Näivleetunud mullad vajavad pidevalt juurde värsket orgaanilist ainet. c)Põlva, Valga näivleetunud ja lupjamist, sügavkobestamist. Sõnniku kuivainest humifitseerub (tekib) analoogselt soostunud mullad IV Tüüp Leedemullad L on happelised, huumust kuni 20 %. Hetkel läheb Eesti karbonaadivaestel liivadel välja mulda tagasi ääretult vähe humiinainet, I Kesk-Eesti leostunud ja kujunenud metsamullad. keskmine huumuse bilanss on negatiivne. leetjate muldade ning analoogsete Põllumajanduslikku tähtsust ei oma. Kõik orgaanika, mis me mulda viime, on soostunud muldade agromullastiku Kihisemine 1 m mullaprofiilis puudub. alati mullale positiivne. valdkond pindalaga ca 17%
Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221 Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate Moreenitasandike maastikulise struktuuri muudab keerukaks kahest erinevast lähtematerjalist kujunenud muldkate. See nähtub kõige selgemalt muldkattekaardilt, kus liivsavisel karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmuldade, s.o leetja mulla (KI), vähem ka leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud 5 näivleetunud muldade (LP) areaalidega. Muldade lõimis on tüüpilisena kahekihiline pealpool kobedam saviliiv ja allpool tihkem liivsavi. Sakala kesk- ja põhjaosas on ülekaalus viljakad leetjad, lõunaosas kahkjad mullad. Põllumaade huumuskate on keskmiselt 28±3 cm. Karbonaatsel moreenil kujunenud leetjatel (KI, Kig) ja leostunud (Ko, Kog) muldadel on huumusesisaldus huumushorisondis 2,7-2,9%
Põhitunnuseks on savistumine. Need on Eesti parimad mullad. Kihisemine on 30-40 cm alates. 2) Leetjad mullad. Mullad on kujunenud välja lessiveerumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Levivad sageli kas koos leostunud muldadega 3) Gleistunud leostunud mullad (K0g). Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad b. Gleistunud leetjad mullad III Leetunud mullad (Lk). Mullad, mis on kujunenud välja karbonaadivaestel lähtekivimitel. Kihisemine mullaprofiilis puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud mullad (LP). On kujunenud välja lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil. Levivad põhiliselt Lõuna-Eestis. Jagunevad: a. Pruunid näivleetunud mullad b. Heledad näivleetunud mullad 2) Leetunud mullad (Lk): a. Nõrgalt b. Keskmiselt c. Tugevasti 3) Gleistunud leetunud mullad: a
Põhitunnuseks on savistumine. Need on Eesti parimad mullad. Kihisemine on 30-40 cm alates. 2) Leetjad mullad. Mullad on kujunenud välja lessiveerumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Levivad sageli kas koos leostunud muldadega 3) Gleistunud leostunud mullad (K0g). Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad b. Gleistunud leetjad mullad III Leetunud mullad (Lk). Mullad, mis on kujunenud välja karbonaadivaestel lähtekivimitel. Kihisemine mullaprofiilis puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud mullad (LP). On kujunenud välja lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil. Levivad põhiliselt Lõuna-Eestis. Jagunevad: a. Pruunid näivleetunud mullad b. Heledad näivleetunud mullad 2) Leetunud mullad (Lk): a. Nõrgalt b. Keskmiselt c. Tugevasti 3) Gleistunud leetunud mullad: a
Esinevad positiivsetel pinnavormidel, Wakt. väiksem kui LP-del, väga palju põuakartlikel liivadel. Liivadel sageli Bh-horisont, mitte väga selge, Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi. MKT: - sinilille, jänesekapsa Ia-II boniteet. Gleistunud leetunud mullad - Lkg Profiil ajutiselt kõrgest põhjaveest liigniiske, sõltuvalt lõimisest. MKT:- naadi, mustika Ia-II boniteet (metsana parasniisked) Leedemullad L Poola keelest Pod Zola, WRB - Podzols - välja kujunenud karbonaadivaestel liivadel leetumise tulemusena - tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita - põuakartlikud ja toitainetevaesed mullad - levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivadel 186000 ha e. 6,3%, 14,2% Eesti metsadest a) Tüüpilised leedemullad L b) Huumuslikud leedemullad L(k) nendel järgneb O-le õhuke < 5 cm tüsedune A (leetumise + kamardumise) koosmõjul tekkinud c) Sekundaarsed leedemullad Ls
Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel lõimistel (esineb vähem) on gleistumistunnused märgata kõrgemal ja ei teki huumus-raua sisseuhtehorisonti: (O)-A-Eg-Bg-Cg. IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C. b) LII keskmiselt leetunud leedemullad. E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k)
Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel lõimistel (esineb vähem) on gleistumistunnused märgata kõrgemal ja ei teki huumus-raua sisseuhtehorisonti: (O)-A-Eg-Bg-Cg. IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C. b) LII keskmiselt leetunud leedemullad. E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k)
Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel lõimistel (esineb vähem) on gleistumistunnused märgata kõrgemal ja ei teki huumus-raua sisseuhtehorisonti: (O)-A-Eg-Bg-Cg. IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C. b) LII keskmiselt leetunud leedemullad. E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k)
2) Leetunud mullad Lk liivadel välja kujunenud , ühekihilisel lähtekivimil. On happelised ja vajavad korralikku lupjamist ja väetamist. Jaotatakse leetumise intensiivsuse alusel. a) Nõrgalt leetunud mullad LkI b) Keskmiselt leetunud mullad LkII c) Tugevalt leetunud mullad LkIII 3) Gleistunud leetunud mullad a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg b) Gleistunud leetunud mullad LkIg IV Tüüp Leedemullad L on happelised, karbonaadivaestel liivadel välja kujunenud metsamullad. Põllumajanduslikku tähtsust ei oma. 1) Tüüpilised leedemullad L on kuivades männikutes levivad mullad (O E B C) a) Nõrgalt leetunud leedemullad LI b) Keskmiselt leetunud leedemullad LII c) Tugevalt leetunud leedemullad LIII 2) Huumuslikud leedemullad L(k) (O (A) E B C) a) Nõrgalt leetunud L(k)' b) Keskmiselt leetunud L(k)'' c) Tugevasti leetunud L(k)'''
Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks. Rohttaimede lagunemisel tekib rohkem humiinhappeid j atekivad humaatsed mullad. Nendest muldadest ei uhu sademetevesi minema biokeemiliselt tähtsaid ühendeid. Huumuse sisalduse skaala on: alla 1,5%- väga madal, 1,5-2,5%- madal, 2,5-3,5%- keskmine, 3,5- 5%- kõrge, üle selle on väga kõrge. Lõuna-Eesti põllumuldades on huumust 2,5%, Kagu-Eesti
AT G Glaysol (WRB) AT CG Aquents, Aquepts, Aquolls, Aqualfs, Aquods (ST) Gleihorisondid võivad olla erineva geoloogilise päritoluga Tekkinud karbonaadivaestel settelistel lähtekivimitel lubjarikka (kareda) põhjavee mõjul On alaliselt (ka keskmiselt) liigniisked e. märjad mullad, reljeefi madalamate osadel pHKCl üle 5,6 Pealmiseks kihiks AT, metsas OT, ka T < 10 cm Allpool tugevasti gleistunud G (sinakas-, rohekashall, roostetäpid, hallid toonid) Leetjad gleimullad - GI Eestis 27,7%, haritaval maal 16,9%, metsamaadel 30% On eluviaalse profiiliga, kuid leetumistunnusteta
annaabi.ee 
