- eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia - libretto Mati Unt ,,Poiss ja liblik" - stsenaarium Nimed marmortahvlil - kuuldemäng Vedurijuht kes ajas tüdruku alla
pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, sõprust, armastust. Oodides luule ja luuletajamotiiv. Retoorilise üleolevusega räägib laulja suurest missioonist. “Kuu” - värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes (“Karjaste laul”, “Ott ning Peedu”, “Jaak, Jüri - karjapoisid”. Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser “Laulud, päevaraamat ja kirjad” Üks tema luuletustest : "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne -- ja metsad on vait: laulja on tõstamas oma hääle, valamas suusta laulukaste. Ja tema ümber,
elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, vaimu, sõprust, armastust. "Kuu" sisse kuuluvad värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus kokkuvõttes pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud, mille eeskujuks võetud antiik, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, kunstniku hingusega, pastoraalides rahvalaulu põhimõtted, kelle motiivideks oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. Kirjutas eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, ületasid
Lähemalt ei julgenud asja keegi uurida, sest siis pidavat uudishimulikust uurijast põrgusulane saama. Põrguhaua läheduses kardeti öelda sõna „kurat”: seepeale viivat põrgusulased eksinu kohe kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele. Põrguhauast möödudes hoiti kõvasti keelt hammaste taga, et halb sõna üle huulte ei libiseks. Iseäranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid. Iga matkaja peaks meeles pidama, et sarviku nime nimetamine ning vandumine selles kandis on rangelt keelatud. Kes keelust üle astub, sellest saab sarviku uus teener. Matkaraja keskel infomajakese juures on sarviku skulptuur, kus ta hoiab käes rahapada. Sinna on turistid nii mõnegi mündi jätnud. Küllap üritavad vandumise keelust üleastunud sarvikut ära osta.
kohta kõike teada saamisest ja tahtis seda alati kõigile kuulutada. Igale poole jätkus teda ja mitu korda pidi mees teda oskamatuse eest suud pidada peksmagi, kuigi see kunagi ei aidanud. Saunatädi uskus endiselt, et vaid tema elab õigesti ja seetõttu on tal õigus teisi hukka mõista. Tema lõualõksutamist võib kaudselt pidada mitmete Vargamäe õnnetuste põhjustajaks nagu näiteks Jussi enesetappki. Vargamäele olid omased ka südikad karjapoisid, kellest olulisimaks võib pidada Marti, kellele hiljem kleepus külge hüüdnimi Matu. Tema oli esimesi, kes julges Oru Pearule vingerpussi vastu mängida, kui Pearu ehitatud tamme lõhkus. Kuigi Oru peremees teda selle eest mitmeid kordi oli lubanud maha lüüa ja püstoligagi ähvardanud, ei jätnud Matu Andrese maade üleujutamist põhjustavate tammide lõhkumist. Ka aastaid hiljem, kui Matu tagasi Vargamäele
Kogemata kombel tema naabripere sai tagasi tulla, sest et veneväed tulid peale ja nad ei jõudnud enam, nad olid rääkinud, mis poole Egiptuse jala oli tehtud. Sakslased tulid 1942. aastal suure sõjaga, siis oli natuke rahulikum, hakkasid jälle sõjad peale, venelased hakkasid tagasi tulema. Siis tuli see hirmus sõda, mis tuli kui veneajal oli 1944. aastal rahumaaks Saaremaa. Vanavanaema läks teisele poole linna Saia külasse tuttavate juurde, neil sattusid karjapoisid sinna. Ta oli seal ja nägi, et Tehumardil tuled paistsid, kõik majad põletati maha, kaks nädalat oli Tehumardi lahingut. Seal oli major Miller, too sai ka Tehumardil surma ning tema tükid toodi mu vanavanema õuele ning ta maeti lossihoovi ja siiani peaks ta haud lossihoovis olema. Siis tulid venelased, hakas jälle küüditamine ja inimeste tapmine. Need olid jubedad ajad. Hiljem hakati kolhoose tegema. Inimestel võeti loomad ära, hobused võeti kõik ära
keegi ronida, seega läksime edasi. Suundusime bussi ja ,,kivimehe" juhtimisel jätkasime enda ekskursiooni. Asi nägi välja selline, et buss pidas kinni ja Enn hüppas peale, rääkis meile mida vasemal ja paremal näha võib. Tegime peatuse teeääres, kus lahtise karjääri meetodil kaevandati põlevkivi. Giidile meeldis väga rääkida ja kõik ei jäänud paratamatult meelde. Küll aga rääkis ta meile loo, kuidas võib-olla avastati põlevkivi. Variant 1 on, et karjapoisid tegid põllul lõket ja avastasid, et kivid põlevad. Ja variant 2 on, et oli üks laisk vanamees, kes tahtis ahju ehitada. Mõtles siis, et tal on siin küllaga selliseid ilusaid pruune kive. Ehitaski ahju valmis. Kui ta ahju tule tegi, võib arvata et ta tuba läks väga soojaks. Samuti rääkis ta meile põlevkivi teisest nimest kukersiidist. Selle sai kivi arvatavasti sellepärast, et avastati ta Kukruselt. Jutu kõrvale näitas geoloog meile ka enda tehtud fotosid
Oled sa ujus ujumas, Kui su mõte on otsimas 8 Jumalat tähtede alta. Vastupidiselt poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Needki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtsaks väljendusvahendiks on ka dialoog. Ühtaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla. Pastoraalides kujutatakse karjalaste idüllilist elu kauni looduse rüpes. Näiteks ,,Karjaste laul. Ott ja Peedu", ,,Jaak, Jüri karjapoisid" ja ,,Elts ja Tiiu Karjased". Nendes karjaselauludes võib hõlpsalt ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kristjan Jaak Petersoni looming on sügavama elumõtte otsing ning inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Niiviisi tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofi jälle lauludeks. Vahest siis läbi rõõmude, nagu pastoraalides, vahest läbi muremõtete. Näiteks ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib
koera maha laskmine, kuid ka väiksemaid jante. Samas tõusis Pearu natuke liiga üles, siis tuli ta jälle paika panna. Andres tegi seda näiteks kord kõrtsis, kus naabrimees tuli oma rahaga kiitlema ja tahtis võrdlema hakata, kellel rohkem on. Andres võttis aga appi kavaluse ja laenas teistelt raha, nii et Pearu tookord pika ninaga jäi. Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas
maha sõitmine, koera maha laskmine, kuid ka väiksemaid jante. Samas tõusis Pearu natuke liiga üles, siis tuli ta jälle paika panna. Andres tegi seda näiteks kord kõrtsis, kus naabrimees tuli oma rahaga kiitlema ja tahtis võrdlema hakata, kellel rohkem on. Andres võttis aga appi kavaluse ja laenas teistelt raha, nii et Pearu tookord pika ninaga jäi. Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus
inimmõistust ja -vaimu, sõprust ja armastust ( ,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõpruse" ). Oluline teema on luule ja luuletaja motiiv: ,,Laulja" räägib prohvet-poeedi missioonist rahvas elus. Populaarseimas oodis ,,Kuu" loob eredate loodus- nähtuste toel elava pildi maakeele tõusust. Karjaselaulud põhinevad antiikeeskujudel, tähtis väljendusvahend on dialoog. Pastoraalides kujutatakse karjalaste idüllilist elu kauni looduse rüpes. (,,Karjalaste laul. Ott ning Peedu", ,,Jaak ja Jüri - karjapoisid"). Kogu tema looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog maailmaga. Proosa. Galanderi ,,Mythologia Fennica" tõlkimine rootsi keelest saksa keelde tõi eesti rahvausundisse soome muinas- jumalad ja pani aluse meie pseudomütoloogiale. 1922.aastal avaldati Kr.J.Petersoni tööde kogumik nimega ,,Laulud, päeva-raamat ja kirjad", millesse koondati kogu ta loominguline pärand: luule, kirjavahetus ja filosoofiline mõttepäevik.
*vead- karuviga, hundikurk, jänesemokk jne. *ilmastikunähtused- päev(päike),kuu (kuud näha üle parema õle, läheb hästi, kui näed üle vasaku õla läheb halvasti) *linnud- kägu: kuninglik lind,ei tee pesa, sulane olemas, kulliks muutub suve teisel poolel, sajatav hääl kägo pärast- sured x aasta pärast, söögiisu kaob, kuivad(nälgid),kari kuivab, unustad, täid, puugid, jõuetuks, seaõnn paknäär- kõhutõved kivitäks-karjased peksavad jalad vastu kive puru tikutaja-karjapoisid löövad orkide otsa jalad puru kakerdaja- linalind-linavästrik karjalind- Tegevused: 1)kuulis 1x kägu 2)nägemine 3)varjamine 4)situtamine petmine -võõras hing(inimene võõra võimu all) - hingekaotus Maagiline kontaktsus: kehaline kontakt: 1)kallistamine 2)hammustamine 3)suudlemine 4)suguühe 5)kehaeritised 6)puudutus 7)söömine 8)joomine 9)tapmine 10)imemine kaudne kontakt: 1)puhumine 2)jälgedes käimine 3)asemel magamine 4)toolil istumine
maha sõitmine, koera maha laskmine, kuid ka väiksemaid jante. Samas tõusis Pearu natuke liiga üles, siis tuli ta jälle paika panna. Andres tegi seda näiteks kord kõrtsis, kus naabrimees tuli oma rahaga kiitlema ja tahtis võrdlema hakata, kellel rohkem on. Andres võttis aga appi kavaluse ja laenas teistelt raha, nii et Pearu tookord pika ninaga jäi. Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa
koera maha laskmine, kuid ka väiksemaid jante. Samas tõusis Pearu natuke liiga üles, siis tuli ta jälle paika panna. Andres tegi seda näiteks kord kõrtsis, kus naabrimees tuli oma rahaga kiitlema ja tahtis võrdlema hakata, kellel rohkem on. Andres võttis aga appi kavaluse ja laenas teistelt raha, nii et Pearu tookord pika ninaga jäi. Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas
See saavutas pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" P.suri esimesed eestikeelsed näidendid. Toimetustöös oli 4.08.1822 ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. tema lähim abiline tütar L. Koidula. 1870. pani Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850. aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja
annaabi.ee 
