- Tulekahju - Ülekoormamine (sh ka temperatuuriga) 16. Mida tähendab betooni karboniseerumine? Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures on vajalik ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH =12...12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. 17. Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju? Terassarrus korrodeerub ja betooni kaitsekiht võib praguneda või lõpuks ka puruneda (mureneda) ja eemalduda (pudeneda) Peale kaitsekihi eemaldumist intensiivistub terase korrosioon veelgi. Terase korrosiooni tagajärjel väheneb sarrusvarda ja betooni vaheline nake, ning ühtlasi konstruktsiooni kandevõime. Peale kaitsekihi eemaldumist väheneb ka raudbetoonelemendi tulekaitse. 18. Kuidas saab karboniseerumise astet määrata?
23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead 26. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? 27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? 31. Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? 33. Raudbetoon või teraskonstruktsioonide katoodkaitse 34. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti? 35. Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht? 36. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja
· sisekliimatingimused; · energiaarvutused; 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid (loetleda erinevaid). · kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; · materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; · metallide korrosiooni vältimine; · materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; · värvimuutus; · pragunemine; · liimide ja värvide nakke kadumine; · betooni karboniseerumise vältimine; · energiakulu vähendamine; · tõmbuse vältimine. 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk, suhteline niiskus, küllastustemperatuur. Õhk on gaaside segu. Reaalne õhk ei ole kunagi kuiv, s.t. ta sisaldab ka veeauru molekule ehk veeauru. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: · veeauru absoluutse hulgana õhus · veeauru osarõhuna õhus · suhtelise niiskusena
Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid ja piirsuurused Lahenduse heakskiitmine sõltub oluliselt tarindi toimivusele esitatavatest kriteeriumitest: kande- ja kasutuspiirseisundi tagamine; kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; metallide korrosiooni vältimine; materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; värvimuutus; pragunemine; liimide ja värvide nakke kadumine; betooni karboniseerumise vältimine; energiakulu vähendamine; tõmbuse vältimine. Ühtset ja kindlat piiri on sageli raske anda. Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5
nurksulud tähistavad molaarset kontsentratsiooni Vesinikeksponent PH = -log[ H + ] pH>7 aluseline keskkond; pH<7 happeline keskkond Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus.
nurksulud tähistavad molaarset kontsentratsiooni Vesinikeksponent PH = -log[ H + ] pH>7 aluseline keskkond; pH<7 happeline keskkond Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus.
- õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks - Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel) - Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus – ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel 2 metallidel on see alla 0,1, vähepüsivatel 10, mittepüsivatel üle 10 g/m h 31
27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Vastus: Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond nõrgalt aluseliseks või neutraalseks. 28.Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel metallidel on see alla 0,1, vähepüsivatel 10, 2 mittepüsivatel üle 10 g/m h 29.Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised?
Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi 42. Raudbetooni korrodeerumine. Betooni valmist: tsemendist, täitematerjalist ja veest. Betooni korrosiooni all võib mõista tsementkivi ja metallarmatuuri korr. Tsementkivi korr I tüüp: 1)suureneb tsementkivi poorsus ja muutub tsementkivi koostis. Selle tulemusena väheneb betooni tugevus, suureneb gaaside difusiooni kiirus, milline suurendab karboniseerumise sügavust ning armatuuri korrosiooni kiirust juhul, kui betoon on karboneerunud armatuurina; 2)betoonist väljub aluseline vesilahus, kahjustab ümbritsevat keskkonda ja konstruktsioone. II tüüp: 1)karboneerumine aladab keskkonna pH-d betoonis, milline on algselt~ 12,5 pH vähenemisel 8,5-ni, algab terasarmatuuri korrosioon(aluselises keskkonnas teras ei korrodeeru); 2)ulatuslikule karboniseerumisele kaasneb mahu vähenemine ja tihti paragude tekkimine; 3)reageerimisel
2(2CaO*SiO2)(t)+4H2O3CaO*2SiO2*3H2O(t)+Ca(OH)2(t,v); 3CaO*Al2O3(t)+6H2O= 3CaO*Al2O3*6H2O(t); Tsementkivi komponentide väljakanne betoonist veega on tsementkivi korrosiooni I tüüp - 1)Ca(OH)2 lahustumine betoonis liikuvas vees ja väljakanne ümbritsevasse kk, tagajärg - suuren tsementkivi poorsus ja muutub selle koostis väh betooni tugevus, suuren gaaside dif kiirus, mis suuren omakorda karboniseerumise sügavust ning armatuuri korr.kiirust juhul kui betoon on karboneerunud armatuurini; 2)tsementkivi mineraalide (kaltsiumsilikaat ja kaltsiumaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne; tagajärg - betoonist väljuv aluseline vesilahus kahjustab ümbritsevat kk ja konstruktsioone. Betooniga ei tohi kontaktis olla Zn, Al, kuna see tekitab betoonis faaside muutum, N:ettringiidi teke:
Kuidas nad erinevad üksteisest? Pärmseened on mikroorganismid mis kasutavad oma elutegevuseks suhkruid tootes selle tulemusena fermentatsiooni käigus alkoholi. Pärm on fermenetatsiooni käivitaja (agent), mis muudab teraviljas oleva suhkru alkoholiks. Lisaks fermentatsioonile toimub ka soojuse ja süsinikdioksiidi vabanemine. Õlle valmistamise protsessis tekkiv (üleliigne) soojus peab hajuma võimalikult kiiresti. Protsessis tekkiv süsinikdioksiid põhjustab õlle karboniseerumise Õherakuline eukariootne mikroorganism (pole seen), liikumisvõimetu Tüüpiline raku diameeter 8-12 µm Paljuneb pingimise või pooldumise teel, kuni 30 korda Mõned liigid on sporogeensed : · Pinnakäärituspärmid kääritavad temperatuuril 15...25 °C, modustavad rakkude ahelaid, mis tõusevad intensiivsel kääritamisel pinnale Sacch. cervisiae · Põhjapärmid kääritavad temperatuuril 6 ja 10 °C juures, ei moodusta pikki rakkude
Järgmiseks tuleb taastada kahjustatud tsementkivi võimalikult sama koostisega tsemendiga, mida kasutati konstruktsiooni ehitamisel ning lõpuks on soovitatav katta betoon mõne pinnakattega, mis tagab betooni parema vastupidavuse väliskeskkonna kahjulikele mõjudele. f. Karboniseeruminseks nim. betooni reageerimist seda ümbritsevas keskkonnas leiduvate ainetega (nt. CO2). Karboniseerumise tagajärjel langeb betooni pH ning selle keskkonna omadused muutuvad. Sellega kaasneb armatuuri korrosioon, mis ei saa toimuda aluselises keskkonnas, küll aga on üpriski intensiivne happelises keskkonnas. Ulatuslik karboniseerumine toob kaasa ka betooni mahu vähenemist ning pragude teket konstruktsiooni. 42. Kuidas valmistatakse galvaanilisi katteid (millistest ainetest valmistatakse,
NB! Lisaks soolade faaside üleminekule, millele kaasneb mahu kasv ja paisumisjõud, lagundavad soolad poorseid materjale lihtsalt kasvades s.t. väikesed monokristallid kasvavad suuremaks, millega kaasnevad kristallisatsioonijõud. Tagajärjed: I tüüp: 1)suureneb tsementkivi poorsus ja muutub tsementkivi koostis. Selle tulemusena väheneb betooni tugevus, suureneb gaaside difusiooni kiirus, milline suurendab karboniseerumise sügavust ning armatuuri korrosiooni kiirust juhul, kui betoon on karboneerunud armatuurina; 2)betoonist väljub aluseline vesilahu, kahjustab ümbritsevat keskkonda ja konstruktsioone II tüüp: 1)karboneerumine aladab keskkonna pH-d betoonis, milline on algselt~ 12,5 pH vähenemisel 8,5-ni, algab terasarmatuuri korrosioon(aluselises keskkonnas teras ei korrodeeru); 2)ulatuslikule karboniseerumisele kaasneb mahu vähenemine ja tihti paragude
annaabi.ee 
