Sõda ja noored Teos ,,Läänerindel muutusteta" räägib verinoortest poisihakatistest, kes otse koolipingist oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid ning seal oma eksisteerimise eest võitlesid, tapsid ja surid. Need seitse noort- Paul, Katczinsky, Tjaden, Albert, Kemmerich, Müller ja Behm- läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab ning milliseks sõda nad muudab. Neil puudus igasugune elukogemus, oli vaid koolitarkus, millest rindel abi ei olnud. Kõik see, mis neile senini oli tähtis tundunud, muutus nüüd tähtsusetuks. Võimust võttis loom, kes tegutses instinktide põhjal
Ebasoositavad on kindlasti ka luuletajad või kirjanikud, kuna lugemine ei ole antud subkultuuris hinnas. Ossideks saamine on tihti mitme õnnetu asjaolu kokkulangemise tulemus. Peamiselt on gruppi kuuluvad inimesed madala vaimse tasemega ja elus küllaltki edutud olnud. Liikmetel on pahatihti lõpetamata keskkool, mõnel juhul ka põhikool. Kui satutakse suhtlema juba väljakujunenud ossidega, siis on kaasamine gruppi juba peaaegu vältimatu, kuna see pakub tuge ja kambavaimu, mis noormehi toetab. Informatsioon pärineb enda ja tuttavate kogemustest. Lisainfromatsiooni saab ka alljärgnevatelt internetilehekülgedelt: http://www.youtube.com/watch?v=wMq_-LnicVI http://www.youtube.com/watch?v=MFlYOjbxI6M&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=L4qsb1Pjljw&feature=related
Sotsiaalsete põhjuste elimineerimine. Seaduspärane on, et mitte lapsed ei otsi diilerit, vaid diilerid otsivad uusi tarbijaid, sealhulgas lapsi. Diiler ja laps võivad kohtuda kõikjal koolis, tänaval, diskol, sõprade juures... Diiler ei pea kindlasti olema täiskasvanud kurjategija, tihti see on sama kooli vanem õpilane, kes ise juba tarvitab meelemürke ja vajab pidevalt raha uue annuse hankimiseks. Diilerite järjekindel elimineerimine. Diilerid kasutavad oskuslikult ära laste kambavaimu, nende soovi paista täiskasvanuna ja kartust käituda memmekana ja teistest nõrgemana. Valesti aru saadud solidaarsus ja kartus omandada koputaja maine ei luba lastel õigel ajal asjast rääkida õpetajatele, kartus kodus karistus saada aga sunnib neid tõde varjama ka vanemate eest. Tagajärjeks on olukord, kus kõige vähem teavad koolis levinud narkootikumidest õpetajad ja kõige hiljem saavad lapse narkosõltuvusest teada vanemad.
Edaspidi, kui vanematel laste otsuste osas enam nii suurt rolli ei ole, on nad ikkagi need, kes annavad oma lapsele nõu, kui viimane seda vajama peaks. Mingi mõjutus on ka sõprade ppolt, kuna kui sul on mõni sõber, kes kuulub mingisse erakonda, ei ole just eriti lihtne talle välja õelda, et sa pooldad teist erakonda ning mitte seda, kus on tema. See on väga raske, eriti, kui see sõber on sulle väga lähedane, kuid see vastab tõele. Sõprade mõjutusena võib lugeda seda, niiõelda kambavaimu, kui kõik sõprusringkonnas teevad samu asju. Kuigi sõprusringkonnas vaevalt, et arutatakse poliitika ja erakondade teemal siis mõnes seltskonnas on inimesi, kes käituvadki nagu teised. Oma kogemuste järgi on mul sellel teemal küllaltki raske seisukohta võtta, kuna ma ei ole seda eriti uurinud, ega huvitu sellest ka eriti suurel määral. Oma kogemused hakkavad rohkem tekkima sellest ajast alates, kui tuleb kohustus valimas käima hakata, kuna siis peab enne veidi mõtlema, kellest
Oleks hea, kui ka preemiad oleksid seotud inimese saavutuste, panuse või initsiatiiviga, mitte ei oleks pelgalt " jõulupreemia", mida firma igaühele võrdselt soodustustena pakub. Mittematerjaalseks motivaatoriks võib olla näiteks efektiivne juhtimine. Suhtlemine juhi ja alluva vahel on juhtimises tähtsal kohal, alluvast arusaamise, temasse õiglase suhtumise ja tema õige kohtlemise najal saab välja kujuneda koostöövaim, kambavaimu loomine ja tugevndamine saab võimalikuks ainult juhi osavõtul, eeskujul ja mõjutusel, ta kasvab välja viisist, kuidas juht ja alluv omavahel päevast päeva igapäevastse asjades toime tulevad, sellega seotud toiminguid ei saa üle anda asetäitjale või pühendada sellele mõnikümmend minutit ja siis unustada. Üheks kõige efektiivsekmaks efektiivse juhtimise motivaatoriks on tunnustamine. Kui oleme teinud head tööd ja teeninud tunnustuse, soovime me seda ka saada
Sõda ja noored See raamat räägib verinoortest meestest, nagu mina, kes otse koolipingist oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid. Seal oma ekisteerimise eest võitlesid, tappsid ning surid. Neid mehehakatisi kes läksid sinna põrgu koldesse oli seitse: Tjaden,Kat,Albert,Paul, Kemmerich, Behm, Müller. Need noored inimesed ja väga paljud teisedki, läbi terve inimajaloo, kes sõtta tiritud, on paratamatus, kuna sõda on ohvriterohke ja meesoost inimesi kes on vähegi võimelised püssi kandma, viikase alati nn kahurilihaks. Nagu
Inimesega toimuvaid protsesse seletab ta ainelise (kehalise) ja psüühilise olemise tiheda seosena. (Tsitaate: ,,Psüühiline on tegelikult aineline, aineline olek või seisund on psüühilise seisundi tegelik väljendus", "Tuleb meeles pidada, et kunst on alati kunstniku kehaseisundi ligikaudne väljendus".) Hackenschmidtil on ka kindel arusaam üksikisiku ja ühiskonna suhtest. Nimelt väärtustab ta üksikut indiviidi. Meeskonna- ja kambavaimu süvenemises näeb ta lausa spordi allakäiku. Üksikisikule peab ta aga ohtlikuks meelelahutuskultuuri arengut. (Tsitaat: ,,Inimene peab olema eesmärk, teda kasutatakse aga vahendina".) Ka rakusüsteemi käsitleb ta läbi inimese ja ümbruse keerukate suhete. (Hackenschmidti käsitlust rakusüsteemile võib pidada tõsiseltvõetavaks tänapäeva teadmistevaru arvestamata). Tänapäeval
2007.a. romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" see romaan räägib ohtudest eesti kultuurile. Tegevus toimub 13.sajandil. Peategelane on Leemet. Kujutab kahe eluviisi konflikti. Vana ja traditsiooniline eluviis elati metsas, kütiti ussisõnade abil loomi, oldi loodusega harmoonias. Külaelu loodust osaliselt kardetakse, ollakse sellega konfliktis, põhiline aeg kulub põlluharimiseks, usutakse ristiusu jumalat. Inimesed võtavad kergesti uued eluviisid omaks enamuse surve / kambavaimu tõttu ja ka seepärast, et see on uus ja tuleb väljastpoolt, teisest riigist, võõrastelt. Romaani lõpuks on metsakultuur hääbumas, selle esindajad mandunud, hullunud või alla andnud. Autor kujutab selle loo abil tänapäeva, kus liiga kergelt võetakse üle massikultuur, teiste riikide soovitused ja nõuanded, kasutamata kainet mõistust ja mõtlemata, kas see kergendab või raskendab meie elu. Näidend ,,Eesti matus" (2002)
KOKKUVÕTE Sain teada, milistesse faasidesse on teismeiga jaotatud. Teismeiga on väga huvitav, seda oleks kindlasti veel põnevam põhjalikumalt uurida. Teismeeas hakatakse rõhku panema oma välimusele, üritades näha välja vähem lapselikumad. See viib aga sageli, eriti tüdrukute osas, olukorrani, kus end meigitakse-ehitakse pisut ülemääraselt ning saavutatakse vastupidine efekt. Veel üheks iseloomulikuks faktoriks teismeeas on nn. kambavaimu tekkimine. Ühest küljest on teismelisel vajadus leida sotsiaalset kontakti, teisest küljest soovib ta olla inimestega, kes jagavad tema mässumeelsust ning seisukohti. "Sooidentiteet läbib teismeeas intensiivse arengu. Naiseliku või meheliku isiksuse identiteedi kujunemisele avaldavad mõju bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuursed faktorid" (Butterworth ja Harris 2002). 11 KASUTATUD KIRJANDUS Butterworth, G., Harris, M. (2002)
1 Millest joomine algab ? Ajendid esimeseks alkoholiga kokkupuutumiseks võivad olla väga erinevad, kuid täheldatakse nende iseloomulikke muutusi sõltuvalt inimese vanusest. Kuni 11. eluaastani toimub esimene tutvus alkoholiga kas juhuslikult või siis proovib laps uudishimust ise vägijooki ( see motiiv on omane peamiselt poistele ) . Vanemas eas muutuvad esimese alkoholi pruukimise motiivsed traditsioonilised põhjused pidu, perekonna tähtpäev, sõprade veenime, kambavaimu pärast, julgustuseks jne... Tavaliselt on esimeseks tutvuseks nagu öeldakse , ,,süütu" pokaal sünnipäeva või mõne muu pidupäeva auks. Kuigi see juuakse vanemate nõusolekul, perekonnaringis , on laste kokkupuutumine alkoholiga siiski ohtlik. Kõik nooruki alkoholitarvitamise motiivid jagunevad kahte rühma. Esimese rühma motiivide aluseks on soov järgida traditsioone, kogeda uusi tundmusi, uudishimu jne.. Nende
täiustamisega tõsta tööviljakust. Selgus, et vaatamata füüsiliste töötingimuste halvenemisele, tõusis tööliste tööviljakus neile osutatud tähelepanu tõttu. ● Katsetati valgustuse parandamist. See ei tõstnud eriti tööviljakust. Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. ● Teine katse
konkreetse sihtgrupini tudengiteni, ning positiivsemat mainet kujundada, osaledes erinevates projektides. Lisaks on särkide valmistamine ning nendele trükkimine võrdlemisi odav ja sellest tulenevalt on võimalik ka reklaami müüa atraktiivse ning konkurentsivõimelise hinnaga. Särkidel on ka positiivne mõju tudengitele, kes saavad särgi, mis samastab neid näiteks erinevatel spordivõistlustel teiste oma ülikooli tudengitega ning tekitab suurema kambavaimu ja rahuldada kuuluvustunnet. Samuti ei pea tudengid särgi ostmiseks raha kulutama. Toodangu puhul oleks negatiivne, kui tudengid särke ei kannaks nõnda ei jõuaks reklaam sihtgrupini. Negatiivse omaduse kõrvaldamiseks tuleb särk disainida võimalikult atraktiivseks. Varasemate lühiajaliste projektide jaoks tehtud reklaamidega t-särkide näitel TTÜ-s julgem siiski väita, et huvitavalt kujundatud särgid on atraktiivsed ning neid kantakse
Seda hakati nimetama Hawthorne'i efektiks (vabrikutekompleksi nime järgi, kus uuring toimus). Töötajatevahelised suhted, grupi moraal ja juhtimisstiil osutusid tõhusateks motivaatoriteks. Hawthorne'i eksperiment General Electrics'i tehastes 19271932 (Mayo koos õpilastega): Katsetati valgustuse parandamist. See ei tõstnud eriti tööviljakust. Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat
annaabi.ee 
