Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s)
Alguse on saanud enamiku elundkondade väljakujunemine. 4.nädala lõpus tekivad luud, lihased ning sidekoe alged. Loode on 4mm pikk, kaalub umbes 0,1-0,2g. *II lunaarkuul kujunevad kõikide organite alged. Aju on kõikidest teistest organitest kõige suurem, ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad. Moodustuvad rindkere-, kopsude-, kõhu-, käte ja jalgade alged. 5.nädalal areneb torujast südamest 4-kambriline süda. Areneb ka veresoonte süsteem. Süda on näha suure kühmuna rindkere piirkonnas ja hakkab lööma 21.-22. päeval. 7. nädalal hakkavad arenema luurakud ja kopsud. Tekivad suguorganite alged, kõik siseorganid on nüüdseks tekkinud. Seljaaju on formeerunud, kujunemas roided ja lülisammas. Nahal on kaks kihti ja olemas lihased, moodustub anus ja ureetraava. Loode on 3-4 cm pikk ja kaalub 1-2 grammi.
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel
Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad. Tähtsus linnuliha munad suled patjate jaoks linnusõnnik väetis.
Kitsenev korsten paneb gaasid kiiremini liikuma. Lõõristik ei tohi olla pikem, kui korsten. P.9.1 Järelpõlemisega küttekolde tööpõhimõte Need on valmis küttekollded. Atmos katel. Bullerjani tööpõhimõtted. Selle koldes on 600 kr põlemine. See on vindumine. Hiljem toimub järelpõlemine. Kuna Bullerjan põleb aeglaselt, siis ei suuda ta soojendada kivikorstent. Bullerjani ei tohi ühendada kivikorstnasse. See vajab happekindlat korstent. Bullerjanil on 2 kambriline kolle, mille ümber on paigutatud õhutorud. Alumistest torudest läheb sisse jahe õhk ja ülemistest tuleb välja soe õhk. Kütuse põlemine toimub mõlemas kambris. Ülemises kambris toimub nende gaaside põlemine, mis ei põle alumises kambris täielikult. Sinna on ühendatud õhudüüsid. Bullerjani kasutegur on kuni 75 % P.9.2 Ahjude, kaminate ja pliitide viimistlemine. Puhasvuuk. Seda tuleks teha enne, kui segu on täiesti kuivanud. Järelvuukimine
vajaliku õhu tootmiseks ning hoonete kütmiseks; 10 muda käitlusüksuses jääkmuda stabiliseeritakse ja kuivatakse ning segatakse tugiainetega; 11 81 % muda komposteeritakse ja 19 % viiakse prügimäele; 12 saadud komposti kasutatakse väärtusliku orgaanilise väetisena. Väikepuhastid ( mõnisada inimest) kasutatakse sobivate pinnasetingimuste puhul pinnaspuhasteid, millele vooluhulgal kuni 25 m3 päevas eelneb vee setitamine septikus. Septik on 1- 3 kambriline lihtne setiti, kus väljasadenenud sete käärib samas kambris mitme kuu vältel ja eemaldatakse paakautoga. Sobivate olude puudumisel kasutatakse kompaktseid väikepuhasteid, mis toimivad keemilise sadestamise ja/või bioloogilise puhastuse põhimõttel. Bioloogilised väikepuhastid on peamiselt biorootorid, plasttäidisega biofiltrid või ka ujuva täidisega aerotankid (aeratsioonikambrid). Kasutatakse ka ringkanaleid või biotiike
inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele.(loom paarisuhe) Oskab valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid,inimene oskab plaanerida kaugele ette. Lagedal maal elavad.Ruumikasutus inimahvidest erinev. Inimese kui imetaja tunnused Inimese organismides on loomadele omased rakutüübid, koed ja elundid. Inimese süda on 4 kambriline(2 koda,2 vatsakest) 2 vereringet. Gaasivahetus toimub kopsudes ja kudedes. Seedekulglas toit peenestatakse, lõhustatakse ja lõhustamissaadused imenduvad verre. Organism vajab pidevalt energiat.Energia vajadus tagatakse raku hingamisega.Sellega tagatakse pidev soojustootmine. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv kehatemperatuur. Imetajad on ENDOTERMSED. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond.See tagatakse organismi talitluse neuraalse ja homoraalse regulatsiooniga.
20.teab roomajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- osal jäsemed puuduvad, hingavad kopsudega, saba, liikumine toimub roomates, sest jäsemed ei suuda keha raskust kanda, nahk on kuiv, krobeline, limanäärmeteta, sarvsoomustega ning vahetavad nahka perioodiliselt, neil on mitu kaelalüli, roided, mis moodustavad rinnakorvi, pikk selgroog, haaravad toitu teravate hammastega, kuid enamasti neelavad tervena, süda on kolme kambriline. · Eluviis- on kohanenud eluks maismaal, on kõigusoojased, osa elab vees, sigivad kuival maal, hingamiseks kopsud. · Elupaigad- liiva- ja männimetsad- varkuss, vees- krokodillid, kilpkonnad, maismaal- kolmkonnad. · Osa looduses- toiduks, nahast valmistatakse kingi, kotte, tarbeesemeid, kilpkonnarüüst ehteid ja nipsasjakesi, maomürgist ravimeid. 21.teab lindude ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses
Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda) Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke.) 5 HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes KLASS VÄHEHARJASUSSID e oligoheedid : Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki
Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis)
Difusiooni iseloomustab Selleks et matemaatiliselt jälgida protsesse organismis on vaja luua teatud mudelid. Need ei väljenda organismi füsioloogilist olemust, vaid on vajalikud selleks, et seletada ja välja arvutada biofarmatseutilisi kriteeriume. Mudelid jaotatakse järgmiselt: a.Avatud, suletud mudelid b.Ühe-, kahe-, või mitmekambrilised mudelid c.Homogeensed, hetereogeensed mudelid Kõige lihtsam on suletud kahe kambriline mudel: Midagi süsteemi juurde ei tule, ega kao sealt. Idealsel juhul on kamber A kambriga B täpselt identne. Selle mudeli abil saab seletada kui kiiresti difundeerub (liigub) raviaine kambrist A kambrisse B. Ideaalsel juhul toimub protsess sellise kineetika järgi: Graafiliselt: Konsentratsiooni vähenemise kiirus kambris A on võrdne konts. Suurenemise kiirusega kambris B Ravimi füüsikalis-keemilistele omadustele ja biofarmatseutilistele karakteristikutele
kestusega üle 1h langus), *Rasvhapete kontsentratsiooni muutused (vastupidavustööl ulatuslik tõus), *Hormoonide kontsentratsiooni muutused(adrenaliin, noradrenaliin, kortisool, kasvuhormoon, glükagoon, insuliin) Südame ja veresoonkonnasüsteem: *südame ehitus,*südame talitlus,*vereringe,*südame talitluse regulatsioon,*vereringe regulatisoon Süda:*300 350 g, *lihaseline 4-kambriline õõneselund, Kummaski südamepooles on: koda ja vatsake. Südame mõlemad pooled kontraheeruvad samaaegselt, kojad vatsakestest veidi varem. Südamepaun kaheastmeline kelme, mis ümbritseb südant. Südamepauna lestmete vahele jääb suletud ruum, mis on täietud pindade hõõrdumist vähendava võidevedelikuga.Suurema osa südame seinast mood südamelihas/müokard Südamelihase põhiomadused: *automatism ehk automaatsus määrab kontraktsiooni sagedust, *erutuvuse teke
iidsete populatsioonide sugulust, 50 Inimene Riik: loomariik. Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: homo sapiens sapiens Sarnasused loomadega. Teiste imetajatega sarnane anatoomia, füsioloogia ja sigimisviis. Loomsed rakud ja koed. Geneetiline sarnasus. Aktiivse eluviisiga. Püsisoojasus. Süda 4 kambriline. Suur aju, hästi arenenud meeled. Imetab järglasi pikka aega. Inimesele omased tunnused. Püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor. Näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed (pöial). Artikuleeritud kõne- sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane
annaabi.ee 
