kaotanud, läksid nad tagasi. 24. juuli 1343 puhkeb ülestõus Saaremaal, saaralsed piirasid Pöide linnust, kui linnus alistus, lubasid saaralsed linnuse elanikke lahkuda. Aga kui sakslased linnusest väljusid loobiti nad kividega surnuks. 1344 veebruar-Liivi ordu Saaremaal, vallutavad karja linnuse ja poovad saaralste kuningas Vesse üles. 1345 ordu väed naasevad Saaremaale ja rüütavad Karja ümbruse põhajlikult, eestlased suunniti ehitama nn. karistuslinnus Maasilinn ja lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitus. Jüriöö ülesõusus ajal mässasid ka teised Eesti maakonnad ja liivlased. Liivi ordu võitis Jüriöö ülestõusu. Pärast Jüriöö ülestõusu talupoegade olukord halvenes. Eramõisates tõuseb teoorjuse osatähtsus. Teoorjus- talupoeg peab oma töövahenditega mõisa heaks mõned päevad nädalas tasuta töötama. Maarahvas hakkas vastuseks rõhumisele esitama kaebusi mõisnike kohta, koormisi mitte
Karjas, Kooljamägedes. Linnus vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Jää sulas, pidid lahkuma, saaremaa oli jälle vaba. *Alles 1345. algul suutis liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks. lisati ka piiskopkondade väed. sunniti kaasa minema liivlasi, lätlasi, mandrieedstlasi, kurelasi, semgaleid. Vägi peatus 8 päeva Karjas,rüüstas paljaks. Saarlasede nõustusid rahuga. pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma, sõjariistad Lihulasse viima. Kohustati ehitama karistuslinnus Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise. *Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. talurahva karistamine, arvestati vähem talupoegade õigustega. aadlikud asusid elama maale mõisatesse. sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. *15.saj Lääne-Euroopas manufaktuurtööstus, kasvasid linnad, suurenes teravilja sisseveo vajadus. rukki eest maksti kõrget hinda *tõsteti talurahva koormisi, tervavilja turustamisvõimaluste tõttu.
toimuvatele läbirääkimistele. Loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks. 5. Eestlaste kuningate tapmine- toimus relvakokkupõrge, kus tapeti eestlaste esindus, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikudest. 6. Pöide Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust 7. Vesse- saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal. 8. Maasilinn- kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna 9. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani kuningas müs 19 000hõbemarga eest eestimaa saksa ordule 10. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile 8.Maarahvas 14.-16. saj 1. talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu-talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. 2
Kuid ordu võit polnud lõplik, sest ilmade soojenemisega olid nhad sunnhitud kiiresti lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba. 1345. aasta algul koondas ordu suured väed ning vägi peatus 8 päevaks Karjas ning rüüstas ümbruse täiesti paljaks. Seejärel nõustusid sakslased rahu sõlmima. Ordu võidu tingimused ja põhjused: · saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima · Järgnevateks aastateks kohustati ehitama ordule nn karistuslinnus Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskoplinnuse ehitamise Hansa · Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu kuulusid Hansa liitu. · Tähendab flaani keeles ,,maks", hiljem ,,liit". · Liit toimis 13.-17. sajandil ja koondas tippajal 160 linna. · Kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks, kehtestas makse ja tollisoodustusi. · Omas ida-lääne kaubanduse monopoli ja pidas sõdasid oma liikmete huvide kaitseks.
kohale -> kutsus ülestõusu juhid, 4 kuningat, Paide lossi läbirääkimistele- juhid tapeti. (guase rex-justkui kuningas) Pöide- 24.juulil algab ülestõus Saaremaal, Pöide orduloss(võõrvõimu peamine tugipunkt) vallutatakse ja purustatakse eestlaste poolt. Karja- viimane lahing Karjal Kooljamägedel->ülestõus suruti maha, saarlaste liider Vesse sai surma (poodi küünarnukke pidi üles) Vesse- saarlaste liider Jüriöö ülestõusu ajal. Tema juhtimisel vallutati P Maasilinn – oli karistuslinnus ordule, mille pidid ehitama saarlased, samuti pidid nad lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitamise. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani müüb oma valdused Saksa ordule, sest ei olnud enam suuteline Eestimaad enda käes hoidma, kes omakorda Liivi ordumeistile, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas. (19 000 kölni marka-4000 kg hõbedat) Bartholomäus Hoeneke – kroonik, kes oli kohal Paides, kuid ta edastas nähtut siiski moonutatult, õigustades ordu käitumist
toimus suur lahing, mille võitis ordu. Sõjamäe kõrgendikul toimus lahing, mille ordu võitis ülekaalukalt, eestlaste malev sai väga tugevasti lüüa. Pöide ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid. Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli saarlastel ehitada odrule karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 13. Linnad keskajal Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum. Tallinn sai linnaõiguse 1248.aastal. Piiskopiõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum, mille piiskop on välja andnud. Raad on linna võimuorgan, tema ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks,
Tõenäoliselt viimis kohal ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide
Tõenäoliselt viimis kohal ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide
Oktoobri lõpul saabus suur abivägi, mis ähvardas Harjus kõik elanikud tappa. Harjulased kindlustasid end Varbola ja Loone kindlustes. Harjumaa laastati väga metsikult. Alles 1345. a. suutis Liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks ja saarlased nõustusid rahu sõlmima. Tingimused olid, et nad pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Kohustuti ehitama ordule Maasilinna karistuslinnus ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise. Kokkuvõte 1343. a. jüriööl Harjus alanud vabadusvõitlus kestis umbes 2 aastat. Üles tõusid samuti liivlased. Ülestõusnute eesmärk oli kõikjal üks kaotatud vabaduse taastamine. Seega oli Jüriöö ülestõus muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatus. Maarahvas Vana-Liivimaal Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine.
kirja Paides juhtunu. Pöide -ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. Karja - 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. (67-70) : Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist
*Pöide-ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. *Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu
Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Odu võit ei olnud aga lõplid ja ilmade soojenedes oli Saaremaa jälle vaba. o Alles 1345a koonad Liivi ordu oma väed Saaremaa löömiseks ja saarlased jäid alla ning pidid rasketel tingimuselt rahu sõlmima. o Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. o Jüriöö ülestõus kestis ligi 2 aastat ja hõlmas 3 suurt maakonda. o Kuna ülestõus sai võõrvõimudele ülimlt ohtlikuks, siis sai ülestõusnutele oskas rahvusvaheline tunnustus. MAARAHVAS 14-16 SAJANDIL o Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus- trahvid.
annaabi.ee 
