Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk.
Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. braahmanid - preestrid; kšatrijad - sõdalased; vaišjad - talupojad; šuudrad - teenijad. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Hinduistliku_.C3.BChiskonna_erip.C3.A4 ra http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Peasuunad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Koolkonnad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Teoloogia http://et
Taassündi inimesena peetakse kõige märkimisväärsemaks, sest ainult inimeseks kehastununa saame omandada head karmat. Elu eesmärk on pääseda välja nõiaringist, mille moodustavad sünd-surm-taassünd, et hing vabaks saaks. Kuid väga vähestele see õnnestub. Valdav enamus ei suuda ennast vabastada karma ja sansaara kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele. On huvitav ka see, et hindude kõige vanemates pühatekstides, veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale. Veedades leidub palju viiteid hoopis ainukordsele maisele elule, millele järgneb inimese hinge igavikuline eksistents mittemateriaalsel tasandil. Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile. Sealt võib lugeda, et taevatee on kardetav ning usklikel tuleb enne sinna saamist seista silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega,
Mahb(h)arata Hinduism. Eepos, millele hinduism toetub. Ramajaana Hinduism. Eepos, millele hinduism toetub. Upanisadid Hinduism. Tekst, millele hinduism toetub. Sisaldab religioosseid hümne, rituaale, filosoofilisi vestlusi. Trimurti Hinduism. Jumalate kolmik, kuhu kuulusid Brahma, Visnu ja Siva. Kastikord Hinduism. Traditsiooniline sotsiaalne süsteem. Kastid on suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Brahman Hinduism. Isikuülene maailmahing, igavene, muutumatu, kõikjal viibiv, Universumi vaimne allikas ja põhjus. Aatman Hinduism. Igas olendis individuaalse ,,mina" hingena avalduv braahman. Karma Hinduism. Kirjeldab üldise põhjuslikkuse ilmnemist teo ja selle tagajärjena. Jooga Hinduism. Aatmani ühendamine brahmaniga, et tekiks tühjus. Mantra Hinduism
2. Ajna Chakra/Trikuti kulmude vahel 3. Vishuddha Chakra kurgu piirkonnas 4. Anahata Chakra rinna piirkond 5. Manipura Chakra päikese põimik 6. Svadhisthana Chakra allpool vööd 7. Muladhara Chakra selja algus Elu Elul on 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedin rändamise aeg Hinduistidel on kastid ehk suletud ühiskonna kihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. surm KASTID JAGUNEVAD: 1. Brahmaanid ehk preestrid 2. Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised 4. Suudrad ehk teenijad ja orjad Hinduistid ei austa surnukeha, see põletatakse ära ning hing pääseb vabaks Aegade lõpp Usutakse, et iga 432 000 aasta tagant ilmub Vishnu, kes päästab maailma ning kõik hakkab otsast peale.
kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbipõimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinsrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: (1) õppimise aeg, (2) kodu ja pere loomise aeg, (3) erakuna elamise aeg, (4) kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. (Ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes) Varna - värv (märk otsa ees). Casta seisus. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad
Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased. (not sure tho) 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel (braahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid, vaisjad=kaupmehed, käsitöölised, suudrad=maaharijad). Seisustesse sünnitakse vastavalt oma karmale, millele on oma kindlaksmääratud dhramad ehk elureeglid ja kohustused. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid; vaisjad=kaupmehed ja käsitöölised, suudrad=maaharijad. Hinduismi kolm kõrgemat seisust on 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Haridzanid ehk
Need teemad ma võtsin sellepärast need huvitasid mind kõige rohkem ning soovisin saada puhast pilti mis on karma. Mis on karma? Karma tähendab sanskriti keeles tegevust. Iga meie mõte, ütlus või tegevus tekitab energiat, mis mõjutavad edasisi tegevusi. Karma on kui töö, mis meid ees ootab, sisaldades endas õpetusi nii minevikust kui ka olevikust. Oma olemuselt on karma universumi loomulik ja vältimatu seaduspära. Sageli viidatakse karmale kui müstilisele saatusele või õnnele. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks. Buddha ütleb, et igat asja juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi
paradiisi. Erinevalt Lääne ja Lähis-Ida religioonidest on Indias, Hiinas ja Jaapanis sündinud religioonid palju vähem inimesekesksed. Nende maailmapilt on tsükliline: maailmakõiksus toimib etappide kaupa nagu inimelugi, seega on isiksus tegelikult osake kõiksusest. Inimene sünnib valmis maailma. ,,Hindu inimene on nagu riidepuu, millel kostüüme vahetatakse inimese ja looma riietuse vastu vastavalt karmale. Budistliku õpetuse järgi (an atta) moodustub inimese olemus mitmest kihist, millest ükski ei ole päriselt inimene. Asjaolu, et meie näeme selles kõiges ikkagi inimest, tuleneb meie piiratusest. Kuna tegelikult inimest ei ole, ei peeta ka inimese surma absoluutseks ega kahetsusväärseks. Budistliku filosoofia järgi on elu üks pidev liikumine ühest olekust teise, mis lõpeb vabanemisega karma ahelatest, nirvaanaga. Hiina religioonide järgi on aga elu mõtteks elu ise
Kami - jumalus 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Draviidid 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (sanskriti keeles varna - 'värv' (märk otsa ees)) on suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Kastid ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.16. sajandil Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega casta, mis tähendab seisust. Kaste on neli, seisuseid on tuhandeid. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm
See oli hinduismi varajane faas. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (portugali k castas ‘klann’) on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused, seisusesse (snskr varna ‘värv’) sünnitakse vastavalt oma karmale. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk.
Nirvanani saab jõuda vaid munk, kuid see sõltub ka sellest, millisesse budismi suunda ta kuulub. Mõlemal usundil on keskne osa meditatsioonil, see aitab puhastada meelt. Hinduismis on perekond tähtsamal kohal, budismis on abiellumine ja lahutamine läbinisti ilmalik. Budismis on palju erinevaid meditatsiooniteooriaid, hinduismis need aga puuduvad. Hinduismis on kastide süsteem, mille kohaselt on olemas suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Budismis aga kastide süsteem puudub. Mõlemad usundid on välja arenenud Indias. Ühine moraal: inimestele õpetatakse headust. Budismi ja hinduismi tantristide juures on jantra ettevalmistamine üsna sarnane. Jantra on mantra visuaalne vorm, palve. Selle valmistab ette valgustatud õpetaja, kes mediteerib mandala kujundile, mida ei tohi müüa ega millegi vastu vahetada, vaid tuleb anda õpilasele. See on püha kohustus. 15
4) Saktism Sakti (eluandev naiselik printsiip) 1. Tsükliline maailmakäsitlus maailmad tekivad või luuakse tuhandeid-miljoneid aastaid ja siis hävitatakse või hävivad siis on paus ja hakkab otsast peale 2. (Lineaarne maailma loomise punkt maailmalõpu punkt) Usk veedade autoriteeti veedad pühad tekstid, mis tekkisid 2000 e.m.a. veedade autoriteedi tunnustamine määrab ära olemise hinduistide hulka 3. Reinkarnatsioon ümbersünd vastavalt oma karmale Karma tegu (sanskriti keela), võib teha mõtte, sõna või kehalise toimimisega Need 3 teevad hindusimist hinduismi. Hinduismi juured 3000 e.m.a pärinevad Induse jõe ääres Induse tsivilisatsioonist loojaks draviidid Induse tegelik tsivilistasiooni ala Induse ääres. Tsivilisatsiooni päritolu tänaseni selgitamata. Induse muistised kuuluvad tänapäeval Pakistani alla. Induse tsivilisatsioon oli linnakultuur: Mohenjo-Daro ja Harappa
vanimaks religiooniks. Tugevalt seotud India kultuuri ja ajalooga, hinduismi võib pidada ka õpetuste kogumikuks, sest koosneb mitmetest erinevates õppetustest. On levinud Indias, tais, Nepalis, Sri Lankal jne. Väga salliv religioon, ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Levinud on kastisüsteem. Kastid-suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust on võimalik vastavalt karmale järgmises elus kõrgemale v madalamale liikuda. Kastid: preestrid, sõdalased, talupojad ja käsitöölised, teenijad. Sikhism on hinduismist kaugele eemaldunud sekt. Tekkis 15.saj, nõuab liikmetelt isiklikku vaprust, tugevat võitusvaimu, sihkide omavahelist vendlust. Pooldajaid on ligi 20milj. Sikhid olid ühed parimad võitljejad Briti armees. Budism tekkis 5-6 saj eKr Indias. Eesmärgiks jõuda virgumiseni. Buddha jõudis virgumiseni umbes 35. aastaselt ja hakkas seejärel teisi õpetama
Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: 136 Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid (sanskriti keeles: varna) - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Varna = värv (märk otsa ees). Casta = seisus (portugali k). Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid), (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks.
annaabi.ee 
