka Eesti rahvuskommunistide illusioonid nõukogulikku reziimi seestpoolt reformida. *Komsomolijuhtkond vahetati välja, hiljem saadeti laiali ülikooli juures ühiskonnaprobleemidega tegelenud sotsioloogialabor. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerimine. *60ndate teisest poolest asendas põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. *NSVLs tekkis koos tagurluse pealetungiga arvestatav dissidentide e. teisitimõtlejate e. erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. *Ka ENSVs tekkinud dissidendid proovisid kontakti astuda NSVLs tegutsevate dissidentidega.
Linnakasvatus, seakasvatus. 5) Industrialiseerimise laienemine. 6) Televiisorid, raadio, kuuldi välisraadiojaamu, telekanaleid nähti Soome omi. Noorte salaorganisatsioonid: Eesti Rahvuslaste Liit; profasistlikud rühmitused. Eesti oli NSVLi jaoks läänelik ning seda käidi uudistamas. Kuldsed kuuekümnendad. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomolid. 1964. kukutati võimult Hrustsov. Tuli Leonid Breznev. Praha kevade lämmatamine tähistas ka pööret eesti jaoks. Karmistus taaskord tsensuur jne. Ometigi tekkisid demokraatlikud liikumised, NSVLis tekkis koos tagurluse pealtungiga arvestata dissidetide liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. 1972. aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist, Nõukogude vägede väljaviimist. Sellele ei reageeritud. Balti pagulaste ühistööna loodi BATUN(Baltic Appeal to United Nations)
2. tekkis uus põlvkond kirjanikke (J. Kaplinski, H. Runnel, E. Niit, J. Kross jt.), kunstnikke, muusikuid (A.Pärt, V. Tormis 3. lubati Jazz-, rock- ja beat-muusika 4. 1955 alustas tööd Eesti televisioon 5. 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline koolikohustus 6. isetegevusega tegeldi vähem, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri. 7. kirik oli minetanud oma koha suurema osa eestlaste elukorraldusest. Breznevi ajal 1. tsensuur karmistus 2. edasi toimusid laulupeod, mis muutusid protestiavaldamise paikadeks 3. isetegevusringe jäi veel vähemaks 4. 1970 aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus 5. propageeriti kakskeelsust 1978 alustati venestamist Haridus Õpik lehekülg 130-131 TV lk 56 h4 1. b 2. b 3. a 4. b TV lk 57 h6 Keskhariduse taseme langus
LINNAD JA KAUBANDUS 17. saj tõi arenguvõimalusi vaid sadamalinnadele (Tallinn, Pärnu, Narva). Rootsi riik püüdis üldiselt linnade iseseisvust piirata nt ei lubatud linnadel enam omi münte vermida. Peamised väljaveoartiklid olid teravili, lina, kanep, tõrv ja puit. Sisse toodi metalli, soola, vürtse ja alkoholi. Valdavalt olid kaupmehed sakslased, aga siia ilmus ka hollandlasi ning inglasi. Enamik linlasi tegeles käsitööga. Karmistus TSUNFTIKORD ainult need, kes olid tsunfti liikmed, võisid omal alal töötada. Rootsi aja lõpp oli sünge. 1695-1697 tabas Eestit SUURE NÄLJA nime all tuntuks saanud ikalduste periood. Neil aastail suri u 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. HARIDUS JA KULTUUR Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga. Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684
annaabi.ee 
