üksik ja rahul. [---] Mungaks nimetatakse seda, kes üleüldse ei samasta ennast nime ja kujuga ega ole kurb, kui temal midagi ei ole. Budismi pühad raamatud I. Tartu: Lux Orientis, 2004. Lk 103- 104 Ülesanded. Vastused õpikust, mõned nõuavad ka materjali võrdlemist iseseisvalt. Näide 7. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete esituses väiksemad vead. Võivad tekitada segadust. Näide 8. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Tegelik alliktekst leheküljel 16.
Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses
On küsimusi, millele leiab vastuse otse õpiku tekstist, kui ka selliseid küsimusi/ülesanded mis nõuavad õpikus antud materjalide võrdlemist õpilase poolt. Samuti on tavaliselt viimase ülesande lahendamiseks vajalik ka siiski eelnevas näites toodud lisatekstide lugemist ning mõistmist. Näide 8. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete tekstis on tehtud vigu mis võivad õpilasse segadusse viia. Tähtis on et ülesannete lahendamisel õpilane esialgu mõistaks mis temalt on nõutud. Näide 9. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18
c. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: · Kaubasuhted foiniiklastega. · Kultuurisaavutuste ülevõtmine. d. Kolonisatsioon: · Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. · Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. e. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): · Aluseks Foiniikia tähestik. · Lisati juurde täishäälikud. · Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. · Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. 2. Ühiskonna struktuur a. Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. · Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. · Võisid tegeleda ka kaubandusega. · Põlde harisid orjad ja sõltlased. · Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. · Tegeldi poliitika ja vaimueluga. · Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.
· Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ja lõpuks tuli puudu elavjõust · Polnud riiki ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad · Lähemate naaberrahvastega ei tehtud koostööd PILET 17 ,,Oleme vanakreeka kultuuri pärijad" Alfabeet. Kangelaseepika. Teater. Ajalookirjutuse algus. Alfabeet- kujunes ~800 eKr foiniikia tähestiku põhjal. 24-täheline osad tähemärgid muudeti vokaalideks. Võimaldas üles kirjutada seadusi, kangelaseepikat jms. Kirjaoskus ulatus ka lihtrahvani, mitte ei olnud ainult aristokraatide privileeg. Kangelaseepika- Homerose kangelaseeposed (~700 eKr) ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" Aitasid tugevdada rahvusliku ühtsust. Teatrietendus- draama- kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, esialgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog. Etendused toimusid teatris, mille keskmeks oli näiteplats(orkestra) ja selle taga lavakonstruktsioon(skeene). Teatrietenduses oli oluline roll
hobukaarikute võidusõidud. Lisaks spordile, võisteldi ka pillimängus ja kanti ette luulet. Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel umbes 800 eKr. Kreeka tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale, erinevalt foiniikiast. Edaspidi mugandati kreeka tähestik ka itaallaste poolt ja tekkis ladina tähestik, mis on kasutusel tänapäevani. Kreeka tähestiku alusel loodi ka slaavi tähestik.Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste kirjapanek. Kirjaoskus ulatus ka lihtrahvani, mitte ei olnud ainult aristokraatide privileeg. Teatrietendus-draama- kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, esialgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog. Etendused toimusid teatris, mille keskmeks oli näiteplats(orkestra) ja selle taga lavakonstruktsioon(skeene). Teatrietenduses oli oluline roll muusikal, kooris ja näitlejatena esinesid vaid mehed
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K
sõna tähendust vaid üksnes tema grammatilise vormi. Kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks aga mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniiklaste kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõnede puudu jäävte häälikute jaoks ka ise märgid välja. Nii tekkis esialgu mitu teineteisest pisut erinevat kohalikku tähestikuvarianti ja nende ühtlustumisel 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel.
sõna tähendust vaid üksnes tema grammatilise vormi. Kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks aga mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniiklaste kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõnede puudu jäävte häälikute jaoks ka ise märgid välja. Nii tekkis esialgu mitu teineteisest pisut erinevat kohalikku tähestikuvarianti ja nende ühtlustumisel 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel.
annaabi.ee 
