Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister.
sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo), Cicero (kõnekunsti sümbol, suurim rooma kõnemees) Rooma kirjandus - keeleks ladina keel, looja endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus, rahvaluules esindatud kõik folkloori põhizanrid, võeti üle kreeka jumalad (kuna rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud) Rooma kõnekunst - 1saj eKr kadus võõramaine ainestik, valitsesid proosavormid, kirjanikeks poliitika ja riigitegelased, sel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel e. kuldne ladina keel, silmapaistvamad Caesar ja Cicero
riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Isikupärase käsitlusviisi saavutas Tiziani 16. saj. teisel kümnendil. Sellest peale lõi ta oma elurõõmsamaid, bakhanaali kujutavad teosed ning suured madonnakompositsioonid. Võitnud laialdase tunnustuse, sai ta tellimusi Paavst Paulus III-lt, keiser Karl V-lt ja mitmelt teiselt mõjukalt valitsejalt. Loomingu kõrgaeg oli 15301550, siis valmisid peenelt karakteriseeritud portreed ning ideaalselt täiuslikud ja ühtaegu eluliselt konkreetsed Venuse maalid. Viimases loomejärgus sai valdavaks Piibli ainestiku uudne dramaatiline tõlgendamine ning vaba maaliline teostus, mis rajas teed barokile. Tizian oli Veneetsia koolkonna tähtsaim esindaja, kes oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul jõudis edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkaliku ülesehitusega ja samal ajal
Õlimaali tehnikas teostatud portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1931) ja proua Lüüsi portreed (1917). Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast 1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes. Järgnevaid aastail joonistas ta hulga meisterlikult karakteriseeritud portreid. 1930ndatel suurenes maastikumaali osa. Tööd Portreed Aleksander Tassa portree. 1905. Oskar Lutsu portree. 1928. Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 Juhan Liivi portree. Õli. 1934 Maalid Lennuk. 1910. Mererand. Õli. 1905 Lennuk. Tempera, kriit. 1910 Männid. 1931 Talvine Tartu Emajõega. 1935
millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides julgelt karakteriseeritud inimtüübid □ kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujundus ebamäärane □ omane külmade toonide domineerimine, leegitsevad värvid – külm kollane ja sinine, punane ja roheline; rahutu valgus □ pintslilöök pastoosne ja vaba □ portreedes on El Greco peenetundeline, kuigi subjektiivne; kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena. EL GRECO teoseid: „Toledo äikeses“. Krahv Orgazi haudapanek
Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse. Schaper oskab osavalt luua ajastule kohase, kergelt tuhmades toonides kujutluspildi, millel on sellegipoolest olemas vajalik atribuutika, et lugu töötama panna. Miski ei näi olevat ülearune. Autor on hästi suutnud välja tuua iga tegelase olemasolu traagika kvintessentsi. Schaperi tegelased on äärmiselt mitmekülgselt karakteriseeritud, kuid selgelt joonistub välja üks neid ühendav omadus – tugev ja siiras pühendumus. Jutustuses „Epiteef patrioodile“ näeme tegelast Gnidinit, keda saadab kuni tolle viimaste hingetõmmeteni vankumatu truudus oma kodukoha vastu. „Maailmalõpp Hiiumaal“ peategelane Gottlieb Adalbert Hinrichson võtab omale pärast viimsepäeva ettekuulutuse teatavakssaamist südameasjaks kohalike abistamise. Jutustuses „Vaenulik õnn“ võtab peategelane Pavel Petrovitš Komissarov
naturalism. Teda peetakse ekspressionistide eelkäijaks, just tänu värvide kompositsioonile. LUCAS CRANACH vanem (1472-1553) Cranachi üks parimaid töid on ,,Puhkus põgenemisel Egiptusse" (1504) küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets). Omased tugevad ja harmoonilised värvid, jõuline ja realistlik laad. Samuti on ta ka tunnustatud portretist teravad ja eluliselt karakteriseeritud portreed ja joonistused. Hilisem looming ebaoluline, kiirustamine ja telliljatele meeldidapüüdmine viib tema loomingu manerismi. 4 HANS HOLBEIN noorem (1497-1543) Kõige selgemate renessansijoontega meister. Kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili ja töötles selle ümber saksapäraseks, kaotamata seejuures iseseisvust ja rahvuslikku laadi.
põgenemisel kujutav pilt a. 1504 Berliinis. Sellest teosest hoovab vastu värskust ja luulet; võluv on eriti maastik. Wittenbergis arendas Cranach väga mitmekülgset tegevust - seal loob ta hulga altarimaale, mütoloogilisi pilte ja portreid. Tema stiili väljakujunemisel on kaunis suure tähtsusega madalmaade meistrite mõjud. Paremad tolle aja teosed on maalitud jõulises, realistlikus laadis: värvid on tugevad, kuid harmoonilised. Cranach maalib nüüd ka rea teravalt ja eluliselt karakteriseeritud portreid ja portreejoonistusi. Kuid ruttamine ja püüd meeldida arvukaile, kunsti võhikutest tellijatele viis Cranachi üsna varsti ohtlikele manerismi radadele. Ikka ja jälle korduvad tema töödes samad tüübid: laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid, ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. Eriti silmatorkavalt maneristlikud on tema allegoorilised ja mütoloogilised pildid, kus esinevad alasti figuurid. Otsitud pooside, ebakindlalt jalal seismise
(Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. 9 Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest. Giotto värvipalett on hele, domineerivad õrnsinine ja kollakaspunane. See mõjutas kogu
naturalism. Teda peetakse ekspressionistide eelkäijaks, just tänu värvide kompositsioonile. LUCAS CRANACH vanem (1472-1553) Cranachi üks parimaid töid on ,,Puhkus põgenemisel Egiptusse" (1504) küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets). Omased tugevad ja harmoonilised värvid, jõuline ja realistlik laad. Samuti on ta ka tunnustatud portretist teravad ja eluliselt karakteriseeritud portreed ja joonistused. Hilisem looming ebaoluline, kiirustamine ja telliljatele meeldidapüüdmine viib tema loomingu manerismi. HANS HOLBEIN noorem (1497-1543) Kõige selgemate renessansijoontega meister. Kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili ja töötles selle ümber saksapäraseks, kaotamata seejuures iseseisvust ja rahvuslikku laadi. 9
sakraalmaal, portree, tormiline temperament, Bartolomé Esteban Murillo (1618-1682) irratsionaalsus, rahutu meeleolu, sünge Francisco Zurbarán (1598-1664) ekstaatilisus, pidulikkus, venitatud figuurid, väikesed pead, ebakindlus poosides, karakteriseeritud inimtüübid, ebamäärane ruumikujundus, katkendlik kompositsioon, külmade toonide domineerimine, usuline andumine, 17.saj barokk Flandria (Belgia) Arhitektuur: arhitektooniliste osade kuhjamine, Maalikunst:
(Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. ● Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest. ● Giotto värvipalett on hele, domineerivad õrnsinine ja kollakaspunane. See mõjutas kogu Kesk-Itaalia maalikunsti heledapaletiliseks muutuma. ● Näit
Samal ajal on poliitika eesmärgiks toetada ka korralikku keskkonnaalast juhtimist. Selle töö eesmärgiks on luua kaasaegne teoreetiline raam maaelu arengut puudutavatele küsimustele laienevad Euroopas ning analüüsida ÜPP reformide mõju ning põlllumajanduse transition Kesk- ning Ida-Euroopa riikides maaelu arendamise huvides. Lääne Euroopa erinevatest arnegudoktriinidest, on dominantne maaelu osa - põllumajandus- mõlemas Euroopa osas ühtmoodi duaalsete struktuuride läbi karakteriseeritud. Sellest tulenevalt peaksid ÜPP reformid tooma võrdselt kasu nii vanematele EL liikmesriikidele kui ka uutele. Pikaajalise majandusliku ning sotsiaalse haavatavuse ajalugu maapiirkondades peegeldab toetust saanud tööstusliku põllumajanduse võimetust säilitada maapiirkondades majandust. On läbi viidud erinevaid eksperimente ning sekkumisi, et olukorda parandada. Katsetatud on uut ,,territoriaalset" või ,,neo-endogeenset" lähenemist. See territoriaalse/neo-endogeense
annaabi.ee 
