Piimatooted, Laktoos, sahharoos toidugrupp liha-kana- kala-muna Lisatavad toidurasvad Laktoos Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust Suhkrud ja magusained meie ümber Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist. Päevas on soovitav tarbida neid maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks portsjon annab ca 40 kcal ehk päevas on soovitav, et neist kokku saadav energia ei ületaks 200 kcal). Üks
tunnet.Maailmas on üle 300 miljoni inimese keda võib nimetada haigaseltlihavateks liigsööjateks. KARASTUSJOOGID: Briti teadlaste uuring näitas ,et karastusjookides tavaline säilitusaine ,mida leidub nt.Fantas,Pepsis suudab DNAs välja lülitada eluks vajalike osi. Tulemuseks võib olla maksatsirroos või Parkinsoni tõbi mida mõlemat on seni seostatud peamiselt vananemise või alkoholi liigtarvitamisega. Samuti lisatakse karastusjookidesse ainet-E211 mis aitab vältida jookidele hallituse tekkimist. Samal põhjusel lisatakse seda ka marinaadidele ja kastmetele. Kui jookides satub kokku C-vitamiin ja E211 siis nende koosmõjul moodustub benseen-aine milles on vähkitekitavaid omadusi. Nii soovitame meiegi, et mõelge enne kui ostate Fanta või Pepsi...selle asemel ostke vesi ja te säästa oluliselt oma tervist. EESTLASTE TOITUMINE: Eestlastel on tavaks süüa liiga palju, enamusele meeldib rasvane toit. Paljud kasutavad
tühja energiat st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrud võib jagada looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. · Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. · Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka ning on tegelikult roheliste taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille nad fotosünteesi abil ümber töötlevad. Tuntumad looduslikult esinevad
5) H3PO4 – fosforhape (ehk ortofosforhape) See on keskmise tugevusega hape, mis toatemperatuuril on tahkes olekus, ta lahustub hästi vees ja on värvitu, valge, kristalne aine. Laborites kasutatav fosforhappe lahus on õlitaoline vedelik. Fosforhapet kasutatakse palju fosforväetiste valmistamiseks, aga ka pesuvahendite, roostepuhastuvahendite kui ka karastusjookide (Coca-Cola) valmistamisel. Karastusjookidesse lisatava lisaainena toob fosforhape esile rohkem nende maitse ning pidurdab neis mikroorganismide kasvu. Samas pidev fosforhapet sisaldavate karastusjookide tarvitamine mõjub halvasti hammastele, kuna see söövitab hambaemaili. 6) H2CO3 – süsihape See on väga nõrk ja ebapüsiv hape, mis laguneb kergelt süsihappegaasiks ja veeks. Süsihape tekib süsihappegaasi ja vee omavahelise reageerimise tulemusena. Kasutatakse karastusjookide valmistamisel
. , Coca-Cola, Fanta, Sprite, , . , , . , . , , . 22 RESÜMEE 11.A klassi õpilase V. Strelnikova uurimistöö teema on ,,Keemilised ained karastusjookides". Selle töö eesmärgid olid: Uurida andmeid teemal, kasutades populaarteaduslikku kirjandust ja interneti ressursse. Teha kindlaks Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 10. ja 11.a klasside õpilaste suhtumist karastusjookidesse, nende eelistusi ja maitseid. Viia läbi ankeetimine ning töödelda andmeid. Tõestada, et karastusjoogid sisaldavad keemilisi aineid, mis mõjuvad halvasti inimese organismile. Olid määratud järgmised ülesanded: Vaadata läbi ja koguda andmeid karastusjookide (Coca-Cola, Fanta, Sprite) kohta. Uurida mis on nende jookide koostis ja omadused. Selgitada andmeid karastusjookide kahju kohta.
Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit Kasutusala Valge fosfor leidis kasutust süütepommides. Fosforühendeid tarvitatakse taimekaitse vahenditena, näriliste hävitusvahenditena. Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju. Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks, vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Leelismetallide fosfaatide lahuseid ja polüfosfaate kasutatakse väga suurtes kogustes pesemis- ja puhastusvahendites parandades nende pesemisvõimet ja pehmendades vett. Nad seovad veest kaltsium- ja magneesiumioone, muutes sellega vee pehmemaks
sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. Suhkrud jagunevad looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka ning on tegelikult roheliste taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille nad fotosünteesi abil ümber töötlevad. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on
· Pürotehnika · Väetised, puhastusained · Hambapasta 9 · Toidu hapestamine · Antioksüdandid, emulgaatorid · Määrdeaine lisand Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju. Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks, vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Leelismetallide fosfaatide lahuseid ja polüfosfaate kasutatakse väga suurtes kogustes pesemis ja puhastusvahendites parandades nende pesemisvõimet ja pehmendades vett. Nad seovad veest kaltsium ja magneesiumioone, muutes sellega vee pehmemaks.
Seega võib õigustatult pidada kookospähklit pähklite kuningaks. Kasutamine Kagu-Aasia maade ja Kariibi mere saarte köögid kasutavad kookospiima väga laialt kõikvõimalike liha-, kala- ja köögiviljahautiste ja suppide, kastmete ning muidugi ka kõikvõimalike magusroogade maitsestamiseks. Kasutatakse laialdaselt tai ja teiste Kagu-Aasia maade köögis. Tais lisatakse kookospiima karridele, hautistele ja kastmetele, samuti pannakse kookospiima magusroogadesse ja karastusjookidesse. Sobib seega paljude idamaiste roogade, eriti tugevamaitseliste kastmete valmistamiseks. Kutsutud ka Aasia kooreks. Spinat Eelkõige on spinat hinnatud mineraalsoolade ja vitamiinide rohke sisalduse poolest. Aedspinat (Spinacia oleracea), mida tavalises kõnepruugis lihtsalt spinatiks kutsutakse, on lühikese kasvuajaga, reeglina kahekojaline köögiviljataim. Emastaimed on leherikkamad ja hakkavad hiljem õitsema kui isastaimed ning on seetõttu köögiviljana väärtuslikumad.
Kookosrasv sisaldab palju küllastunud rasvhappeid. Kookospiima kääritatakse veinide ja likööride valmistamiseks. Kookospiim saadakse riivitud värske kookospähkli viljalihast pressitud mahla segamisel veega. Kasutatakse laialdaselt Tai ja teiste Kagu-Aasia maade köögis. Tais lisatakse kookospiima karridele, hautistele ja kastmetele, samuti pannakse kookospiima magusroogadesse ja karastusjookidesse. Sobib seega paljude idamaiste roogade, eriti tugevamaitseliste kastmete valmistamiseks. Kutsutud ka Aasia kooreks. Koola pähkel Troopilises Aafrikas kasvavate taimede perekond, mille mõnede liikide viljad (pähklid) sisaldavad egutavaid aineid – kofeiini, teobromiini jt. Pärismaalased tarvitavad neid närimiseks. Seedripähkel e. piiniapähkel Piiniapähklid on piiniamänni seemned, mis valmivad käbis.
Soolad on difosfaadid ehk pürofosfaadid. (HPO3)x - metafosforhape X on võrdne või suurem kui on 3. Soolad on metafosfaadid. Hape ja soolad esinevad praktikas kristalse või klaasja massina. HAPETE JA SOOLADE KASUTUSALAD Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju.Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks,vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Koolade fosforhappesisaldus on ligi 0,05% ja pH tase on 2,3. Leelismetallide fosfaatide lahuseid ja polüfosfaate kasutatakse väga suurtes kogustes pesemis- ja puhastusvahendites parandades nende pesemisvõimet ja pehmendades vett.
pürofosfaadid. (HPO3)x - metafosforhape X on võrdne või suurem kui on 3. Soolad on metafosfaadid. Hape ja soolad esinevad praktikas kristalse või klaasja massina. HAPETE JA SOOLADE KASUTUSALAD Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju. Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks, vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Koolade fosforhappesisaldus on ligi 0,05% ja pH tase on 2,3.
Aine on imiku- ja lastetoitudes keelatud ning alla 12nädalased lapsed ei tohiks seda üldse saada. Järgmised väga sagedased lisaained olid di- ja trifosfaadid (E450 ja E451). Neil peamiselt lihatoodetes ja sulatatud juustus emulgaatorite ning stabilisaatoritena kasutatavatel fosforhappesooladel pole kahjulikke kõrvalmõjusid täheldatud. 32 E330 taga varjab ennast aga täiesti süütu aine sidrunhape. Seda lisatakse näiteks karastusjookidesse, margariini ja küpsetistesse. Pea iga päev jõuab meie toidulauale naatriumnitrit (E250). Tegemist on säilitus- ja värvainega, mis takistab botulismi tekitavate bakterite levikut ning annab lihale-kalale meeldivalt punaka värvuse. Ilma selle aineta oleksid lihatooted valdavalt hallid. Kuigi naatriumnitritit võib esineda looduslikult ka puu- ja juurviljades, on see inimesele suurtes kogustes mürgine. Nii võib see ohtral tarbimisel kutsuda esile krampe, hingamishäireid ja oksendamist
menüüs olema süsivesikuid 250-300 g. Seejuures peaks lisatud suhkrute kogus kõikides toitudes kokku jääma alla 50 grammi päevas. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine koos lisatud suhkrute vähendamise ja piisava liikumisega tagavad parema tervise kogu eluks! Lisatud suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel (näiteks pudru ja tee sees) või lisatakse toidutööstuses toitude tootmisel (näiteks kondiitritoodetesse, maiustustesse, karastusjookidesse, magustatud piimatoodetesse, sageli ka soolastesse toitudesse). Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10%, ideaalis peaksid need andma alla 5% päevasest soovituslikust energiast. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, siis peaks tema menüüs olema süsivesikuid kokku 250-300 grammi, seejuures peaks lisatud suhkrute kogus (ise valmistatud ja toodetud toitudest kokku) jääma alla 50 grammi päevas. Kui mitmekesiselt ja tasakaalustatult süüa, siis saab organism normaalseks
magusainetega ning nende pideval tarbimisel kasvavad oluliselt magusainete sissesöödavad kogused. Kui toidule on lisatud magusainet, peab see olema toidu märgistusel nimetuses öeldud. Näiteks magusaine aspartaami E 951 ADI on 0-40 mg kehakaalu kg kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene võib kogu elu jooksul ohutult tarbida päevas kuni 2400 mg aspartaami (40 mg x 60 kg = 2400 mg). Kui aspartaami lisatakse nt karastusjookidesse suurimal lubatud määral 600 mg/kg kohta, siis võiks 60 kg kaaluv inimene päeva jooksul tarbida 4 liitrit aspartaamisisaldusega karastusjooki. 20 kg lapse puhul on ohutu päevane aspartaamitarbimiskogus 800 mg (40 mg x 20 kg = 800 mg) ning selle kohaselt võib laps ohutult päeva jooksul tarbida 1,3 liitrit karastusjooki. Lisaainete kõrval lisatakse toidule lõhna- ja maitseaineid. Eri lõhna- ja maitseaineid on üle paari tuhande, nende hulka kuuluvad ka suitsutuspreparaadid
annaabi.ee 
