Ajalugu on näidanud, et vaid kõige drastilisematel 2 juhtumitel näiteks lennujuhtide streik USAs 1980ndate alguses või kaevurite väljaastumised Thatcheri-aegses Suurbritannias - tõid streigid kaasa püsiva muutuse majanduses või töösuhete korralduses. Sagedamini viib streik meeleavaldajate soovide (osalise) täitmiseni või lõpeb streik mistahes otsese tulemuseta, mis üldjuhul külvab seemne edasisteks aktsioonideks. Selline asjade käik Eestis näitab, et inimeste kannatustel on piirid ja millalgi need katkevad. Tänases riigis ei lonka mõlemat jalga mitte ainult palgapoliitika, vaid poliitika tervikuna. Palganumber ei jõua kuidagi järele kütuse-, elektri-, toidu- ja muudele hindadele. Töötasude suurendamisel tundub väljapääsmatu maksusüsteemi muutmine, mis tavaliselt lõpeb maksude suurendamisega. Pole just kõige motiveerivam samm. Kui tahetakse, et Eesti riik oleks
Emotsioonide seda külge toovad esile teooriad, mis rõhutavad emotsioonide tekkimist adaptatsioonivõimaluste puudumise, kavatsetu ja reaalselt saavutatu mittevastavuse, informatsiooni ebapiisavuse jms tõttu. Emotsioonil kui protsessil on intensiivsus, mis sõltub vajaduse rahuldamise või mitterahuldamise astmest ja eesmärkobjekti olulisusest. Seos kannatuse ja vajaduse vahel ei ole proportsionaalne. Kui enamiku vajaduste piir on praktiliselt määramatu, siis kannatustel on piir, mille ületamisel tekib närvisüsteemi üldine pidurdus ja sokiseisund. Kannatuse ja naudingu astmed on eri inimestel küllaltki erisugused. Selles avaldavad oma toimet nii sünnipärased erinevused kui ka elu käigus omandatud kogemused ja harjumused. Inimeste emotsioonidel nagu aistingutelgi on alumine ja ülemine lävi. Need läved sõltuvad inimese individuaalsetest iseärasustest. Ühed inimesedon vähem, teised rohkem tundlikud nälja, janu,
surmasaatmine. Ja ometi – kõik need lõputud kannatused ei mõju kokkuvõttes masendavalt. 1 Sama artikli teoreetilisema küsimuseasetusega versioon on ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 11/2006, lk. 863- 874. Kaptenkomandör Batrian loeb oma eluraamatust ridu: Sa pead kannatama, palju kannatama. Sa pead talumatult palju kannatama, et sinust saaks... ... NÄGIJA PILKASES PIMEDUSES. 2 Ilmselt on tegemist romaani moraalse sõnumi kokkuvõttega: kannatustel on oma eesmärk, nad teevad nägijaks, hajutavad pilkase pimeduse. Sama moraali edastab ka romaani pealkiri: sõnajalaõis kivis on nägija pimeduses, romaan asetab kivi ja elu vastamisi, Batriani valu ja kannatused eristavad teda kaasaegsete kivistunud eludest. Nagu selgitab Merebioloogia Uurimiskeskuse juhtivteadur Eugèn Ica, Maailm on hukuendeline, igas tunnis hävib kuus liiki. Inimkond paljuneb, ammendab loodusvarasid, nende hulgas omaenese Loodust
3)tuleb vabaneda kannatustest 4)rõhutab kaastunnet 5)hinge ümberkehastamine 6)nähtuste erinevus, mitmekülgsus.Mitteametlikud õ ei aktsipteeri kasti süst.Suhe pühade tekstidega (veeda). 1osa nendest on fil. tekstid. Budism- esimene maailma usund. Looja Siddhartha troonipärija prints. ,,Miks in. kannatavad?".Rändas 7.a ja sai vastuse. Sai nimeks Buddha e virgunu, valgustaja. 4 dogmat e tõde: 1) elu on kannatamine-kirgede rõhutamine kannatuste allikaks, vananemine, haigused. 2) kannatustel on põhjus elu janu meelelisus, sellega kaasnevad kired. 3) kannat-st on võimalik vabaneda-kui kaob elujanu. 4) K. vabanemisele viib 8 osaline tee (8 voorust). 1)õige vaade, 2)õige mõte-ei ole julmust, 3)õ. kõne-ei ole valet, 4)õ. tegutsemine-ei ole tapmist 5)õ. eluviis 6)õ. püüdlus 7)õ. tähelepanu 8)õ.keskendumine-meditats.Nirvaana-,,kustumine", 8 tee läbimine, kannatustest vabanemine.Karma seadus teovilja seadus, kõik mis sa teed tuleb sulle tagasi
2) Industriaalühiskond: alamklass, keskklass, ülemklass 3) Oluline muutus toimub ka nüüdisühiskonnas: kõrgkiht, keskkiht, alamkiht. 3. Budism Budism on usk, traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur,(mille rajajaks on väidetavalt Siddhattha Gotama, kes virgus 35 aastaselt buddhaks). Budistlik seadumus räägibki seadumusrattast. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemus kannatus. kannatusest on võimalik vabaneda, sest on teada, et kannatustel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu e. soov. Budism tunnistab nelja õilsat tõde: 1. Tõde kannatusest 2. Tõde kannatuse põhjusest 3. Tõde kannatuse lakkamisest 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest, s.o Sansaarast Nirvaanani. Budism peab teadmist hädavajalikuks, sest just teadmatus käivitab õnnetuste ringkäigu. Budismis ei mõjuta uuestisündi niivõrd teod, kuivõrd nende toimepaneku motiivid Pilet 11 1. Eesti lugu 1939-1940 28
Ta tõestas oma ideid mitte ainult lavaliste, vaid ka publitsistlike vahenditega. Näiteks soovis kirjanik, et ta teoseid ei esitataks ainult laval, vaid loetaks nagu iga teist kirjandusteost. Seetõttu kirjutas Shaw igale näidendile põhjaliku eessõna, kus selgitas oma dramaatilisi kavatsusi. Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis
Läks öösel, sest päeval polnud tahtejõudu. Mineku eesmärgiks oli leida vastus küsimusele miks inimesed kannatavad? Rändas 7 aastat ja siis talle tundus, et ta teab vastust. Toimus virgumine.) Buddha virgunud. Hakkas oma vaateid levitama. Õpetuse vundamendiks on 4 õilsat tõde ehk DOGMAT: 1. ELU ON KANNATAMINE nt inimese ilmale tulemine on kannatamine, kroonilised haigused (astma, suhkrutõbi), kirgedega seotud (armukirg), vananemine, surm 2. KANNATUSTEL ON OMA PÕHJUS peamine põhjus on elujanu, meelelisus 3. KANNATUSTEST ON VÕIMALIK VABANEDA 4. KANNATUSTEST VABANEMISELE VIIB 8 OSALINE TEE e inimesel peab olema kaheksa voorust: 1. õige vaade ehk õige arusaamine kui võetakse omaks 4 õilsat tõde, siis on õige vaade 2. õige mõtlemine kui mõtetes ei sisaldu julmust, peab olema tasakaalukas ja salliv 3
Budismi rajaja Budast (tõlkes virgunu) Siddhata (hiljem Gautama ) prints, troonipärija ühes Põhja-India vürsti riigis), kes lahkus kodus täismehena ja pereisana 29 aastaselt, et leida vastus küsimusele ,,Miks inimesed kannatavad?". Kui ta oli 7 aastat ringi rännanud, siis talle tundus, et ta teab vastust. Hiljem sai nime Buda e. virgunu. 4 budistliku õilsat tõde materjalist: 1) elu on kannatus inimese ilmaletulek on sünnitajale kannatus. Kired, vananemine, surm 2) kannatustel on oma põhjus elujänu, meelelisus kirgede jägi 3) Kannatusest on võimalik vabaneda 4) Kannatustest vabanemine toimub kirgede kadumise, elujanu kadumise tõttu aga selleni viib 8 osaline tee (lehelt) ehk nagu 8 voorust. 8 voorust, et vabaneda kannatusest : 1) õige vaade inimene on omaks võtnud, ta tunnistab seda 4ja õilsat tõde. 2) õige mõtte õige mõtlemine, sellien mõtlemine kus mõtetes ei sisaldu kurjust.
aastatel ning tema alusepanijaiks on Frederick (Fritz) ja Laura Perls. 5.1 Gestaltteraapia põhineb kahel mõtteviisil: Fenomenoloogia- õpetus, mis aitab inimestel astuda hetkeks kõrvale oma tavapärasest mõtlemise viisist nägemaks erinevust tegelikult hetkes toimuva ja selle vahel, kuidas toimuvat tajutakse läbi mineviku kogemuse prisma. Eksistentsialism - kus fookus on inimeste eksistentsil, omavahelistel suhetel, rõõmudel ja kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse. Eksistentsialistid arvavad, et inimesed avastavad ja loovad ennast pidevalt uuesti, uusi horisonte ja probleeme ja võimalusi jätkub alatiseks. Gestaltteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut- tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa. Gestaltteraapia õpetab teadlik olema, keskendudes siin ja praegu tajumisele ja tundmisele
Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale. Kirjanik pidas seda sobivaimaks vahendiks sõjasüüdlaste paljastamiseks ja oma pahameele väljendamiseks toimuva vastu. Need ilmusid üldpealkirja all "Pisinäidendid sõjast" (1919) ning pajatasid sõja mõttetusest Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse