• kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. • kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsiooni¬menetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks
Ius sanguinis – kodakondsus omandatakse sünniga Ius soli – põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Skolastika – keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil Glossaatorid – nii nimetati juriste-õigusteadlasi XI kuni XIII sajandil. Euroopa jurisprudentsi rajajad. Makulatuur – väärtusetu kirjandus, vanapaber Logistid – ilmaliku õigusega tegelenud juristid Kanonistid – kirikuõigusega tegelenud juristid Huvijurisprudents – kui õigust käsitleti kui huvide konflikti resultaati
Renessansi läbi elanud jurisprudents oli keskaegses Euroopas skolastika üks osa, mis kasutas dialektilist meetodit. Püstitati tees antiteesi vastu ja püüti leida sünteesi. Õpiti Corpus iuris civilise kommentaare. Juriste nimetati 11-13saj glossaatoriteks (tähtsamatest glossidest koostati 13 saj glossa ordinaria). Glossaatoreid tunnistatakse Euroopa jurisprudentsi rajajateks. Keskajal arenes ka kirikuõigus (legistid vs kanonistid), kust tuleneb ka ,,pacta sunt servanda". Glossaatorite järglased on postglossaatorid, kes peavad andma tekstidele detailseid kommentaare. Tuntuim on Sassoferrato. Renessansile oli löögiks 15. sajandil kujunenud humanistlik suund tagasipöördumine antiiki, esile tõusis Prantsusmaa. Moc gallicust (huvitavad nii Corpus iuris kui Codex Theodosianus ja XII tahvli seadused. Humanismist arenes välja praktiline dogmaatika (Leyser, ei huvitanud ajaloolised
kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani
Häbistavad karistused- häbiposti panemine, häbikivide kandmine. 9. Kanooniline õigus. Ehk kirikuõigus. Euroopas oli hästi suur mõju. Apostlite poolt loodud normid- kanoones ehk karjakepp. Edasi tulid paavsti poolt loodud normid, 13.saj-14.saj. Grateanus 12.saj ühendas kõik kiriku poolt loodud normid ühte kogusse- corpus decletorum ehk dekreetide kogu. Normid hakkasid mõjutama väga erinevaid suhteid. Ülikoolides hakati õpetama kanoonilist õigust (kanonistid). Kes õppisid Rooma õigust- legistid. 1580 kujunes lõplikult välja kanooniline õigus- corpus iuris canonitsi ehk kanoonilise õiguse kogum. Kiriklik asüül- otsiti kaitset kirikust, kirik ise otsustas, kas ta annab kaitset või mitte. Kiriklik asüül muutus Euroopas absoluutseks õiguseks. Kiriklikku asüüli ohtlikele kurjategijatele ei andnud. Kanooniline õigus oli alates muinaskiriku ajast kindla kirjaliku traditsiooniga.
vajalik , et maailmas võideldakse kurjusega, tuleb kaitsta teisi ja kogukonda. Inimene võib sõtta minna valitsuse korraldusel, sest siis ei põhine tapmine oma enda tungidest lähtuvalt vaid valitseja seadusest. Tapmine oli raske. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal talle on antud voli tappa kurjategijaid nii riigis kui ka riigist väljas. Augustinuse ideestiku kokkuvõte : keskendumine motivatsioonile, tunnetuslikud probleemid. ,,Õiglase sõja" areng keskajal Teemaga tegelesid kanonistid ja teoloogid (filosoofilisem suund, skolastikud) Aquino Thomas - õiglase sõja 3 kriteeriumi : õige autoriteet valitseja käsk ; õiglane põhjus õigusrikkumine ; õiglane eesmärk laiemaks eesmärgiks rahu. Põhiline doktriin keskajal. Ristisõdade ideoloogia läks doktriinist mingil määral lahku. Püha sõja doktriin (alternatiivne doktriin) ristisõdade õigustamine, suhtus vägivallasse leebemalt ning
· kanonistika algus ja õitseng · kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. · kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse
Edaspidi fundamentaalne Kristliku “õiglase sõja” doktriini loomine Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist Varakristlased järgisid doktriini täht-tähelt “Õiglase sõja” doktriini areng keskajal 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus riigiusuks Teemaga tegelesid kanonistid ja teoloogid 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine Teoloog Aquino Thomase (c 1225-1274) “Summa theologiae” 2ae 2ae Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop quaestio 40 “De bello”. Augustinuse ideede süstematiseerimine ja analüüs “Jumala riigist” (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus 3 kriteeriumi:
Kinoreaalsust tajutakse teispoolsusena. Teisiku ja peegeldamise motiiv moodustab varajase filmi metakeele. Fight Club. Tume teisik kui inimese alateadvus (Freud). Lacan: teisik moodustab osa tegelase teadvusest (Hitchcocki Psycho). 17. Kirjanduslik kaanon Strukturalism jäi USA ülikoolides vahele. Pärast uuskriitikat tuli kohe post- strukturalism, mille arvates kaanon on seotud võimu- ja sundimismehhanismiga. Kaanonivaidlus USAs. Kanonistid: 1) kirjandusliku kaanoni moodustavad üksnes tugevad kirjanikud; 2) kvaliteeti näitab teksti semantiline tihedus, tõlgendus- võimaluste rohkus; 3) kirjanduskaanon toetab haridust ja tagab ühiskonna homogeensuse ja vabastab selle pealesurutud identiteetidest. Mida kummalisem on kunst seda lihtsam on kaanonisse pääseda (ühiskonda põlgavad futuristid-dadaistid). Relativistid: kaanon, mis on sotsiaalse kokkuleppe vorm, ei ole seotud objektiivsete väärtustega
Augustinuse mõju ,,doktriinile" · Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega või õigete kavatsustega. · Autoriseerimise (volitamise) olulisus peab olema valitseja käsk, seda täites võib sõdida ihadeta. Edaspidi fundamentaalne · Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist "Õiglase sõja" doktriini areng keskajal · Teemaga tegelesid kanonistid (kirikuõiguse spetsialistid) ja teoloogid (skolastikud) · Teoloog Aquino Thomase (c 12251274) "Summa theologiae" 2ae 2ae quaestio 40 "De bello". Augustinuse ideede süstematiseerimine ja analüüs · Selleks, et sõda oleks õiglane, peavad olema täidetud 3 kriteeriumi: · Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk · Õiglane põhjus (iusta causa). Peab olema toimunud õigusrikkumine · Õiglane eesmärk (recta intentio)
annaabi.ee 
