pooldasid demokraatlikke ümberkorraldusi ning nõudsid riigikorra uuendamist. Sealne sisepoliitika käärimine aga aina tugevnes. Rahva majanduslik kehv olukord näitas, et riik vajab ümberkorraldusi. Inglismaal kardeti, et Prantsusmaal vallandunud revolutsioon võib mässumeelsust tuua ka nende riiki ning saavutada ettearvamatuid tagajärgi. Et pidurdada igasugused revolutsioonilised mõtted, karmistas parlament tsensuurieeskirju, kitsendas koosolekute pidamist ning lasi sulgeda tööliste ühingud. Sama poliitika jätkus ka Napoleoni sõdade ajal. Napoleoni sõdade lõpp avas Inglismaa tööstuslikuks arenguks mitmeid uusi võimalusi. Kõikjal maailmas vajati inglise kaupa. Selline areng tekitas vajaduse parandada transpordiolusid ning juba peagi rajati uusi maanteid ning ka raudteid. Nii
ametiasutustes. Ta tahtis ranget distsipliini. Üks uuendustest oli ametnike arvu suurendamine. Vene elu järsk bürokraadistumine. Ametnikud ja üldine vormilisus. Väikeametnike elu kirjeldused olid 40ndaltel väga levinud. See ei ole Dostojevki originaalne käsitlus. Nikolai I teine uuendus Ta asutas salapolitsei ehk poliitilise politsei. Ametlikult nimetati seda Tema Majesteedi Kantselei 3ndaks osakonnaks. Seotud ka kirjandusliku eluga (Puskini elu). Karmistas tsensuuri nii palju kui võimalik. Ja 30/40ndate aastate teoseid hindas tsensuur. Esimesi variante ei võetud trükki, nõuti parandusi. Nikolai I tahtis olla ideoloog, ta mõistis, et inimesi mõjutab eelkõige ideoloogia. Ta toetus Sergei Uvarovi ideoloogiale ,,Ametliku rahvusluse teooria" Kolm põhialget: 1) Õigeusk (Vene tsaar Jumala asemik) 2) Isevalitsus 3) Rahvuslus Nikolai I arvas, et riik peaks sarnanema patriarhaalsele perekonnale. Riiki juhib, valitseb
Pätsi hakati pidama revolutsiooni juhiks Eestis. Nikolai II andis välja manifesti, millega püüti revolutsioon maha suruda. Kutsuti kokku Riigiduum, lubati asutada poliitilisi parteisid. Jaan Tõnisson asutas eestlase partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Parteini ei jõutud. Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste ühisus. Manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna tingimusi ei täidetud. Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta. Päts põgenes surmanuhtluse eest ja Speek emigreerus. 5. Kultuurielu 20. sajandi alguses. Keskhariduse levik, suurenes trükiste arv, tihe kultuuriasutuste võrk, riiklik toetus eesti kultuurile, vabad kontaktid teiste maadega, uued kultuurikanalid, eesti kultuuri keele ja emakeelse teadusliku
nimelt töötasid selle välja insenerid, kes polnud kokku puutunud kõrgesurve-torudega ja ei tehtud ühtegi skeemi. Toru ei testitud maksimaalse rõhu suhtes, tema toestamiseks paigaldati ajutised tellingud, mis ei fikseerinud toru asendit. Lisaks oli toru väiksema läbimõõduga kui reaktori äärised. Kokkuvõttes üüratult palju möödalaskmisi, mis teenitult tekitasid avalikke vaidlusi tööstusettevõtte ohutusnõuete üle. Tänu sellele karmistas Suurbritannia valitsus oluliselt ohtlike tööstusprotsessidega seotud määruseid. Tehasekompleks peale plahvatust 10. juulil 1976 purunes Itaalia põhjaosas, Seveso farmaatsiatehase reaktori membraan ja õhku levis gaasipilv, mis sisaldas muuhulgas ka väga mürgist tetrakloro-dibenso-paradioksiini. Hukkunuid ei olnud, kuid inimestel tekkisid muudele haigustele nahakahjustused (juuresoleval pildil on 4.aastane laps, kes elas Seveso lähedal ning haigestus haruldasse
· Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene usulahk kalvinism /Prantsusmaal-hugenotid,Inglismaal- puritaanid,Sotimaal-presbüterlased
Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool. 27. oktoobri 1801 manifestiga keelustas Aleksander piinamise kuritegude uurimise meetodina. 1822. aastal keelustas Aleksander Venemaal vabamüürlaste liikumise. Aleksandri juhtimisel sõdis Venemaa Pärsiaga (18041813). Aleksandri elu kõrgajaks oli võitlus Napoleoniga, keda ta ühtaegu vihkas ja imetles. Viini kongress 1815, kus võitjariigid jaotasid ümber Euroopa riigipiirid, osales Aleksander isiklikult. Pärast Napoleoni sõdade lõppu karmistas Aleksander I Venemaa Keisririigis elanikonna kontrolli. Aleksander I valitsemisajal ühendati Venemaaga Kartli-Kahhethi kuningriik (1801), Rootsilt saadi 1809 Soome suurvürstiriik, Osmanite impeeriumilt 1812 Bessaraabia ja Pärsialt 1813 Aserbaidzaan. Moodustati Varssavi hertsogiriik. Aastal 1862 otsustasid ärksad Viljandimaa mehed jäädvustada tänuks pärisorjuse kaotamise eest keiser Aleksander I mälestuse, selleks sai Aleksandri kool. Nikolai I (1825-1855) Elas aastatel 1796-1855
Kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara . Seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid ja kultuurielu elavnes. Aleksander III Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Otsustas luua politseiriigi teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistas tsensuuri ning suurendas riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel- vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga ( ) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet, Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine.
· Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,kelle võim, selle usk" · Tekitas juurde palju probleeme · Saksamaa oli killustunud, puudus keskvõim · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säillitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskuseks Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Missa asendati piibli lugemisega · Jutlust võisid pidada ka mittevaimulik · Kaotati paastumise nõue · Armulaud pigem mälestustoiming,kui rituaal · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetuse veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Ühed saavad õndsaks,teised mitte · Olulisel kohal käitumine- erinev Lutherist · Piirati lõbustusi(ka keelati)
Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad- vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse. Ordud on enamasti nime saand rajajate järgi. Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED 1098 prantsusmaal tekkinud ordu, lähtus benedictuse reeglist, karmistas kombeid. Paiknes Cisterciumis, valge kuub KERJUSMUNGAORDUD Tuntuimad Frantsiskaanlaste ja Dominikaanlaste ordud, peamiselt tegelesid jutlustamisega, Dominiiklastel oli silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid. KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL
Ühisus. Tsaari manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna rahvuslikud probleemid jäid lahendamata. Tõnisson kutsus Tartusse kokku üle-eestilise rahvaesindajate koosoleku, kuid saadikute erimeelsused olid nii suured, et koosolek läks lõhki. Käremeelsemad jäid TÜ aulasse ja nõudsid tsaarivõimu kukutamist, mõõdukamad eesotsas Tõnissoniga lahkusid Bürgermusse saali ja nende nõudmistes oli esikohal senise korra parandamine. Detsembris 1905 karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud, osa sotsialiste vahistati. Vastukäiguna läks ca 100 Tallinna töölist 12.dets 1905 mõisaid rüüstama. Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud. Valitsus vastas sellele karistussalkade ellukutsumisega. Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta
,,pärisorjus" · Kuna mõis oli avalik-õiguslik üksus, olid mõisnikul vastavad volitused: A. Õigus koguda mõisa heaks talurahvalt makse ja nõuda teokoormisi ja pidada talurahvast sunnismaisena. B. Kohtuvõim ja piiramatu kodukariõigus: - Kehalised karistused, mh piitsutamine, mida Rootsis tauniti · LM politseikorraldus(1668) vaid karmistas korda(mh põgenejate tagastamise kohustus) I. Talurahva töökoormus kasvas: · Talupoegade teokoormised: A. Korraline nädalategu: rakme- (koos oma veolooma ja maaharimisvahenditega) ja jalategu: - Teotööpäevade arv kasvas B. Erakorraline abitegu hooaegadel II. Talurahva maksukoormus mõisale kasvas: - Uus regulaarne maks adramaa alusel(varem maksti
fundamentaalseid muudatusi kohe vastu ei võetud. Esialgselt mingit kollektiviseerimist Baltikumis päevakorral ei olnud, kui 1947. aastaks sai selgeks, et Külm sõda on otsese sõjategevuse asendanud, et suhted Läänega pole soojad, siis toimus ka selge kursimuutus Moskva poliitikas Ida-Euroopas. 1947-48. suruti peale unifitseeritud kommunismi mudel. Uude riigisaladuste seaduse vastuvõtmine, mis karmistas tsensuuri olusid, tõkendid igasugusele suhtlemisele läänega jne. Poliitilised olud Eesti NSV-s NSV Liit: poliitika ja võimuvõitluse põhijooned: · stalinism - Stalin (1922-1953) - sõjajärgse perioodi puhul otsuste vastuvõtmine koondub väga kitsa ringi inimeste kätte, mis tähendab praktilises riigi haldamises seda, et see formaalne partei ja poliitbüro sisuliselt koos ei käi, vaid kõik tähtsamad otsused Stalin otsusstab oma lähikondlaste
Tsaari manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna rahvuslikud probleemid jäid lahendamata. Tõnisson kutsus Tartusse kokku üle-eestilise rahvaesindajate koosoleku, kuid saadikute erimeelsused olid nii suured, et koosolek läks lõhki. Käremeelsemad jäid TÜ aulasse ja nõudsid tsaarivõimu kukutamist, mõõdukamad eesotsas Tõnissoniga lahkusid Bürgermusse saali ja nende nõudmistes oli esikohal senise korra parandamine. Detsembris 1905 karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud, osa sotsialiste vahistati. Vastukäiguna läks ca 100 Tallinna töölist 12.dets 1905 mõisaid rüüstama. Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud. Valitsus vastas sellele karistussalkade ellukutsumisega. Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta
annaabi.ee 
