• Mitu mähist on ühefaasilisel trafol? Kirjeldage trafomähiste ehitust ja paigutamist. Ühefaasilisel trafol on kaks mähist: sekundaar- ja primaarmähis. Primaarmähis on ühendatud energiaallikaga, sekundaarmähis on ühendatud tarvitiga. Mähised on traadikeerdude kogumid, mis on keritud ümber südamiku. Neid kohti südamikust, millel mähised asuvad nimetatakse sammasteks. Mähised valmistatakse kas ümmargustest või kandilistest (suurematel trafodel) vaskjuhtmetest, mis on isoleeritud lakiga, puuvillkedrusega või kaablipaberiga. Mähiste otsad kinnitatakse trafo klemmide alla. • Mis on trafo tühijooksu- ehk jõudeseisund? Keskmiselt mitu % on trafo tühijooksuvool nimivoolust? Trafo jõudeseisund on seisund, kui trafo primaarmähis on võrku ühendatud, aga sekundaarmähis tarviti külge ühendatud ei ole. Tühijooksuvool on keskmiselt 4...10% nimivoolust.
Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern. Toomkirik seestpoolt. Mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud. Seda ümbritsesid sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud. Iseloomulik palazzole: -madal katus -kindlusetaolised ja raskepärased -akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed -3 korrust -1. korrus massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid,
koos autode tootmisega. Disain on muutunud palju voolujoonelisemaks ja ümaramaks, autod on ökonoomsemad ja otsitakse alternatiivkütuse varianti, kuna nafta hakkab maapinnast otsa saama. On leiutatud ka vesinikul töötavaid mootoreid, kuid neid pole veel masstootmisesse võetud. Iga aasta leiutavad insenerid jälle midagi uut ja katsetavad seda praktikas. Viimase 100 aasta jooksul on autod välimuselt muutunud väga palju, kandilistest kuubikutest lehtvedrudel ümarate ja mugavate sõidukiteni. Kuigi autode tööpõhimõte on jäänud samaks terve selle aja jooksul on autod läinud iga aastaga ilusamateks, loodussõbralikemaks ja säästlikumateks. Kasutatud kirjandus: http://inventors.about.com/library/inventors/blcar.htm http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_automobile http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile http://www.tqhq.ee/dir.php?id=3 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/autod_1885.htm http://www
seevastu on vähelagunenud ning pruuni värvi ning temas on näha rohkesti kõdunemata taimeosasid (juuri, okkaid, kõdupuitu). Kui hapulembeseid taimi soovitakse kasvatada neile sobimatutel muldadel, on vaja luua kunstlik kasvukeskkond. Sobivaks mullareaktsiooniks on pH alla 5,5 (optimaalne on 4,0 ... 5,5). Sellise kasvukeskkonna loomine on võimalik kahel viisil: 1) Kaevates süvendi, mis täidetakse erisubstraadiga 2) Rajades tihedalt üksteise kõrvale paigutatud kandilistest turbapätsidest astangulise kõrgpeenra Mõlemal variandil on oma eelised ja puudused. Süvendisse paigutatud substraadi puhul on oht, et happeline reaktsioon neutraliseeritakse peagi aluseliste pinnasevete poolt. Selle vältimiseks on hapulembeseid taimi vaja väetada orgaaniliselt happeliste eriväetistega. Samuti on oht, et substraat segatakse vihmausside poolt ümbritseva pinnasega läbi. Siin on abiks istutusala vooderdamine nii külgedelt kui põhjast peenravaibaga
Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks maksasagaraks, ümarsideme kohal asetsevast vaost vasakule jäävaks vasakuks maksasagaraks ja ümarsideme ning sapipõie vahel paiknevaks kesksagaraks, viimane jaguneb maksaväratipealseks sabasagaraks ja allpoolseks ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. Pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid
kuid ta pimestab vastutulijaid rohkem kui euroopa latern. Viimase eeliseks on veel parem nähtavus udus sõitmisel. Vasak- ja parempoolse laterna valgusjaol olema ühesugune. Mõlema laterna valgusjaotuse muutumiseks piiranguid ei ole. Laternate arvu poolest jaguneb auto valgustus nelja laterna siisteemiks. Kahe laterna puhul on valgusavad ümmargused, läbimõõduga 170 mm või kandilised. Ümmargused laternad on lihtsama valmistamistehnoloogia tõttu kandilistest odavamad. Kandiliste 3 laternate peamiseks eeliseks on laiem valgusnurk. Nad valgustavad lähltulede puhul sõidutee servi paremini kui sama võimsusega üimmargused laternad. Teisest küljest sobivad kandilised laternad paremini sõiduauto madala ehisvõrega. Valgusjaotus vastab ühtsetele Euroopa nõuetele. Nelja laternaga autodel on valgusavade läbimõõt 136mm. Kui kahe laterna
kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 26. Kudede mõiste Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. 27. Epiteelkoed Epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: ühekihiline epiteel, mitmekihiline epiteel, mitmerealine epiteel. Näärmeepiteel moodustab parenhüümi. 28. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte. Sidekoe kaudu
· Konstruktivistid olid seotud ka Bauhausi kooliga. Ludwig Mies van der Rohe läbis 1908-12 stuudiumi Peter Behrensi arhitektuuribüroos, kus õppis koos V. Gropiuse, Le Corbusier´, A. Meyeriga. Juba oma varasemates töödes kasutas ta metalli ja klaasi, kuigi konstruktsioonitüübi eeskuju leidis 19. saj. Preisi neo-klassitsismi arhitekti K.F.Schinkeli töödest. Juba oma karjääri alguses katsetas ta klaasi ja metalliga, vaimustus suurtest mahtudest, korduvatest rütmidest, puhastest kandilistest vormidest.Mies huvitus Vene ja Hollandi konstruktivismist, 1922 asutas oma ajakirja "G".Teda huvitasid uudsed tehnoloogiad, uued materjalid. Ta disainis mitmed painutatud torust toolid. Ta oli Weissenhofi projekti kaasautor, Werkbundi aktiivne liige, alates 1930 ka Bauhausi direktor. 1933 emigreerus Ameerikasse, kus jätkas tööd arhitektina.Mies oli üks 20.sajandi mõjukamaid arhitekte. Oma loominguga 30-ndatel aastatel pani ta aluse Internatsionaalsele stiilile.Miesi 2
Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia. 4) Epiteelkoed epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval).
Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks maksasagaraks, ümarsideme kohal asetsevast vaost vasakule jäävaks vasakuks maksasagaraks ja ümarsideme ning sapipõie vahel paiknevaks kesksagaraks, viimane jaguneb maksaväratipealseks sabasagaraks ja allpoolseks ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. Pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid
Peenimad veenid kannavad veenulite nimetust. Kapillaarid paiknevad võrgustikena arterite ja veenide vahel. Lääbimõõt on 5-15µm. Kapillaarides täidab veri oma vahendavat funktsiooni. 40. Kudede mõiste ja jaotus Kudede mõiste- Organismi ehitusmaterjal, ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, taime või looma organi osa. Kudede jaotus (4 suurt rühma) – Epiteelkoed, Tugikoed, Lihaskoed, Närvikoed 41. Epiteelkoed Epiteelkoed koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine – sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel – rakud asetsevad üksteise kõrval. b) mitmekihiline epiteel –rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval.
Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Pankrease nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid elemente. Pankreasesaared toodavad insuliini ja glükagooni ning suunavad selle verre. Pankreasesaarte poolt produtseeritud hormoonid reguleerivad organismis süsivesikute ainevahetust. 32. Hingamisorganid. Üldine iseloomustus Hingamisorganid varustavad verd hapnikuga ja vabastavad selle süsihappegaasist
annaabi.ee 
