mis tagab inimorganismi hapniku sattumise ja süsihappegaasi eemaldamise (väline hingamine), kuid ka selle hapniku kasutamise rakkude ja kudede poolt elutegevuseks vajaliku energia vabastamiseks orgaaniliste ainete hapendamisega. Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 3 SISSEJUHATUS Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljaks algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seaotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20
ärritust jms) ning märgates päästesõidukeid. 1.4 Kuidas käituda ohtlike ainetega seotud õnnetuse korral? 1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale kattes oma nina ja suu rätikuga. 2. Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral hoone keskele ja kõrgeimale korrusele. 3. Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad. 4. Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid. 5. Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon ning sõida lähima hooneni ja varju. 6. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke. 7. Lülita sisse Vikerraadio (vaata sagedusi) või Raadio 4 (vaata sagedusi) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524 8. Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid. 9
loetud minuteid. Ööpäevas kopse läbiva õhu mass on 10 korda suurem kui söödud toidu mass. Pigem on tema uurimise tähtsust seni alahinnatud, sest teda on ikka jätkunud ja temaga on asjad enam-vähem korras olnud. Õhusaaste ajaloost Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20
tükeldatud puitu (halupuit, saetööstuse jäägid, võsa, raiejäätmed, käbid, puitbrikett). Tule süütamiseks sobivad selleks mõeldud abivahendid (näit. vahaga immutatud puitvill) paremini kui ajalehed. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk “PE” või “PP” või tekst “võib põletada” ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.(3) Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Kõige keskkonnasõbralikum on paberi ja papijäätmed viia vastavasse konteinerisse, et saaks materjali uuesti ringlusesse võtta. Palgid ja latid, kaubaalused ja kastid võivad olla töödeldud puidukaitsevahenditega, ilma, et see silmale nähtav oleks. Sellepärast ei tohi selliseid puitmaterjale põletada väikeahjudes, vaid vastavates kütteseadmetes või energiat
Kui sutsukogumisruumi ei oleks, siis surve tõttu tuleb suits tuppa. Leek saab suitsukogumisruumis täielikult põleda koldes ja see käivitab korstna. Gaas pressitakse seal kokku ja ta peab edasi minema korstnasse. Kui suitsukogumisruum on liiga väike, siis tuleb suits sisse. Lahtisel kaminal oleks hea tekitada koonuseline minek korstnasse. See annab suitsule liikumise kiiruse nagu veevooliku kokku pigistamine. Suitsukogumisruumi võib teha ka suitsutõkke. Mis tavaliselt on kaminates ja kaminahjudes. P.7.1 Ahjupottide paigaldamine Alla panna hüdroisolatsioon. Lihvitud pottide järgi tehakse kõigepealt raam. Raamile paigutada potid kuivalt paika. Ahju mõõtmed pannakse paika pottide järgi. Pottid klammerdatakse ülevalt ja alt. Pottide vahedesse pannakse segu ja kiviklibu segu. Pottide sisse pannakse täitekivid vedela seguga. Igale reale on hea panna peale raam, mis hoiab koos. Raamid peaksid olema hööveldatud, et saaks ka loodida.
korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Skeem Korsten hoones Puitlagede puhul tuleb korsten eraldada puitkonstruktsioonidest betoonist (või tulekindlast materjalist) katikuga. Korsten peaks olema katusest väljas Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad. Soojusvahendaja konstruktsiooni kuulub tulekolle, suitsukäigud ja seinakonstruktsioon. Tulekolle Tulekolle laotakse üldiselt punasest tellisest. Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada samottellist ( ¼ kivi). Ahjudes laotakse tulekolde lagi võlvina. Suitsukäigud on põhilisteks soojusvahendus kohtadeks. Iga kolle peaks võimaldama mingil määral soojust salvestada. Pliitidel kasutatakse soojuse salvestamiseks soojamüüri (truupi). Soojamüürid laotakse kas ahjupottidest või ahjukividest, viimasel juhul tuleb suitsukäigu sein paksem ja soojamüür soojeneb aeglasemalt, kuid tema soojamahtuvus on selle võrra suurem.
Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates. Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimist e vajalik jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane ning kuhjas olev materjal imeb endasse õhust niiskust, mille kaudu vabaneb soojus- temperatuuri saavutades materjal süttib. Puidu akustiline omadus Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust, neeldumist, peegeldamist ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest). Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini
liigselt ei jahtuks. See tooks tulekolle, suitsukäigud ja piki lõõre liikudes, selleks et endaga kaasa suitsugaaside seinakonstruktsioon. lõõri seinad soojeneksid liikumise languse ning Tulekolle laotakse üldiselt ühtlaselt soojamüüri ulatuses langeks tõmme. Suitsugaasis punasest tellisest. Ahjudes ja tuleb suitsugaaside on alati küllalt palju veeauru, kaminates on soovitav kolde liikumiskiirust tõsta, seda liigsel jahtumisel võib sisemise voodrina kasutada võimaldab lõõri ristlõike veeaur temas kondenseeruda samottellist ( ¼ kivi). vähendamine. Pliidi korstna siseküljele ja Ahjudes laotakse tulekolde kasutamine on rohkem toimuks pigi eraldumine lagi võlvina. Suitsukäigud on mõeldud kiire kuumuse korstnast väljapoole
küttevõime puuliigiti järgnevaks: valgepöök, tamm, saar, pöök, vaher, kask, lepp, mänd, haab, kuusk, pärn, pappel. Puidu põlemisel 260.. .275°C juures eraldub juba nii palju soojust. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates. Puidu akustilisi omadusi Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest). Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini. Heli kiirus puidus oleneb puuliigist (niiskusega 5-7%) pikikiudu 3800...4800m/sek ja ristikiudu 500...1500m/sek (vt. Tabel 4.). Hea helijuhtivus on ka puidu kvaliteedi tunnuseks, sest mädanikust rikutud kohad summutavad heli. Tabel 4
Annab rikkalikult juurevõsu ja nõrgalt ka kännuvõsu. Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks. Üsna kuivad kooreta lepahalud on parimad liha ja kala suitsetamiseks, andes kollase tooni ja omapärase maitse. Lepakoor sisaldab palju parkaineid, kasutatakse loomanahkade parkimisel. Lepahagu oli varasemal ajal tähtsal kohal küttematerjalina ja praegugi kasutatakse lepapuitu kütteks nii puiduhakkena kui halupuuna ahjudes ja kaminates, samuti põletatakse sellest grillsütt. Lepavihaga viheldes raviti kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike 24 raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal
· pressitud kütuste ühtlane niiskusesisaldus ja tüki suurus võimaldab täpsemini reguleerida põlemisreziimi koldes, kindlustades sellega kõrgema kasuteguri. Pressitud puitkütuste puuduseks on kõrgem hind võrreldes töötlemata kütustega. Pressitud puitkütuseid toodetakse briketina (tüki läbimõõt 30 100 mm) ja pelletina ehk graanulina (tüki läbimõõt 6 12 mm). Neist esimene on sobilik kasutamiseks eelkõige ahjudes ja kaminates, teine aga automatiseeritud põletusseadmetes. 3.1.2.1 Briketid Puitbrikettide tootmiseks kasutatakse mitmesuguseid presse (vt näit Joonis 3 .23) ja tooraineks saepuru või höövlilaaste. Enne pressimist materjal täiendavalt peenestatakse ja kuivatatakse (niiskusesisaldus ei tohi ületada 12 14 %). Joonis 3.23. Kruvipress 3.1.2.2 Pelletid Pelletite tootmisel kõige laialdasemalt on kasutusel silindrilised matriitspressid (vt Joonis 3 . 24)
Annab rikkalikult juurevõsu ja nõrgalt ka kännuvõsu. Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks. Üsna kuivad kooreta lepahalud on parimad liha ja kala suitsetamiseks, andes kollase tooni ja omapärase maitse. Lepakoor sisaldab palju parkaineid, kasutatakse loomanahkade parkimisel. Lepahagu oli varasemal ajal tähtsal kohal küttematerjalina ja praegugi kasutatakse lepapuitu kütteks nii puiduhakkena kui halupuuna ahjudes ja kaminates, samuti põletatakse sellest grillsütt. Lepavihaga viheldes raviti kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid.
annaabi.ee 
