Võrrandit y= kx+b nim sirge võrrandiks tõusu ja algordinaadi järgi. Siin arv k on sirge tõus ehk x-telje positiivse suuna ja sirge vahelise nurga tangens. Arvu b nim sirge algordinaadiks.See on sirge ja y-telje lõikepunkti ordinaat. Sirge vektorvõrrand ja sirge kanoonilised võrrandid Kui vektor r-r1 on paralleelne vektoriga s ja paralleelsete vektorite vektorkorrutis on 0, siis s(r- r1)=0, so sirge vektorvõrrand. Võrrandeid x-x1/s1= y-y1/s2= z-z1/s3 nim sirge kanoonilisteks võrranditeks ruumis. X-x1/s1=y-y1/s2 on sirge kanoonilinr võrrand tasandil. Kahe antud punkti läbiva sirge võrrand Ruumis on antud 2 punkti M1(x1,y1,z1) ja M2(x2,y2,z2). Et leida võrrandit sirgele mis läbib punkte M1 ja M2 tarvitseb võtta punkti M1 alguspunktiks ja vektor M1M2 sirge sihivektoriks. X-x1/x2-x1=y-y1/y2-y1=z-z1/z2-z1 kahte antud punkti läbiva sirge võrrandid ruumis. Y- y1=k(x-x1)- võrrand sirgele, mis läbib antud punkti ja on antud tõusuga. Nurk kahe sirge vahel
ees, aeti taevast välja - temast sai Saatan, kes püüab inimesi õigelt teelt ära juhtida. Sariaat on moslemitele jumalik tava, kuidas islamikogukonnas elada ja, mis koosneb korraldustest ning kohustustest, mille hulgas kohustuslikud rituaalid, mida peab täitma iga moslem. Moslem peab probleeme lahendama Koraani printsiipide abil. Usutunnistuse, Allahi transtsendentsuse ja ainujumala tunnistamise kõrval on iga muhameedlase kanoonilisteks kohustuseks palve, paast, armuand, palverännak ning vajaduse korral ka pühas sõjas osalemine ehk teisisõnu dzihaadis osavõtmine. Rituaalne palve on iga muhameedlase kultuse põhielement, rangelt fikseeritud zestide ja sõnade kooslus, see on kiituse ja armastuse akt, mis ei sisalda mingit konkreetset palvet ega inimese isiklikku suhet Allahiga. Paluda tuleb koraani kohaselt kolm korda päevas, eriti püüdlikud palvetavad isegi viis korda päevas.
Olgu sirge suvaline punkt M x, y, z . Vektor M 0 M x x0 , y y0 , z z0 . Punkt M kuulub sirgele parajasti siis, kui vektorid s ja M 0 M on kollineaarsed. Ehk x x0 y y0 z z0 . (*) m n p Võrrandeid (*) nimetatakse sirge kanoonilisteks võrranditeks. 8 Sirge võrrand läbi etteantud punkti antud suunavektoriga. Vektor s ei saa olla nullvektor, küll aga võib olla mõni tema koordinaatidest 0 ja on võimalik järgmine x x0 y y0 z z0 kirjaviis (mõistame nii, et ka lugeja on 0): . 0 n p
Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin 3 loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Kinnisvormid. Luuletusi jagatakse kaheti: sisu/temaatika/käsitlusviisi ja vormi (värsimõõt/salm) järgi. Vormitunnuste alusel nimetatakse luuležanre kinnisvormideks (e kanoonilisteks vormideks). Poeem on lüüriline/eepiline jutustav luuletus. Ballaad on dramaatiline lüroeepiline luuletus. Valm lisab ballaadile allegooria ja õpetussõna. Ood on pidulik ülistuslaul. Pastoraal on õnnerikas karjaselaul. Epigramm on pilkelaul. Vanaprantsuse ballaad on lüürika kinnisvorm, mille kolmele 8-realisele salmile järgneb lühem saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14-
punkti P koordinaadid avalduvad kujul (3). Elimineerides võrdustest (3) parameetri t, saadakse x1 - c1 x2 - c2 x -c = = ... = n n (4) s1 s2 sn (neid murde tuleb vaadelda suhtena). Võrdustesse (4) on ühendatud mitu erinevat võrrandit ja neid nimetatakse vaadeldava sirge kanoonilisteks võrranditeks. r Kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis on hüpertasandiks (2) punkti A läbiv ja vektoriga n risti olev tasand. Tähistades sel korral x1 = x , x2 = y , x3 = z ja muutes arvude a1 , a2 , a3 ning b tähistusi, saadakse tasandi võrrandiks kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis ax + by + cz + d = 0
võrrandit kujul s : = a + ts, t R nimetatakse sirge parameetriliseks vektorvõrrandiks punktide kohavektorite kaudu. Sirge parameetrilised võrrandid koordinaatides - Sirge s võrrandeid kujul s : x1 = a1 + ts1 x2 = a2 + ts2, t R, x3 = a3 + ts3 nimetatakse sirge s parameetrilisteks võrranditeks koordinaatides. Sirge kanoonilised võrrandid - Sirge s võrrandeid kujul nimetame sirge kanoonilisteks võrranditeks. Sirge üldvõrrand - Sirge s võrrandit kujul s : A1x1 + A2x2 + A3 = 0 nimetatakse sirge üldvõrrandiks tasandil ehk lühidalt sirge üldvõrrandiks. Sirge taandatud võrrand -Sirge võrrandit s : x2 = ax1 + b nimetame sirge taandatud võrrandiks ehk sirge võrrandiks tõusu ja algordinaadi abil. Sirge võrrand telglõikudes- Sirge võrrandit nimetatakse sirge võrrandiks telglõikudes. Arve p1 ja p2 selles võrrandis nimetatakse telglõikudeks.
Kaksik e kaksikvärss e distihhon kolmik e kolmikvärss e tertsett nelik e ... e katrään viisik e kvint kuuik e sekstett Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad ! Allegooria ja õpetussõna lisandumisel -valm. ---> Eristus on sisuline. Samas poeemi, ballaadi, piduliku ülistuslaulu (oodi), karjaselaulu (pastoraali) või pilkelaulu (epigrammi) loomisel ei ole välistatud mistahes värsimõõdud või salmid (neliktrohheusest vabavärsi ja heksameetrini). SONETT luule levinuim kinnisvorm-> 14 rida.
toetusid hadistidele, sisaldamas jutte prohveti käitumisest ja ütlustest, ning seletasid erinevalt kogukonna ja pärimuse osa. Moslemit iseloomustab tavaliselt kõrge moraal, ausus ja praktilisus majandustegevuses. sariaat on moslemitele jumalik tava, kuidas islamikogukonnas elada. sariaat koosneb korraldustest ja kohustustest, sealhulgas kohustuslikud rituaalid, mida täidab iga moslem. Usutunnistuse, Allahi transtsendentsuse ja ainujumala tunnistamise kõrval on iga muhameedlase kanoonilisteks kohustusteks palve, paast, armuand, palverännak ning vajaduse korral ka pühas sõjas osalemine. Islami usk pöörab erilist tähelepanu kõne sisule ja selle stiilile, sest inimese kõne näitab tema intellektuaalset ja kõlbelist taset, stiil aga vestleva inimgrupi üldist taset ja seda, kuivõrd on kõlblus nende hulgas süvenenud. Islamiusu ja kõlbluse vahel on tihe side ning moslemi usuline harimine on samal ajal tema kindel ja sügav kõlbeline kasvatamine.
mRNA 3’UTR-ga ning selle piirkonnaga on määratud mRNAde seondumise spetsiifilisus. Kui seed ja 3’UTR vaheline seondumine on täielikult komplementaarne, toimub mRNA lagundamine, kui aga osaliselt komplementaarne, toimub mRNA translatsiooni inhibeerimine. Seondumiskohal on lisaks seed regioonist tagapoolt 3’otsa poole lisa järjestus, aga ei pruugi olla miRNAga seondunud. • miRNAde seondumiskohad jagunevad seondumise tugevuse järgi: – Kanoonilisteks kus seondumine on vajalik ainult seed regioonis – 3’kompensatoorsed seondumiskohad kus seed regioonis võib olla nt GU paar ja mittetäielik paardumine, seda kompenseerib tugevam seondumine miRNA tagumises osas. Ehk kompenseerib seed mismatchi. – Täielikult paardunud miRNA seondumiskohad – komplementaarsus kogu miRNA pikkuses. Tavaline taimedes, haruldane loomades, mRNA lõigatakse katki selle tulemusel. •
Kaksik ehk kasikvärss (distihhon) Kolmik ehk kolmikvärss (tertsett) Nelik ehk nelikvärss (katrään) Viisik ehk viisikvärss (kvint) Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka sõna ball ja ballett). Ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul,
x - a1 y - a2 z - a3 t= , t= , t= . s1 s2 s3 Definitsioon 14.10 Võrrandeid x - a1 y - a2 z - a3 = = (14.10) s1 s2 s3 nimetatakse sirge l kanoonilisteks võrranditeks ruumis E3 . Märkus 14.6 Teeme kokkuleppe: kui sirge kanoonilistes võrrandites (14.10) sihivek- tori komponent s1 , s2 või s3 võrdub nulliga (kuid mitte kõik korraga), siis jätame valemis (14.10) selle osa ära ning lugeja võtame võrdseks nulliga. Seega s1 = 0 x = a1 s2 = 0 y = a2 s3 = 0 z = a3 .