kokkulepitud kohtadesse. 15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks! 17.15 Külaliste kogunemine koolimaja ees. 17.30 Koolimaja külastamine. 18.30 Külalised saabuvad kultuurimajja. 18.40 Avakõne kunagise klassijuhtaja poolt. 18.50 Söök valmis. 19.00 Õhtusöögi algus. 20.00 Esineb Antti Kammiste bänd. 20.30 Serveeritakse torti ja kohvi. 21.00 Bänd mängib tantsuks. 23.00 Ürituse lõpetab ilutulestik, külaliste lahkumine 24:00 Kujundusfirma tuleb lauakaunistustele järgi 24:00 Toitlustusfirma tuleb nõusid kokku korjama ning koristama 01:00 Maja tehnikast ja personalist tühi Toitlustus Menüü: Külmlaud: Kalrtulisalat Rosolje Marineeritud kurgid Marineeritud seened Külmad kodused kotletid Suitsusink, suitsuvorst
Kuid hea oli see, et ma teadsin bändi lauludest juba ennem ja paljude laulusõnad, olid ka meeldejäänud netis kuulates, minu ootused olid suured bändi suhtes, Sest ma polnud elusees käinud Karl-Erik kontserdil. Kontsert hakkas pihta ja ma polnud üldse pettunud, lõbusaks läks. Kontsertil esitati instrumentaal muusikat, mis on pop muusikaga kokkuseotud, kus oli laulja ja basskitarrist Karl-Erik Taukar, kes on oma karjääri alustanud „Eesti otsin superstaari“ saatega, Kitarrist Eric Kammiste, kes on oma tuntust kogunud Põhja-Tallinna ansamblis, Rene Puura, oli klaverist ja, Brait Pilvik oli trummar. Kõige enam paistis silma muidu lood, nimedega „Vastupandumatu“ ja „Seitsme tuule poole“, stiil on suhteliselt rahulik, tabav, seotud eluliste asjadega ja kaasahaaravad, rahvas elas kaasa just nende lauludele ja paljud laulsid kaasa, esituse kvaliteet oli väga hea, väljaarvatud Eric Kammiste äpardustele või
GRETE PAIA 27. August 1995, õppis Kuressaare Gümnaasiumis. GETTER JAANI - 3. veebruaril 1993 Tallinnas, teeb koostööd plaadifirma Moonwalk-iga. KOIT TOOME - 3. jaanuaril 1979, eesti poplaulja ja muusikanäitleja, algul õppis klaverit mängima ja siis alles laulma. PÕHJA-TALLINN - eesti popisugemetega hiphop ansambel, Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Alvar Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Kerli Kivilaan (vokaal) Maia Vahtramäe (vokaal) ARTJOM SAVITSKI - sündinud 27. jaanuaril 1992, laulja · Elamus: Mulle väga meeldis, oli hea seltskond ja ilm oli super, kuulsin ainult Põhja- Tallinnat ja Koit Toomet kuna läksin sinna hiljem. http://publik.delfi.ee/news/muusika/suur-galerii-staariparemik-ja-uliroomsad-inimesed- vallutasid-vosu-ranna.d?id=66538900
Põhja-Tallinn Pille-Riin Järv Marete Hüdse 9a Ansamblist Eesti Hiphop ansambel. Neli hiphopparit ja naisvokaal. Praeguses koosseisus tegutsenud alates 2011. aasta suvest Oma plaadifirma Per aspera ad astra Lood eestikeelsed Ise kirjutatud ,,lähen ja tulen" Koosseis Maia Vahtramäe (vokaal) Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Solistidest Maia Vahtramäe Sündinud 20. oktoobril 1991 lõpetanud Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi Jaanus Saks e. Wild Disease Sündinud 11. veebruaril 1986 Ansambli asutajaliige Räppimisega tegelenud alates aastast 2000 Risto Vürst Sündinud 08. juulil1989 Liitus facebookiga 15. aprill 2010 Kenneth Rüütli Sündinud 28. oktoobril1990 Liitus facebookiga 10. aprill 2011 Mõned laulud ,,Meil on aega veel"
Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J.
· Viljeleb stiililiselt hiphopi ja popi vahelist muusikat. · Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut. · Tuntumad palad on : ''Lähen ja Tulen'', ''Nii lihtsalt ei saa'', Tere tulemast'' ja ''Meil on Aega veel '' · Koosseisu kuuluvad : Maia Vahtramäe ( vokaal) , Jaanus Saks ehk Wild Disease, Risto Vürsti ehk Fate, Kenneth Rüütli ehk Kenny, Eric Kammiste ( kitarr), Robert Loigom ( trummid) ja Meelik Samel ( basskitarr). Repertuaar Kontserdi repertuaariks oli Põhja-Tallinna uus plaat '' Per Aspera ad Astra'' : ''Tere tulemast'', ''Psühh'', ''Armupalavik'', ''Bakter'', ''Nii lihtsalt ei saa'', ''Kõik Saan Endale'', ''Per Aspera ad Astra'', ''Algusest lõpuni'', ''Eksinud'', ''Lähen ja Tulen'', ''Võta napsu'', ''Meil on aega veel'', ''Ükspäev julgen'' ja ''Draamakuninganna''.
Põhja-Tallinn Retsensioon Koostaja: Tartu 2013 1 Kontsert leidis aset 19. jaanuaril 2013 ööklubis Atlantis. Esines ansambel Põhja-Tallinn, koosseisus kitarrist Eric Kammiste, basskitarrist Meelik Samel, räpparid Fate ehk Risto Vürst, Wild Disease ehk Jaanus Saks, Kenny ehk Kenneth Rüütli, trummar Robert Loigom ning lauljatar Maia Vahtramäe.1 Põhja-Tallinn on eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest live- bändist. 2 2007. aastal tegi Põhja-Tallinnast pärit räpparid ühekordse projekti raames ühise loo "Probleem"
Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo Mattiiseni emale) Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile: Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud
1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4. "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: Argipäev Psühhokraatia Attaca Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud: Alo
Enne referaadi kirjutamist ei olnud ma ise nendest üritustest teadlik ning pole jõudnud ühelgil ära käia. Praegu muidugi kahetsen, et olen raha kokku hoidnud ning tuleval aastal proovin mõnel üritusel ikkagi ära käia. 4 Läänemaal toimusid järgmised suuremad muusikaüritused: 16.02.2008 Ivo Linna ja Antti Kammiste 23.03.2008 Kirikukontsert- Turu linna segakoor 12.04.2008 Ansambel Apelsin 27.04.2008 Klaveriloomade lood 27.04.2008 Helin- Mari Arderi kontert 03.05.2008 Ansambel PS Troika 09.05.2008 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert 31.05.2008 Jaak Tuksam - Riho Sibul - Robert Jürjendal 01.06.2008-06.06.2008 C. Kreegi muusikapäevad 06.06.2008 Restart tuur 13.06.2008 Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben 20.06.2008 Smilers vs. The Sun Tuur 2008 20.06.2008 Eesti Disco "Monofans" 02.07.2008-06.07
1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4. "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) · Laul "Emale" Sõnad Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufil m " Tule tagasi, Lumu mba " · Film " S e m m " · Film "Eesti õhuruumis ", Polarfil m · Doku mentaalfil m "Eesti partii ", erastuudio " Maurum " Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus
1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J.Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4. "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J.Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitaja oli Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud 6 Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika. Need on: 1. Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" 2. Film "Semm" 3. Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm 4. Dokumentaalfilm "Eesti Partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on 1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984
Raadio Marta Põlva Raadio Pärnu Pärnu Ring FM Võru / Tartu / Pärnu Ruut FM Valga Raadio Viru Rakvere / Jõhvi Sun FM Tartu / Pärnu Nõmme Raadio Viru Raadio Lokaalraadio Eesti Raadio sagedustel Mediainvest Holding Star FM Power Hit Radio Eesti muusika televisioonis. ,,Laulge kaasa" ,,Laululahing"- Laululahing on Eesti Televisiooni muusikaline telemäng, kus osalevad entusiastlikud ja rõõmsameelsed laulukoorid üle Eesti. Kooride repertuaari panid kokku muusikajuht Antti Kammiste ja saatejuht Tarmo Leinatamm. Eesmärk oli leida rõõmus, tuntud lugudest koosnev maitsekas laulukava, mida kooridel on hea laulda ja televaatajatel lust kuulata ning kaasa laulda. Igasugune liikumine, tantsimine, lõbusad kostüümid ja aksessuaarid on osalevatel kooridel igati teretulnud! Saatesse valitud koorid esitavad kokku kolm laulu. Ühe laulu valmistab iga koor ette enne saatesse tulekut. Enne õhtust otsesaadet on kooril sama päeva jooksul aega
Ühendada pidu ja heategevus ning sellega osaleda sotsiaalvastutuses. c) Puukeskuse töötaja (Merylin Pavel'í) kihlvedu tegevjuhiga, et allolevalt kirjaldatud ning mõtestatud üritust on võimalik läbi viia ületamata siiani korraldatud traditsiooniliste saunaõhtute (labased joomaüritused) eelarvet. 4. STSENAARIUM/KAVA 19.00 Ürituse algus Inimesed kogunevad ja catering ettevõte pakub tervitusjooki. Taustamuusikat pakub BAND-Anti Kammiste ja Meelis Punder. 19.15 Avakõne Õhtujuht juhatab sisse AS-i Puukeskus esindaja (Merylin Pavelí). Tänatakse koostööpartnereid ning kuulutatakse vaikne oksjon avatuks. Merylin palub pulti koostööpartneri Eesti Laste Südameliidu presidendi Pr. Stella Kallisaar´e. 19.30 BAND Külalistel võimalus vabalt tantsu, suupisteid ja napse nautida. 20.15 Kava "Rullest" rulluisutüdrukutelt 2006.a. Euroopa Meistrid. Esinevad 3x4 min. 21.00 Avaliku oksjoni algus
arvestuses. Rammumees 2006 oli vaatamist väärt. MTÜ Lõpe Noored olid võistluse igati hästi ette valmistanud. Võistlustulle astus viis julget. Aladeks olid palgi tõstmine, eri raskusega kivide vinnamine alusele ja traktorikummi veeretamine. Rammumees 2006 tiitli saigi endale Eero Laasner. Õhtul astus publiku ette Aluste rahvamaja näitlejate rühm Vändra vallast. Etteaste sai publiku suure aplausi osaliseks. Üritus jätkus simmaniga. Tantsuks mängisid sel korral Antti Kammiste ja Meelis Punder. Laata toetasid Oidremaa Farmid OÜ, Lõpe Agro OÜ ja Ants Mõlder. (Pikkmets 2006) 2007. aastal sai teoks üheksateistkümnes laat. Rahvast naerutasid Luule Komissarov ja Arvo Raimo. Taas kõlasid puhkpillihelid ja lastele tulid külla Pipi ja Jänks. Koos lastega trallitati ja mängiti mitmesuguseid mänge. Sel päeval oli lastel võimalus ka näputööd teha, eesmärgiks oli vanade asjade taaskasutamine. Samaaegselt laste tegevusega sai kiriku jahedate
Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. (Eesti Olümpiakomitee kodulehelt: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006) Eestimaalaste ootused Torino olümpiale olid olid väikesed, aga tulemus seevastu suurepärane. Kristina tiimi pingutus ja pikaajaline pühendumus tasus end lõpuks ära. Medalitseremooniat, kus Eesti lipp keskmisesse, kõrgeimasse lipuvardasse tõmmati, nautisid paljud eestimaalased kodus telerite ees ning suusaspordihuvilised üle maailma. 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 9
Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. PEKING 2008 Maskotte oli viis, mis kandsid ametlikult nime Fuwa ja need olid Beibei (kala), Jingjing (panda karu), Huanhuan (olümpialeek), Yingying (Tiibeti antiloop) ja Nini (pääsuke). Kaire Leibak hüppas naiste kolmikhüppe kvalifikatsioonivõistluste avakatsel hooaja tippmargi 14.19 ja jõudis läbi aegade esimese Eesti naisportlasena
annaabi.ee 
