leidmist zgutt, teen esmase tiraazi 22.Mida tähendab AVPU? A- teadvusel V-reageerib kõnele P-reageerib valule U- ei reageeri 23.CAT zgutti kasutamine eluohtliku verejooksu peatamiseks kasutatakse zgutti, esmane abi andmine eluohtliku vigastuse, haava, jäseme kaotuse korral. 24.Esmane tiraaz: Kõnnib, hingab, massiivne verejooks jäsemest, hingamissagedus, pulsi sagedus 25.Hulgikannatanute korral sündmuskohal alustan tegevust: Kannatanust kes on kõige vaiksem ja kelle seisund tundub esmapilgul kõige eluohtlikum. Alustan triaazi 26.Laskursanitari meditsiini-ja esmaabivahendite käitlemine: tablette ja muud ravimeid ei või me ise manustada kuid esmaabi võime anda (zgutt, side, plaaster jne.) 27.Palaviku korral tabletti kohe pole hea võtta, kui palavik tõuseb 38, 5 või üle selle on aeg võtta rohtu ennem proovida palavikku maha jahutada kui ei aita vaata et keskkond poleks liiga palav ega ole paksud riided
Selleks kasutada: · kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära; · mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja
Tuleb katkestada kontakt kannatanu ja vooluallika vahel, lülitades välja peakilbi või voolumõõtja, kui nendeni on võimalik jõuda. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb võtta pistik välja või juhe lahti tõmmata. Kui juhtme, pistikupesa või peakilbini ei ulatuta tuleb seista enesekaitseks mõnel kuival isoleermaterjalil ning kasutades mingit puust eset näiteks põrandaharja, tuleb lükata kannatanu jäsemed vooluallikast eemale või vooluallikas tõmmata kannatanust eemale. Kui puitesemega ei ole võimalik kontakti katkestada, tuleb painutada köis ümber kannatanu pahkluude või rindkere, hoides kannatanut puutumast ja tõmmates teda vooluallikast eemale. Äärmise vajaduse korral tuleb tirida kannatanu vabaks ükskõik millise vabalt rippuva kuiva rõivatüki abil, kuid seda tuleks teha vaid viimasel võimalusel, sest kannatanu võib veel elus olla. 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Põletus võib tekkida siis, kui elekter läbistab keha
jõudnud. Kohtupraktika puudub. CSQN põhimõte võiks peale jääda, pigem võiks olla, et B vastutab kogu muu kahju eest, aga mitte C surma põhjustamise eest. 32. Mida tähendab nn "järelejõudev kausaalsus" ja missugust tähtsust see kahju hüvitamisel omab? Seda hindame vastutust täitva kausaalsuse tasandil. Põhjuslikku seost välistavaks järelejõudvaks kausaalsuseks võib olla ka kannatanust endast lähtuv asjaolu. Nt A põhjustab B-le kehavigastusi, B jääb töövõimetuks, kaotab sissetuleku. A-lt m'istetakse välja perioodiline hüvitis B kasuks nt 500 kuus. Millalgi saab B nii vanaks, et tal oleks tekkinud töövõimetus vanusest tulenevalt ja oleks jäänud pensionile. See ongi see moment, kus B-st endast lähtuv asjaolu kujutab järelejõudvat kausaalsust ja A ei peaks enam vastutama B sissetuleku eest
sellegipoolest haiglasse, sest hiljem võivad alata eluohtilikud südamerütmihäired. Kuiva pikka latti või lauaga saab kannatanu pealt elektrijuhtmed ära tõsta. Mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi – hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja
maha lasknud, kui B maja põlema pani. Kas B kui ülevõtva teo toime pannud isik peaks vastutama A surma eest või mitte? B-d A surma eest vastutusele ei saa võtta. Samas võimalik, kui C-d ei leia või on maksejõuetu ja A pärijad tahavad kahju hüvitist. 32. Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus" ja mis tähtsust see kahju hüvitamisel omab? Sellega saab arvestada vastutust täitva kausaalsuse tasandil. Selleks saab olla eelkõige kannatanust endast lähtuv asjaolu. Ajahetkel x põhj A B-le kehavigastuse, mille tõttu jääb B töövõimetuks. A peab maksma B-le igakuist hüvitist. Olenemata A deliktist tabab B-d raske haigus, mille tõttu oleks ta jäänud ajal y töövõimetuks. A peab maksma hüvitist nii kaua, kuni tema tegu oli B haiguse põhjustajaks. Ajahetkest y edasi ei ole A enam süüdi. Kui A põhj B surma, peab maksma C-le ja D-le 7 hüvitist
eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumise korral nõuda ka lähenemise keelamist, aga samuti ka eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist ja muude sarnaste abinõude rakendamist. 17. Missugused on võlaõigusseaduse järgi kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest? § 139 lõiked 1 ja 2 sisaldavad nelja liiki aluseid varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamiseks: 1) Kahju tekkis osaliselt kannatanust tulenevatel asjaoludel kui ohu tagajärjel, mille eest kannatanu vastutab. 2) Kannatanu jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. 3) Kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata. 4) Kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui temalt oleks võinud seda mõistlikult oodata. Kahjuhüvitist vähendatakse selles ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju
tudel. Lepingulise kahju korral saab seda nõuda millaliganes olukord ja 127 seda võimaldab. 33 Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitamine deliktilise kahju tekitamise korral on nor- maalne nähtus. Lepingulises suhtes saab seda nõuda vaid erandjuhtudel. 3. aegumine Deliktilisel algab aegumine kannatanust/kahju tekkimisest teadasaamisel ei pruugi kattuda lepingulise kahjunõude aegumise algusega. 4. Missugustel juhtudel tekib deliktiõiguse ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? VÕS 1044. Lepingulise kohustuse rikkumine ei pruugi iseenesest olla rikkumine deliktiõiguse mõttes. Ometi sageli nad siiski kattuvad: tekib konkurents lepingulise ja lepinguvälise kahju hüvitamise nõude alusel.
südametegevus häirub või lakkab. Raskes seisundis kannatanu nahk on kahvatu, silmaavad laienenud ja ei reageeri valgusele, ta ei hinga ning pulsilöögid puuduvad. Esmaabi. Õnnetuseosalise keha jääb pinge alla, kuni ta on seotud vooluringiga, mistõttu ei tohi teda paljaste kätega puudutada. Abistamisel tulebki kõigepealt kannatanu lahutada vooluringist. Selleks on vaja vool kiiresti välja lülitada, pistik välja tõmmata, korgid välja lülitada või keerata, juhtmed kannatanust puust kepi või teibaga eemale lükata. Kui elektrivoolu katkestamine ei ole võimalik, siis peab kannatanu vooluringist eraldama, s.t. ära tõmbama. Ta on pinge all ja abistajal tuleb ennast kaitsta kummikinnaste või -jalatsitega, hädakorral võib käe ümber keerata kuiva riideeseme, jalgade alla panna kummist jalamati, kuiva lauatüki või paksu ajalehekihi. Kõne alla tuleb ka õnnetuse ohvri vooluallikast eemale tõukamine kuiva puust teiba või lati abil
antakse kuriteoteate esitajale. Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse. Kui kuriteoteate esitajaks on füüsilisest isikust kannatanu, saadetakse talle kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul selle saamisest arvates kirjalik kinnitus, mis võib sisalduda kriminaalmenetluse mittealustamise teatises või kutses menetlustoimingule. Vajaduse korral osutatakse kannatanust kuriteoteate esitajale keeleabi. Uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Kui kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus, siis teatab ta menetluse alustamisest viivitamata prokuratuurile. Kui kriminaalmenetlust alustab prokuratuur, siis edastab ta kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse kohaselt (v.t punkt 2.2).
Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse. (4) Kui kuriteoteate esitajaks on füüsilisest isikust kannatanu, saadetakse talle kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul selle saamisest arvates kirjalik kinnitus, mis võib sisalduda kriminaalmenetluse mittealustamise teatises või kutses menetlustoimingule. TAGASISIDE 20 päeva jooksul (5) Vajaduse korral osutatakse kannatanust kuriteoteate esitajale keeleabi. Kannatanu soovil antakse talle kinnitus kuriteoteate vastuvõtmise kohta talle arusaadavas keeles. RK 3-1-1-73-15 suuline kuriteoteade kui tõend Kohtud käsitanud kannatanu ütlusena suulises kuriteoteates jäädvustatud teavet. .... Süüdistatavale avaldati ja tõlgiti süüdistatavale kohtuistungil ka see salvestis. Kuriteoteade on KrMS § 195 lg-te 1 ja 2 kohaselt uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult esitatud teade kuriteo
annaabi.ee 
