tulemuseks on ühendi aktivatsioon läbi aldehüüdi tekke. Uuritakse erinevate poolatsetaalsete ühendite, eriti desoksüsuhkrute, suhkrute ja glükokonjugaatide detsüklisatsiooni teostatavust, erisusi ja võimalikke sünteetilisi rakendusi. Projekti põhiline praktiline eesmärk on arendada edasi taotlejate originaalset (desoksü)suhkrute estrite stereoselektiivse sünteesi meetodit ja uurida võimalusi O- ja N-glükosiidide sünteesiks üle aldehüüdvormis desoksüsuhkru estri. Uuritavad karbohüdraadid on: 3,4-didesoksüriboos / 3,4-didesoksüarabinoos; 3- desoksüerütroos / 3-desoksütreoos; ja suhkrute paarid: glükoos/mannoos; riboos/arabinoos ja ksüloos/lüksoos. Uuritavateks karboksüülhapeteks on sapihapped ja antioksüdatiivsete omadustega polüfunktsionaalsed aromaatsed happed. Sünteesi- ja analüütilisi uuringuid toetavad kvantkeemilised modelleerimisuuringud. Teostatakse uute ainete farmakoloogilisi uuringuid 1.3 Töö eesmärk
(esmane energiaallikas) Monosahhariidid, mis kuuluvad disahhariidide ja laktoosi koostisesse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa-glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi kooseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem - C6H12O6. Sahhariidid ehk glütsiidid Traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku,vesiniku ja hapniku aatomitest. Nad on saanud süsivesikute ehk karbohüdraatide nime oma elementaarkoostise tõttu:ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat) Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad
Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud
On teada mõningaid õnnestumisi transplantaadi ülekandmisel loomalt loomale. Transplantatsiooniantigeenid Kudede individuaalse erinevuse uurimine algas juba dr. Karl Landsteineri töödega veregruppidest 1901. aastal. Inimesed võib jagada nelja rühma vastavalt A, B antigeenide sisaldusele nende erütrotsüütides. Tänapäeval tuntud A, B, 0 ja 1902. aastal avastati AB grupp. AB0-süsteemi antigeenid on proteiinid või lipiidide küljes olevad karbohüdraadid. AB0- süsteemi antigeene leidub veel ka trombotsüütidel, epiteelrakkudel ja lahustunud kujul ka erinevates kehavedelikes (sülg, maomahl). Need alloantigeenid määratakse geneetiliselt AB0-geeni poolt, millel on kolm alleeli A, B ja 0. A ja B on dominantsed geenid, 0 retsessiivne. Teiseks tähtsaks erütrotsüütide alloantigeenide süsteemiks on reesussüsteem. Avastati 1940. aastal. Rh-antigeen identifitseeriti algul reesusahvi (Macaca mulatta) erütrotsüütides. Hiljem leiti, et
desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus Lipiidid ehk rasvad koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed ehk vett hülgavad. Lipiide talletatakse rakkudes ja nad talletavad ja vabastavad energiat. Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse. Lipiidid ei moodusta polümeere! Lipiidid on võimelised moodustama suuri struktuure, kuid seal on monomeerid ühendatud omavahel nõrkade jõududega. Süsivesikud ehk karbohüdraadid on lineaarsed või hargnevad biopolümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Nendest tekivad polüsahhariidid, mis on seotud glükosiidsidemetega. Olulised energiaallikad, kuid osalevad ka äratundmisprotsessides rakk-rakk interaktsioonides. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid iseloomustus, roll biomolekulides. Biomolekulide vahel on kas kovalentsed sidemed või nõrgad vastasmõjud.
Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, nukleiinhapped, süsivesikud. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad
Kuuluvus:Propionbacteriaceae suguk, ja propionbacterium perek. Tähtsus: Kõvade juustude valmistamisel. Fermenteerivad piimhapet ja karbohüdraate ning moodustavad juustudesse porpioonhapet, äädikhapet ja süsihappegaasi. 28. Keefiri seened ja keefiri juuretis keefiri juuretist valmistatakse keefiri seente valmimisel lõssis, piimas. Seened on ebakorrapärase kujuga, kurrulised, valge, nõrk kollased.elastsed.sisaldavad 90 %vett, kuivaines-karbohüdraadid, proteiinid, rasv, mineraalained. Tekib suures koguses polüsahhariide, kefiraani, mis sisaldab glükoosi ja galaktoosi. Laktobatsille 66%, kokikujulisi piimhappebaktereid 16%,pärmseeni 18%. Mikrooranismid on sümbioosetes suhetes.Uusi seeni saab vanade paljundamisel-kasvatatakse pastöriseeritud piimas , peab erladama-saadakse filtraat-kefir. Keefiri juuretise mikrofloora: mesofiilsed homofermentatiivsed laktokokid, laktobatsillid,mesofiilsed heterofermentatiivsed
roll peamiselt oma valgust filtreerivate ja antioksüdantsete omaduste tõttu. Kui valguse lainepikkus nähtavas spektrumis on vähendatud, siis reetina kahjustumine suureneb astmeliselt. Reetina kahjustumine ilmneb vabade radikaalide tootmise tõttu. (Asif 2011) 5.2. Vabad radikaalid Vabadel radikaalidel on üks või mitu paaritut elektroni, mistõttu on neil tugev kalduvus leida ja paarituda elektronidega ainetes nagu lipiidid, proteiinid, karbohüdraadid ja nukleiinhapped, põhjustades kahjustuse bioloogilistes molekulides. Vabu radikaale toodetakse ka hapniku metabolismi teel, mida on vaja normaalse raku funktsiooniks ja eluks. Reetina sobib ideaalselt vabade radikaalide tootmiseks oma suure hapniku nõudvuse, valguse läbilaskvuse, metaboolse aktiivsuse ja oma arvukate fotosensibilisaatorite tõttu. (Asif 2011) Tegelikult võiks toidulisandeid soovitada ainult siis, kui kontrolli ajal leitakse kollaseid
salvestatud erinevatesse kudedesse ja organitesse. Fotosünteesi suurenemine taime elusa lehe pindalaühiku kohta. Tihti kompenseeritakse kasvu pungade abil, mis muidu oleksid dormantsed. Vananemise edasilükkamine. Kõrrelised – väga tolerantsed herbivooria suhtes. Meristeem maapinna lähedal - peamine kasvupunkt kaitstud ärasöömise eest. Lehtede ärasöömisele järgneb uute lehtede produtseerimine, ning kasutusele võetakse varutud karbohüdraadid või fotosünteesi saadused ellujäänud lehtedes, samuti toodetakse uusi võsusid. Kaitse herbivooria vastu: Püsiv ehk konstitutsiooniline kaitse - morfoloogilised struktuurid või keemilised ühendid, mis kujunevad taimedel normaalse arengu käigus (herbivooriga kokkupuutest sõltumata). Esilekutsutav ehk indutseeritav kaitse – morfoloogilised struktuurid või keemilised ühendid, mida taim hakkab tootma peale herbivoori põhjustatud kahjustust.
Mida kaugemal fülogeneetiliselt asetsevad 2 liiki teineteisest, seda suurem on nende vahel struktuuriline ja järelikult ka antigeenne erinevus. Suur molekulmass < 1000 daltonit pole immunogeenid (hapteenid) 1000-6000 Da immunogeensus on varieeruv > 6000 Da tavaliselt immunogeenid 50 -100 000 Da tavaliselt parimad immunogeenid Antigeen peab olema keemiliselt keeruline. a) peaaegu kõik valgud on immunogeensed b) karbohüdraadid (polüsahhariidid) on potentsiaalselt immunogeensed (näiteks: ABO veregrupid) c) lipiidid pole tavaliselt immunogeenid d) nukleiinhapped on nõrgad immunogeenid Adjuvandid on vaktsineerimisel kasutatavad lisaained (immuunvastuse tõhustamiseks). Adjuvante kasutatakse immuunvastuse tõstmiseks, kui antigeen on nõrk immunogeen või antigeeni on vähe. Adjuvant: a) pikendab antigeeni püsimist b) võimendab ko-stimulatsiooni signaale c)
prolamiinid, gluteiinid) valkudeks. Liitvalgud - peale valgulise osa sisaldavad veel mittevalgulist osa ehk prosteetilist rühma. (kromoproteiiid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid) 20. Sahhariidid: üldiseloomustus, loomorganismi mono- ja disahhariidid. Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid kahte või enamat hüdroksüülrühma sisaldavad aldehüüdid või ketoonid :glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Funktsioonid inimorganismis : *glükoosi metabolismi vaheühend *nukleotiidide ehitusüksused
üheste elektronpaaride olemasolul, metallside ja ioonside on kõige tugevamad, vesinikside esineb vesiniku olemasolul. 36. Soojusmahtuvus. Ühik. Näitab kui palju soojusenergiat kulub aine ühe kraadi soojendamiseks, J/K. 37. Pindpinevus seisneb selles, et pind püüab võimalikult väheneda. Mis selle nähtuse füüsikaliseks põhjenduseks? Minimaalne energia kulu. 38. Kirjelda raku energiaallikaid. Kuidas vaba energia rakus salvestatakse? Karbohüdraadid e süsivesikud e sahhariidid on suhkru ja suhkrusarnaste ühendite üldnimi. Lipiidid (nende hulka kuuluvad ka rasvad) on vees lahustamatud ained, mida kõrgemad organismid kasutavad biosünteesis energiaallikana või keha ehitusmaterjalina. Valgud e proteiinid on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Salvestatakse varuainena, näiteks glükogeenina. 39. Kiiruskonstandi valemis on mitu t*st sõltuvat liiget? 3 tükki k, v, 40
annaabi.ee 
