allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarjendeid, tehti õhutõrje mürske. Samuti tegi sõjavägi Karjala kannasele betoonpunkreid ja varjendeid. 1939 aasta oktoobriks olid kõik reservväelased relvil . Helsingis toimusid õhurünnakuõppused. 1939 katkesid läbirääkimised Soome ja Venemaa vahel. Vene ohvitserid teadsid et varsti algab sõda ja nad pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati
eest aga analoogilist baaside lepingut. - Leedu oli lõpuks sunnitud nõustuma- 20 000 meest baasides. Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda? - Soome osutus Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. - Selgus, et NSV liit polnud sugugi sõjaks sugugi valmis. - Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud Mannerheimi liinist. - Ilm läks väga külmkas, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ja hävitati. - Punaarmee oli sunnitud pealetungi peatama. - Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis juba soomet abivägedega aitama, mis sundis Stalinil vallutamise kavast loobuma. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? - Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler teinud ettevalmistusi välksõjaks
5.okt1939 kirjutas ka Läti alla ja Leedu tegi seda 10.okt. Talvesõda Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSVL samasuguse lepingu sõlmisiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama lootes, et NSVL ei söenda teda rünnata. 30.novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamat piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarme tõi vägesid ja lõpuks õnnestus neil liinist läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa saatsid Soomele abiväge ja see sundis Stalinit Soome vallutamise plaanist loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi alles. Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940
nädala, Soome aga osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 30) Mannerheimi liin- Soome Talvesõjas Karjala kannasele rajatud sõjaliin, millest Punaarmee vaatamata suurele ülekaalule kuidagi läbi tungida ei suutnud. Ilm läks väga külmaks, NSV Liidu üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Punaarmee oli sunnitud tooma lisajõude, mille toel siiski suudeti Mannerehimi liinist lõpuks läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. 31) ultimaatum- dok, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid 2. Rahvusvahelised suhted 2
Nii müüdigi võimalusel 2 vanad relvad ja muu sõjatehnika maha,millest saadi raha ehitustöödeks. Rahvasuus levis ütlus, et kui ,,mujal ehitatakse Maginot´liini, siis meil ehitatakse kasiinoliini." Soome juhtkond oli Eesti juhtkonnast ettenägelikum. 1935-1937 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm, kuid rahapuuduse tõttu seisis see kuni aastani 1938. Samuti nõustusid vabatahtlikud kaevama kaevikuid Karjala kannasele. Neid kaevikuid ei saanud võrrelda Maginot ´liiniga, kuid rahvasuus kõlas see uhkelt Mannerheimi liinina (C.G.E. Mannerheimi järgi). Selline ennatlik tegevus suurendas Soome kaitsevõimet ja vabatahtlike tegevus Kaitseliidus andis Soome juhtkonnale aluse uskuda soomlaste soovi kaista oma riiki, kui seda peaks ohustama agressiivne naaberriik. 23.08.1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa mittekallaletungi pakti, mis sai tuntuks Molotov- Ribbentropi nime all
täpsemalt ei teatud. N.Liit rikkus jõhkralt ja pidevalt baaside lepingut eriti talvel 1939, kui ta absurdsel ettekäändel Soomele kallale tungis (Talvesõda), mille eest ta kui agressor Rahvasteliidust välja heideti. Soome, olles sunnitud ennast kaitsma ülekaaluka vaenlase vastu (Punaarmee ülekaal oli kohati 40/1-le) tegi imet kui suutis vastu pidada nii tohutule ülekaalule. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala Kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Ilm läks väga külmaks, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Maailma avalik arvamus asus Soome poolele ja Prantsusmaa&Suurbritannia valmistusid saatma abivägesid Soomele appi, seda arvesse võttes otsustas Stalin märtsis 1940 sõlmida rahu Soomega Eesti lennuväljadelt hakkasid startima punalennuväe pommitajad et Soome linnasid pommitada. Sellega halvenesid Eesti-Soome suhted, kuna Eesti valitsus ei teinud
territooriumi ning piiride korrigeerimist. ÕPIK LK 99 kaart Soomes kui dem riigis, läks kogu arutelu parlamendi tasandile ning NSVL ettepanek lükati tagasi. See tõi kaasa Soome ja NSVL vahelise sõja nov '39 märts '40, tuntakse talvesõja nime all. Sõja alustamise ettekäände andis Mainila intsident, kus Soome poolt tulistati väidetavalt NSVL piirivalvureid. Tegelikult aga oli tegemist lavastusega, kus NSVL ise piiri äärest oma piirivalvureid tulistati. Karjala kannasele oli rajatud Soome kaitseliin, tuntud Mannerheimi liinina. Jõud olid sõjas ebavõrdsed (sõdurite arv, tehnika). Esialgu pani Soome tugevalt vastu ning ilmastikuolud tulid Soomele kasuks (talv oli lumerohke ning külm, sommid harjunud sellega, NSVL tehnika ei töötanud selles kliimas kõige paremini ning sõjaväelased ei olnud piisavalt hästi varustatud talvetingimustes sõdimiseks). NSVL võttis aga sellest õppust ning '41, kui algas sõjategevus
sellele taheti ka piiri õgvendamist, selline ettepanek tehti Soomele. Põhjendus oli see, et see piir, mis 39 aastal Soome ja NSVL vahel on, kulgeb väga lähedale Leningradi linnale. Vb Soome valitsus ja president oleks nõus olnud, aga kuna see oli demokraatlik riik, siis see arutlus läks parlamenti ja see nõudmine lükati tagasi ja see tähendas sõda. Novembrist 39- märtsini 40 toimus talvesõda Soome ja NSVL vahel. Karjala kannasele oli Soomlastel rajatud kaitseliin, mis kandis nime Mannerheimi liin ja toetudes sellele liinile soomlased ostasid väga visa vastupanu. Jõududevahekord oli siiski ebavõrdne ja veebruaris oli juba soome nõus alustama rahuläbirääkimisi, sest NSVL väed tungisid läbi Mannerheimi liini ja ka NSVL oli nõus juba alustama läbirääkimisi, sest kuulsid, et lääneriigid tulevad abistama soomet ja tehti rahu ja Soome oli sunnitud loovutama alad
Soomlased olid läbirääkimistest nii palju võitnud, et jõudsid okt keskel välja kuulutada üldmobilisatsiooni. Ei mindud vastu sõjale rahuaegsete relvajõududega, vaid täies sõjaaegses koosseisus, võidi vastu panna 300 000 meest. Oli panna välja vaid 50 soomusmasinat, needki enamuses vananenud, ka vaid 100 lennukit. Eriti raske olukord oli õhutõrje ja tankitõrje relvade osas, mida eriti ei olnud. Võidi tugineda ka Karjala kannasele rajatud Mannerheimi liinile- kaitserajatised. Sellega on nii ja naa, kindlasti ei saa seda võrrelda Lääne-Eur-s rajatud Maginot liiniga ega Sigfriedi liiniga, mis olid ühendatud. Mannerhiemi liin koosnes oskuslikult maastikku sulatatud üksikutest tugipunktidest. Oskasid maastikku enda kasuks ära kasutada. Kindlustused tavaliseld raudbetoonpunkrites, kohaldatud enamasti kuulipildujate kasutamiseks. Soomlased olid rajanud raskesti
Moskvasse Juhan-Kusti Paasikivi, kes oli alla kirjutanud ka Talvesõja lõpulepingut. Tema ülesandeks oli sondeerida rahulepingu tingimusi, mida Moskva Soomele esitaks. Selgus, et Moskva tingimused pole vastuvõetavad. Nõuti Talvesõja järgse piiri taastamist. Soome pidi katkestama suhted Sm-ga, väljuma sõjast, maksma NL-le 60 milj dollarit reparatsioonidega. Tingimused olid vastuvõetamatud, tuleb sõda jätkata. 1944 juuni alguseks koondati Karjala kannasele tohutult massiivne Punaarmee ülekaal, kõige masendavam oli ülekaal sõjatehnika osas. 9.juunil andis Punaarmee Karjala kannasel otsustava löögi. Soomlaste kaitsepos-st murti läbi, mitmed soomlaste katsed kindlustada end ajutistel kaitsejoontel ebaõnnestusid, 20.juunil langes punaarmee kätte Viiburi. Pärast Viiburi langemist hakkasid soomlased avaldama Karjala kannasel Punaarmeele tugevamat vastupanu, suurrünnakus oli Punaarmee verest tühjaks jooksnud. Soome pos-i aitas
annaabi.ee 
