· lubab muuta palju reageeringuid automaatseks, säästa energiat ja vabaneda aegaraiskavatest kaalutlustest otsustamisel 1.2. Laps Vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus, kujutluslend; kergeusklikkus, pelglikkus, pidurdamatus, abitustunne; kui midagi ei meeldi, on solvunud ja vihane. Mittesõnaline kontrollimatu eneseväljendus: pisarad, naer, järsud muutused hääletoonis, zestide ja näoilme loomulikkus või kammitsetus. Kohanenud Laps Kujundab oma käitumise Vanema mõju järgi (nt järeleandlikuks, virisevaks jne) Spontaanne Laps On ego-alge, milles peitub nii mässumeel kui loomevõime Kasutab väljendeid: ma jälestan, oleks mul ometi, miks ma pean seda tegema 1.3. Täiskasvanu Hakkab välja kujunema hiljem. Põhineb välismaailmast saabuva teabe kainel loogilis- analüütilisel läbitöötamisel. Positiivne pool: · rahulikkus · kõrge enesekontroll · kaine · kalkuleeriv
Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis (standardtingimustes) kutusb esile esteetilise kogemuse. Esteetiline intentsionalism: objekt/asi on kunstiteos siis (ja ainult siis kui) objekt on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Produtseerimise tingimus (loomine/esitamine/kogumine/muutmine/korrastamine esteetilise kogemuse esile kutsumiseks) peab olema täidetud. Esteetiline kogemus ehk teosesse neeldumine, mitte-kammitsetus reaalsest maailmast/ vabaduse tunne, objekt on emotsionaalselt eraldatud (nt õudne ent turvaline), aktiivne avastusrõõm või terviklikkus/ühtsus/sidusus. Kavatsusest: kunstiteos ei pea esteetilist kogemust tekitama/kavatsus ei pea olema tegelikult täide viidud, igal üksikul teosel ei pea esteetilist kavatsust olema, kui kuulub žanri/liiki millel on esteetiline eesmärk (nt tool, ei pea heietama, et tahetakse teha istumise alust objekti), lisaks esteetilisele kavatusele
9 1. Loomise tingimus Igasugune loomine väga laias mõttes: · "tegemine" · "esitamine" · "kogumine" · "muutmine" · "korrastamine" · "tingimuste korraldamine" · .... esteetilise kogemuse esilekutsumiseks! (st, ei pea looma kõike, võid kasutada valmisasju). Esteetilise kogemuse esile kutsumiseks igasugune loomine. 2. Mis on esteetiline kogemus? 1. Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. · NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm Esteetiline kogemus ei eita ... · ... et ka looduslikud või tehnoloogilised objektid saavad pakkuda E-kogemust · päikeseloojang · linnulaul
matate" ei täitunud. Luud on tuhaks põletatud, marmorsarkadest pole jälgegi. Rudolf Hess Rudolf Hess oli esimene Hitleri jünger ja jäi selleks kuni oma surmani aastal 1987. Teadmatusest uskus ta kuni lõpuni rezhiimi "headesse külgedesse". Ta ülistas füürerikultust nagu Goebbelski, Hitleri käsilaste hulgas oli tal aga võrdlemisi tähtsusetu roll. Hess oli totaalse alluva prototüübiks, inimeseks, kes vajas juhtimist. Hessi kammitsetus ja häbelikkus oli võimuka isa range kasvatuse tulemus. Isa Friz Hessi kasvatuse nurgakivideks olid distsipliin, kohusetunne, truudus ja kuulekus ajastu ideaalid, millele Hitler toetus. "Asetäitjat" Hessi iseloomustas kaks nägu. Partei moraaliapostlina korruptsiooni ja ametiposti kuritarvitamise vastu võideldes võis ta ühtlasi teha kihutustööd okupeeritud Poolas ihunuhtluse kasutuselevõtmiseks. Vapra ja otsustamisalti Esimese maailmasõja ohvitseri ning teda
Kaks versiooni: 1) Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger): kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2) Esteetiline intentsionalism (Beardsley): x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1. Objektile suunatus – teosesse neeldumine 2. Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline 4. Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: „ahhaa efekt“ 5. Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid.
3. loeng: Kunsti definitsioon II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. 1.Esteetiline aktualism: Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2.Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1.Objektile suunatus – teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3.Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline. 4.Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: “ahhaa efekt” 5.Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted 1
moraalseid, religioossed, erootilisi Ent milline peab olema E-kavatsuse staatus? radikaalne- peab olema kõige tähtsam; mõõdukas- peab olema lihtsalt teiste kavatsuste hulgas. Samas ka looduslikud objektid saavad pakkuda E-kogemust (päikeseloojang, linnulaul...), ent nad pole kunstiteosed. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest! E-kogemus Beardsley järgi: 1.Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relaxtunne. 3.Irrutatusobjekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4.Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5.Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. ·NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja1.ja ülejäänuist kolm (Beardsley1981). 3. Milles seisneb mitte-esteetilise kunsti etteheide? Esteetilise kunstidefinitsiooni kriitika:
,,esteetilisega." Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Esteetiline aktualism(kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse) ja esteetiline intentsionalism(x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus). 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. Objektile suunatus teosesse neeldumine. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. Kõik viis tingimust pole korraga tarvilikud. Vaja on esimest ja ülejäänuist kolme. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. On olemas kahte liiki intentsionalisme: radikaalne(esteetiline-kavatsus peab olema kõige
Janek Kraavi filosoofilisema probleemi aega ja ruumi ei saa inimene nii lihtsalt teiste aegruumide vastu vahetada. Küsimus siin selles, et sellise omaduse kaudu, mis sellel Olivial on, tõstetakse see naine samale tasemele jumalaga ja ta hakkab selle mõttes jumalaga konkureerima. Ta on mässaja selle sama ettekirjutuse vastu, selle sama arusaama vastu, et me oleme kammitsetus sellesse aega ja ruumi. Tema on vaba ta elab ja sureb siis, kui tema tahab. Ta võitleb jumalaga tema oma relvadega. Ka see tekst on väga visuaalne ja fantaasiarikas ning väga täpselt konstrueeritud. Loeng nr 16 (16.04.2008) Berk Vaher 90ndate lõpu eesti intellektuaalse maastiku silmatorkavam uue põlvkonna esindaja. Tea huvide ring on väga avar ja kirjandus on sellest ainult üks osa. Seal kõrval veel
3. Iluvõimlemise lindiharjutusJärelikult: EKD on liiga avar teeb kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll1999) 198. Mis on esteetiline kogemus? EKD-s peamiselt kahte liiki teooriad: 1. Sisukeskne: Esteetiliste omaduste (ühtsus,harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2. Afektikeskne: keskenduvad sellele, midatähendab omada E-kogemust (huvitukogemine, esteetiline emotsioon vms); mistunne on kogeda esteetiliselt! 1. Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm (Beardsley 1981) 199. Kavatsustest 1) Kunstiteos ei pea de facto tekitama Estiitilist kogemust. 2) Lisaks Esteetilistele kavatsustele võib kunstiteostel olla ka teisi (nt poliitilisi,
annaabi.ee 
