3,5 2,222 3 2,139 Tabel 1 Joonis 3 Sagedusmodulaatori Sagedusmodulatsiooni karakteristik 3.) Eemaldasime reguleeritava pinge allikas ning panime tagasi sild J1. Andsime signaaligeneraatorist modulaatori sisendisse 5 kHz sagedusega ja 3 V amplituudiga siinussignaal. Lülitasime ostsilloskoobi moodul spektrianalüsaatori reziimi. Leidsime ning salvestasime väljundsignaali spekter kandesageduse juures. Joonis 4 Väljundsignaali spekter kandevsageduse juures Joonist 4 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,23-2,40=0,17Mhz Kui signaali amplituudi suurendada, siis spekter ka suureneb. Sagedus on pingega võrdeline. Kui vähendada, siis spekter ka väheneb. 4.) Asendasime siinuseline signaal 5 kHz sagedusega 3V amplituudiga ristkülikukujulise signaaliga. Salvestasime väljundsignaali spekter. Joonis 5. Väljundsignaali spekterristkülik signaali puhul
Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi. Ühelt poolt on selleks kasutamiseks antud sagedusriba laius, teiselt poolt aga saatja sagedusdeviatsiooniline töövõime, mis oleneb juba konkreetse saatja lülitusest. Samuti ei paigutata sagedusmoduleerimise puhul kandvasse signaali lisavõimsust. S.t. amplituud jääb samaks. See võimaldab meil vabaneda igasugustest amplituudilistest müradest. 1.3 FAASMODULATSIOON Faasmodulatsiooni korral muutub kõrgsagedusvõnkumiste (kandevsageduse pinge ja vool) faas modulatsioonisageduse rütmis. Selle juures tekkivat maksimaalset faasinihkenurka nimetatakse faasideviatsiooniks. Faasi muutmine kutsub esile kandevlaine sageduse muutumise täpselt samamoodi nagu sagedusmodulatsiooni juures põhjustas amp. Muutumine kandevlaine sageduse muutumise. Matemaatiline analüüs näitab, et faasmoduleerimisel tekib lõpmatu arv külgsagedusi, mis asetsevad kandva suhtes sümmeetrilieselt ning mille amp.
konkureerivad võrdsetes tingimustes edastuseesõiguse pärast. Kui seade üritab signaali võrku saata ja avastab, et võrgus liigub parajasti teise seadme signaal, siis ta loobub ülekandest ning proovib pärast lühikest pausi uuesti CSMA/CA- Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance. põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA võrguprotokolli variant, mille puhul · kasutatakse kandevsageduse tajurit · andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali · ootab, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud ja seejärel saadab kaadri välja · juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse AD-HOC- mobiilne ad hoc võrk Traadita ühenduste kaudu omavahel seotud
Vastuvõtja mõõdab satelliidi väljasaadetava signaali teeloleku aega ja arvutab selle järgi kauguse satelliidist oma antenni keskpunktini. Asukoht on üheselt määratud, kui on teada kaugused kolme satelliidini. Neljandat satelliiti on vaja vastuvõtja kella sünkroniseerimiseks. Side suurema arvu satelliitidega võimaldab täpsemat kohamäärangut. Paremad GPS-vastuvõtjad on võimelised üheaegselt suhtlema kuni 12 satelliidiga ja suudavad mõõta ka taevast tulevate signaalide kandevsageduse faasi. Kui atmosfäär satelliitidelt lähtuvate signaalide levikut ei häiriks (sihiliku häirimise lõpetas USA aasta tagasi), lubaks see "trikk" asukohta määrata sentimeetri täpsusega. Atmosfääri mõjust põhjustatud viga (kuni 10 m) parandatakse diferentsiaal-GPS-meetodil. Selleks kasutatakse tugijaama, mis "teab" oma tegelikke koordinaate. GPSi pakutud asukoha ja õige asukoha vahe järgi arvutab tugijaama vastuvõtja satelliidikauguste parandid. Tugijaama raadiosaatja edastab
WLAN raadiovõrgus kasutatakse kahte signaalitöötluse võtet (DSSS ja FHSS). Võrrelge neid ja kirjeldage kasutust . DSSS- otsejada-spektrilaotus CDMA aluseks oleva otsejada- spektrilaotuse puhul korrutatakse andmebitid väga kiire pseudojuhusliku bitimustriga (PN-jadaga), "laotades" andmed laiaks kodeeritud vooks, mis võtab enda alla kanali kogu ribalaiuse FHSS- sagedushüpitamisega spektrilaotus Spektrilaotusmeetod, kus signaali ülekandmisel toimub kandevsageduse kiire muutmine, nii et ühe signaali ülekandeks kasutatakse paljusid erinevaid sageduskanaleid. Kanalite kasutamise järjekord on teada nii saatjale kui vastuvõtjale. Spektrilaotuse eelised fikseeritud kandevsageduse kasutamise ees on järgmised: Spektrilaotusega signaaliedastus on väga müra- ja häirekindel, sest signaali kokkukogumisel vastuvõtupoolel müra ja häired keskmestuvad Spektrilaotusega signaali on väga raske pealt kuulata. Tavalise
sagedust) efektiivsem kui eraldades saate ja vastuvotusignaali ajapiludega kulgribadele haalestamise korral. ehk saatmine FM spekter: ja vastuvotmine toimub eri aegadel. FM puhul siis soltuvalt infosignaali amplituudist Nagu ka pildil naha edastavad terminal ja muudetakse tugijaam oma andmed kandevsageduse sagedust. (M ja B) eri aegadel kordamooda. Kui infosignaali amplituud on vaike siis on Signaalide spektrid modulaatori Lõpliku signaali spekter on leitav kasutades valjundsignaali sagedus madalam kesksagedusest Fourier teisendust või Fourier rida. ja kui Ulemises osas on kujutatud siinus signaal infosignaali amplituud on suur siis on modulaatori
sisuliselt tähendab signaali töötlust kvadratuurkanalites.: Kui kasutada seda sagedusmuundamisel, korrutades moodustatud kvadratuurset signaali kvadratuurse tugisignaaliga, saame sagedusmuunduri ilma parasiitse kas summa- või vahesageduseta. Kui viia komplekssignaali kandevlaine sageduse nulliks, moodustub nn kompleks-mähiskõver, mis sisaldab moduleeriva signaali kogu faasi- ning amplituud infot. See võimaldab signaali töötlust madalaimal sagedusel, mähiskõvera järgi, jättes välja kandevsageduse. Kvadratuurtöötlusel aga suureneb aparatuurne keerukus, kuna nüüd on vaja tagada töötlus kahes kanalis sinusoidaalse ja kosinusoidaalse signaalikomponendi tõttu. Pealegi peavad need kanalid olema identsed, eriti ranged nõuded on kanalite faasikarakteristikute ning signaalide kvadratuuursuse kohta. Seetõttu on see töötlusmeetod levinud rohkem digitaalsetes raadiovastuvõtjates. Komplekssignaalidega töötluses tuleb kõigepealt formeerida komplekssignaal, siis
ja ka VS-astme väljundtak. oleksid võimalikult suured. Kõrgsagedussignaalist moduleeriva pinge saamiseks tuleb dioodiga jadamisi üh. koormustakisti R1. Sel juhul tekiks väljundvool üksnes det.-tava KS-võnkumise pos. poolp. ajal. Et UV muutuks ligilähedaselt samamoodi nagu moduleeriv pinge, ühendatakse koormustakistiga paralleelselt konde C2. Kui valida R1 ja C2 nii, et ajakonstant R1C2 on vähemalt 3x suurem kandevsageduse perioodist, siis neg. poolp. Ajal ei jõua pinge kondel UC2 ja seega ka koormustakistil R kuigivõrd langeda ja UV järgib küllalt täoselt moduleeriva võnkumise kõverat U. Kui aga valida ajakonstant liiga suur (suur R või C), siis tühjeneks konde liiga aeglsaselt ja moduleeriva signaali kõverajärsul langemisel (seega kõrgel helisagedusel) jääks pinge kondel C2 suuremaks signaali amplituudist. Selline
CSMA/CD Ethernet-võrgus kasutatav pöördusmeetod, mille puhul kõik võrgus paiknevad seadmed konkureerivad võrdsetes tingimustes edastuseesõiguse pärast. Kui seade üritab signaali võrku saata ja avastab, et võrgus liigub parajasti teise seadme signaal, siis ta loobub ülekandest ning proovib pärast lühikest pausi uuesti. CSMA/CA põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA võrguprotokolli variant, mille puhul · kasutatakse kandevsageduse tajurit · andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali · ootab, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud ja seejärel saadab kaadri välja juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse 802.11 Raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997.
CSMA/CA põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi andmete edastusluba antakse käest-kätte. Iga saatja omab seda CSMA võrguprotokolli variant, mille puhul - kasutatakse kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu teatud aja ja saadab portsu andmeid. Aja täistiksudes annab ta kandevsageduse tajurit; andmeedastuseks valmistuv esimese aadressi – alamvõrgu aadressi. Ipv4 aadress koosneb loa edasi. andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali; ootab, verisooni numbrist, kogu paketi pikkusest, identifikaatorist, 45. ALOHA, CSMA/CD ALOHA on juhupöördusprotokoll, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud
liideste kaudu saab. ///// EHK Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära ootamata. Kombineeritud erikiirusega ühendused 10/100/1000Mbps. 45. CSMA/CA (Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance) ==> põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA on võrguprotokolli variant, mille puhul: a) kasutatakse kandevsageduse tajurit; b) andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali; c) ootab, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud ja seejärel saadab kaadri välja; d) juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse. /// ==> EHK Jaam, mis tahab midagi saata peab kõigepealt mingi ettemääratud aja jooksul
///// EHK Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära ootamata. Kombineeritud erikiirusega ühendused 10/100/1000Mbps. 45. CSMA/CA (Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance) ==> põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA on võrguprotokolli variant, mille puhul: a) kasutatakse kandevsageduse tajurit; b) andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali; c) ootab, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud ja seejärel saadab kaadri välja; d) juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse. /// ==> EHK Jaam, mis tahab midagi saata peab kõigepealt mingi ettemääratud aja
Pulsilaiusmodulatsiooni kasutamsiel on võimalik saada transistoride lülitamise abil reguleeritavat väljundpinget. Eksisteerib mitu erinevat pulsilaiusmodulatsiooni liiki, kuna tänapäeval on kõige tihedamini kasutatav siinuseline pulsilaiusmodulatsioon, siis vaatleme seda modulatsiooni tüüpi lähemalt. Siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni eesmärgiks on sellise pinge formeerimine, mis oleks võimalikult lähedane ideaalse siinusega (vt. punkti 3.3). PWM-i genereeritakse juhtsignaalide kandevsageduse kolmnurkpinge võrdlemisel siinussignaaliga, nagu on näidatud Joonis 6.8,a. Signaalid võrreldakse elektroonikas kasutatavas elemendis- komparaatoris. Ajahetkel, mil siinuspinge hetkväärtus on suurem, kui kolmnurksignaali hetkväärtus, on transistor avatud (transistori baasile on rakendatud pinge Us, vt punkti 3.8.2) ning sellel hetkel jookseb mootorist läbi elektrivool. ton toff U Uk Usin
parameetriga (B00-5) Mootori nimivoolu r'ääftust, s t Ļ's ltt> 0'3 It' (/'' o'1 rrirl-rivļoļust väiksenrat võiteiseļtpoott tite:õ %.r.,,unār,rri tnuundttri nirrrivool)' mįir'a saab vähendada kandevsageduse poott tekit1:uu1t elektronragnetilist suttrenenrisel Sagedusnruunduri Mõrrikord. vzihendatuįs" kandevsageclust koortlrr'tse sätte välrencįamisega, väljur-rdvoolr-r säte įii ķuna.vsageduses säte on üle 4 kHz, siis väheneb autonraatselt, nt. var'įabĮe
seadiste kaitse ja seadiste nõutava diagnostika. Kõik eelnevad funktsioonid täidavad juhtahelad pooljuhtseadiste lülitushetkede reguleerimisega. See protsess on tuntud kui pooljuhtseadiste tüürimine. 3.1. Türistoride juhtahelad Juhtahelad (tüürahelad). Türistoride juhtahelad täidavad järgmisi ülesandeid: · sünkroniseerimise ajahetkede määramine · kandevsageduse genereerimine · tüürimpulsside formeerimine · tüürimpulsside muundamine avamisimpulssideks · avamisimpulsside jaotamine türistoridele · juht-ja jõuahelate galvaaniline eraldamine · türistoride avamine. Joonisel 3.1, a on toodud tüüritava alaldi (joonis 1.2) juhtahela üldistatud plokkskeem. See ahel reguleerib türistoride tüürimpulsside faasinihet (ajalist viidet) türistoride avamisel
annaabi.ee 
