Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud. Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid. Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt
hästi, kuid püsivad pesitsuspiirkonnas veel mitu kuud. Poegadele on algul ohtlik eelkõige nugis, pärast, kui nad juba pesast väljas käima hakkavad, lisanduvad talle ka röövlinnud. Kuid ka linnupojad ise on üksteisele ohtlikud. Kuna poegade vanuses on teinekord suured erinevused, ei takista miski suurematel väiksematele turja kargamast. Toitumine Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid väikestest loomadest. Kakk jahib hiiri, karihiiri, nahkhiiri ja väiksemaid linde. Samas peab ta ka alati hoolas olema, et mitte kogemata kombel ise saagi rolli langeda. Kuna ta tegutseb öösiti, tuleb tal eriti teiste kakuliste suhtes silmad lahti hoida, sest kohtudes teise "öökulliga" on reeglina kõrvukräts väiksem. Levik maailmas Euraasias on liik levinud Iiri- ja Inglismaalt kuni Jaapani saarteni idas. Põhjas jääb liigi areaali kaugeimaks paigaks Põhjalahe põhjarannik. Levila lõunapiiriks on Pürenee
mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi Metsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise erosiooni Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks 27.12.12
Hirmununa võivad kriiskavalt häälitseda. (MacDonald, Barrett, 1993) Väga hästi kohastunud maa all elamiseks. Ujub hästi, kasutades kõiki nelja jäset. Joostes teeb tagajäseme iga sammu ajal eesjäsemega 2 sammu. Toitumine. Eranditult loomne. Valdavalt vihmaussid, keda kogutakse tagavaraks (neid närvitängu läbihammustamisega liikumisvõimetuks muutes). Sööb vähesel määral ka putukaid, nende vastseid, tigusid, isegi selgroogseid, kellest jõud üle käib (hiiri, karihiiri, roomajaid, konni, teisi mutte). Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu kogu aeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib kaaluliselt toitu võrreldes oma kehakaaluga 100- 180%, mis teeb aastas 36-37 kg. (Kirk, 1990). Tunnelid toimivad saakloomade lõksudena, sest neisse kukuvad selgrootud. Rajab ka maapinnalähedasi ajutisi toitumiskäike. Nende tegemine võtab küll palju energiatm end see- eest saab sealt tunduvalt rohkem saaki kui sügaval asetsevatest püsikäikudest
), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Inimtegevus Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis
112 vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi 113 peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad 114 saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki 115 kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, 116 paljud mardikad helendavad ööpimeduses. 117 Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja 118 termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada 119 need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - 120 gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. 121 Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, 122 arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. 123 124 125 126 6
Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus. Kiskjatest leidub jaaguare ning leoparde. Osa vihmametsade imetajatest on väga väikesed, mis võimaldab neil paremini tihedates tihnikutes liikuda. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Siinsete veekogude ääres elavad
), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde.
), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna- Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas
), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde.
koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad kellel on paks nahk: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid gorillad(joonis 1.1), kiskjatest Aasias tiigrid, Aafrikas leopardid. 2.3 Kohastumine eluks vihmametsades 7 Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas.
välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. · Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingvei taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Vihmametsa loomad. · Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. · Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus- okaapid, suurimad inimahvid-gorillad. Kiskjatest Aasia tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguaid ja Aafrikas leopardid. · Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. · Vihmametsades elab palu eredavärvilis konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga.
Tema kehavärvideks on kollane ja pruun, mis omavahel laikudena esinedes annab kollakaspruuni värvuse. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Kõrvukrätsu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu pealael on kaks suliskõrva, mille järgi ta ka oma nime on saanud. Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid väikestest loomadest. Kakk jahib hiiri, karihiiri, nahkhiiri ja väiksemaid linde. Samas peab ta ka alati hoolas olema, et mitte kogemata kombel ise saagi rolli langeda. Kuna ta tegutseb öösiti, tuleb tal eriti teiste kakuliste suhtes silmad lahti hoida, 4 sest kohtudes teise "öökulliga" on reeglina kõrvukräts väiksem ning teadmine, et reeglist võib ka erandeid olla, on tema jaoks siis juba pisut liiga nõrk lohutus.
lindudest sookurg, mudatilder, kiivitaja, suurkoovitaja. Laugastel piilpart, sinikael-park, tuttvart, ka kajakaid. Rabametsades võib kohata tutt-tihast, metskiuri, väikepistrikku. Imetajad -põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskitsed. Kuivematel rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirott, kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk. OHUD RABAKOOSLUSTELE Kuivendamine – kõdusood ja jääksood (tuleohtlikud!) Turbalõikus – jääksood – männik enamasti Põlevkivikarjäärid – rabad sealt alalt kadunud Õhusaaste, eriti aluseline saaste -tavaliselt rabavee pH 3,5 – 4, Varudi rabas pH 7,5 – 8
annaabi.ee 
