1. Miks on kirjutatud enamik kantaate just Leipzigi perioodil ? Kantaatide sisu, kuidas oli see seotud jumalateenistustega? Bach töötas kantorina ning kuna ta tahtis tõestada, et ta pole keskpärane muusik, siis ta kirjutas kolm terviklikku aastakäiku kantaate. Kantaatide tekst on pärit Piiblist või luteri koraalist. Kantaate esitati iga pühapäev ja kirikupüha. 2. Miks just Weimaris on loodud Bachi parimad, fantaasiaküllasemad oreliteosed (milliseid väljendusvõtteid kasutab, mis on tema oreliteoste loomist mõjutanud?) ? Mis on koraaliprelüüd? Iseloomusta Bachi Weimari perioodi. Nimeta tuntuimaid Bachi oreliteoseid Temast sai Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Ta puutus kokku teiste kuulsate muusikute(nt Vivaldi) teostega ning see
Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 24 solistile orkestriga. Kokku kirjutas ta umbes 450 teost. Teda võib pidada soolokontserdi vormi peamiseks kujundaks. Vivaldit tuntakse peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Tema oopereid lavastati Veneetsias helilooja tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning tema kuulsus ulatus veel teistessegi Itaalia linnadesse. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks teada 770 teost. Tuntumad neist on ,,L'estro Armonico" (tsükkel 12 kontserdist 4, 2 ja 1 sooloviiulile), ,,Aastaajad" ja ,,Torm merel". Vivaldi mõju omaaegsele muusikale oli väga suur: 18
ning igaühel on näha muutusi kahe sajandi vältel. Kantaat Kantaat on üheks vokaalsümfoonia suurvormiks. See on mitmeosaline muusikateos koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Kantaat võib olla ulatuslik üheosaline või mitmeosaline vokaalteos ning ta võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17
soololõikudesse. Aeglastes teistes osades kuuleme sageli mitut kontrastset kujundit üheaegselt, näiteks ,,Kevade'' II osas (,,Ja õitsval aasal tukub lehtede õrna sahina saatel kitsekarjus, truu koer tema kõrval.''). Nimetatud kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tuntumad neist on viiulikontsert ,,Torm merel'' ja flöödikontsert ,,Öö''. Vivaldit tunneme peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Vivaldi oopereid lavastati Veneetsias tema tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning ooperiloojana tundsid teda veel mitmed Itaalia linnad. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks tuntud 770 teost. Kuid mõelgem sellele, et tol ajal polnud peaaegu üldse n-ö ,,klassikalist'' muusikat publiku ees kõlasid vaid päris uued teosed
klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on mainitud mitmetes tuntud muusikaajakirjades ning sellega on kaasnenud ka olulised auhinnad. Kõige mainekam auhind on pälvitud 2004. aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. Plaadistatud on ka firmadele Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finladia Records, Consonant Works, Melodija jt. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esinemispaigad väljaspool Eestit on ka järjest väärikamaks muutunud. 2009. aasta Märtsis anti kuu aja jooksul 18 kontserti Ameerika Ühendriikides. ERSO on käinud mitmetel välisturneedel Rumeenias, Bulgaarias, Kuveidis, Saksamaal, Kanadas, Rootsis, Soomes, Poolas, Sveitsis, Hispaanias, Venemaal ja mujal.
teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid, juhtmotiivid) mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 13) Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ,,,Òrpheus", ,,Eurydike". Oli eri laadi oopereid: opera seria, opera buffa, retsitatiiv, Veneetsia ooper, Napoli ooper. Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. 14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt.
1847 "Carmina Burana", see on kõige kuulsam osa. Koosneb proloogist ja kolmset ulatuslikust pildist: "Varakevadel", "Kõrtsis", "Armuõnn" need jagunevad stseenideks. Kantakse ette lma vaheajata. 2osa "Catulli Carmina" 1943. põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial. 3osa "Trionfi de Aphrodite" 1951 viib meid antiikaja pulmatseremoonia juurde. Orff on valinud ökonoomse esitajate koosseisu: koor, solistid, 4 klaverit ja löökpillid. Hiljem seab klaveripartiid orkestrile. Orff nägi kantaatide esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu, tantsude, effektsete kostüümide, dekoratsioonide näol. Valgus ja büroefektid. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja
Siin kohtus ta kõikide tuntud itaalia heliloojatega: Alessandro ja Domenico Scarlatti, Antonio Cladara, Arcangelo Corelli, Bernardo Pasquini, Antonio Lotti, Quirino Gasparini, Antonio Vivaldi, Tomaso Albinoni ning Giacomo Antonio Pertiga. Mitme teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas ta erakordse edu. Händel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna. Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta hiljem mõnevõrra loobus. Lootus kirjutada Itaalias sealses stiilis oopereid, praktiliselt aga ei täitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate – nii tegi ka Händel.
Retsitatiiv - kõnelaul, mis eelnes aariale ja viis vajadusel tegevust edasi Vokaalinstrumentaalsuurvormid: - Kantaat (itaalia keeles cantata e laulma) - Oratoorium - Passioon - Ooper Kantaat Üks tähtsamaid kammermuusika zanre. 17.saj algul oli kammerkantaat lihtsalt pikem/arenenum aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj arenes see kahe-kolme aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algul kirjutati vaid ühele solistile ja teda saatvale ansamblile. Tuntumad kantaatide loojad: - Georg Friedrich Händel - Johann Sebastian Bach - Alessandro Scarlatti Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj Saksamaal) - Tekstid võeti piiblist - Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm. ! Kirikukantaadist sai luteriku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Kirikukantaate lõi põhiliselt Johann Sebastian Bach. Oratoorium
Siin kohtus ta kõikide tuntud itaalia heliloojatega: Alessandro ja Domenico Scarlatti, Antonio Caldara, Arcangelo Corelli, Bernardo Pasquini, Antonio Lotti, Quirino Gasparini, Antonio Vivaldi, Tomaso Albinoni ning Giacomo Antonio Pertiga. Mitme teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas ta erakordse edu.[8] Händel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna. Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta hiljem mõnevõrra loobus. Lootus kirjutada Itaalias sealses stiilis oopereid, praktiliselt aga ei täitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate nii tegi ka Händel
saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile. Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets. selle tarbeks loodud
saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile. Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets. selle tarbeks loodud
klahvpille ja kammermuusikat jm. Bachi muusikas ei olnud välist vahet "vaimuliku" ja "ilmaliku" vahel. Mitmed aariad "Jõuluoratooriumis" on loodud varem ilmalikele tekstidele, ülevõtmisel on tegu ainult teksti vahetusega. Instrumentaalkantaatide sissejuhatustes kasutas Bach valmis "ilmalikku" muusikat. Duetid kantaatides nr 21 ja 140 on tolle aja ooperimuusika stiilis. Taolisi näiteied võib tuua veelgi. Säärast ühtlust pidas loomulikuks ka üks Bachi kantaatide tekstimeistreid Elmenhorst, kes ütles: "Cantata ei näe välja teisiti kui tükk operat retsitatiivide ja aariaga". Pietismi ja ortolooksia vastuoludes oli Bach avalikult ortodoksse luterluse pooldaja . Ta kantaadid ja passioonid on aga tugeva pietistliku värvinguga. 7 7 Bachi looming põhines kõigele tema haarde ulatuses olevale eelnevale helikunstile. Vormid on samad, mis on eelkäijail, sisu ja võim aga uus ja geniaalne
usutunnistuse kõige tähtsamale postulaadile Kristuse taastulekule. Oratooriumi "Joonase lähetamine" esiettekanne toimus Leipzigis Andrease kirikus 26. novembril 1909. aastal, mis aga kahjuks läbi kukkus. Peale "Joonase lähetamise" kavandas ta veel teisigi oratooriume. Oli ta ju oma peasihiks seadnud "võimalikult palju rohkesti kirikumuusikas töötada, et mitmete oratooriumide, kantaatide varal pööret selles kunstiharus läbi viia." Kuigi Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine" jäi mitmesugustel põhjustel paljude aastakümnete vältel tundmatuks, kujunes teose taassünd osade kaupa 1986 - 1989 aastail oluliseks teetähiseks Eesti rahva vaimse ärkamise teel ligi poole sajandi pikkusest nõidusunest. Ja pole vist juhuslik, et Joonas (st "tuvi", kes tõi Noa laeva sõnumi vabanemise kohta), pidi ligi 80 aastat ootama, enne kui võis ilmutada neid varjatud
Sisuliselt veel olulisemad on lüürilised kommentaarid (esitatud aariatena), mis eraldavad loo üksikuid stseene või peatavad draama otse haripunktil. Matteuse passioon on Bachi peateos, siin kasutatakse suurt, kahekordset koosseisu mis annab erilise kõlarikkuse, kommenteerivaid osi on rohkem kui Johannese passioonis ning teose sisuline põhiraskus asub neil. Kantaadid oli luterliku jumalateenistuse muus.line kõrgpunkt, koosnes paljudest osadest, nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks on põhjasaksa kirikumuus.. Tema tüüpiliseks komponeerimisviisiks on muus. väga tundlik lähtumine tekstist. Sisuliselt on kantaat otsekui muus.line jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isikliku, lüürilise vaatenurga alt. Tema Leipzigi-aja kantaadid lõppevad lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võis kaasa laulda (sageli ainus koorinumber). Paljud kantaadid on läbinisti seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga, nt "Üks kindel linn ja varjupaik"
"Gott ist mein König", BWV 71 ("Jumal on mu kuningas"); "Wie schön leuchtet der Morgenstern", BWV 1 ("Nüüd paistab meile kaunisti"). Kantaat pärineb 17.sajandi vaimullikust kontserdist, mille tekst on võetud enamasti Piiblist või Luteri koraalist. sajandi lõpul sai kantaat luterliku junalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks ja siis koosnes see juba paljudest osadest, tavaliselt nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika, eriti Buxtehude looming. 18.saj algul hakati kantaatidele luuletama spetsiaalseid tekste. Piiblilaused ja koraalisalmid jäid endiselt üheks osaks, kuid juurde luuletatud tekst, mis neid vabalt kommenteerib, sai valdavaks. Leipzigis oli kantaat väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest, see esitati pärast evangeeliumi lugemist ja enne jutlust. Sisuliselt on kantaat otsekui muusikaline jutlus, mille tekst
annaabi.ee 
