MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1. JUMBO üle 80 g 2. XL 7380 g 3. L 6373 g 4. M 5363 g 5. S 4553 g 6. Väike alla 45 g Kanamuna sisaldab Valku 13 g Vett 76 g Rasvu 11 g
Vahepala: Vesi, pool tassi jogurtit, porganditikud Lunask: Kapsasupp, hautatud kgiviljade segu, kohv Vahepala: Kapsasupp htueine: Kapsasupp, suur kpsetatud kartul poole tassi maitsestamata jogurtiga, kabatokk maitsetaimedega, noored aedoad, vesi Kolmapev Hommikueine: Rasvata piim, maasika- ja banaanismuuti Vahepala: Tee, puuviljasalat Lunask: Kapsasupp, aurutatud porgandid, Rooma salat vherasvase kastmega, tee Vahepala: Vesi, varsselleripulgad htueine: Kapsasupp, spinatisalat, apelsiniviilud, kalorivaene tsitruse- salatikaste Neljapev Hommikueine: ks tops vherasvast jogurtit, kaks banaani, kohv Vahepala: Rasvata piim, kpsetatud banaan Lunask: Kapsasupp, kaks klaasi rasvata piima, kaks banaani Vahepala: Rasvata piim, banaanismuuti htueine: Kapsasupp, kaks klaasi rasvata piima Reede Hommikueine: Pool tassi jogurtit, kohv Vahepala: Vesi, tkk grillitud kanafileed vrtsidega Lunask: Kapsasupp, grillitud kala, poolteist tassi purustatud tomateid, vesi Vahepala: Tee, pool tassi jogurtit
· http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 · Raamat: SÜNNIST PUBERTEEDINI LAPSED JA NENDE TERVISEHÄIRED Anne Ormisson, Eberhard Schmidt Ravi: Kõige tähtsam ravis on muidugi kogu perekonna toetus. Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik. Raviks on tavaliselt arsti poolt määratud kalorivaene dieet.Arst õpetab, kuidas tervislikult süüa. Raviks on ka kognitiiv-käitumuslik raviprogramm. Mis on hetkel kõige tõhusam ravi. See tegeleb mõtete, tunnete ja käitumise omavahelise seose lahti mõtestamise ja muutmisega. Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Buliimiat saab ravida ka antidepressantide ja neuroleptikumidega ja kui vaja siis ka psühhoteraapiaga
soolestikus täielikult. Selleks, et seda protsessi soodustada, tuleks lihatoitude juurde süüa õigeid lisandeid ja toidu valmistamisviisiks peaks olema hautamine/keetmine. Korraga ei tohi süüa liiga palju, et mitte soolestikku üle koormata, kuna just soolestik on hormoonide välja töötaja, mis juhivad seedimise rütme ja hoiavad ülal organismi toonust. Valk on organismile üks väga vajalik aine, mida saab rohkesti kalast, mis on suhteliselt kalorivaene, kergesti seeditav, sisaldab parasjagu vitamiine ja mineraalaineid ning on ideaalse valgulise kooslusega. Teadlased peavad kala tervislikuks just tänu selles sisalduvale Omega-3 rasvhappele, mis muudab veresooned elastseks, eemaldab organismist üleliigse kolesterooli ja hoiab vere ,,vedelana". Kala kasulikkust näitab ka see, et rahvad, kes tarbivad peamiselt kala on palju tervemad kui meie.2 Kõige maitsvama toidu saab õigesti valmistatud loomulikes tingimustes kasvatatud toidutaimedest
eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett. Lahustumatud kiudained häirivad mineraalainete ja eeldatavalt ka vitamiinide imendumist. Siit tuleneb mikrotoitainete defitsiidi oht vanuritele, lastele ja vegetaarlastele, juhul kui nende toit on kalorivaene ja pidevalt superrohke kiudainesisaldusega. Dieetide järgijail on kasulik teada, et isoleeritud kiudained (mõned kõhnumistabletid) pole nii soodsa toimega kui naturaalselt toidus leiduvad. Aine ja energiavahetus: Mis siseneb? Mis väljub? CO2
kogumassist moodustab 54-60%. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett ja kuni 12% valke. Vähesel määral sisaldab ka rasvu, süsivesikuid ja mineraalaineid. Munavalges on ka eriline valk- avidiin. Avidiin ei lase organismil omastada H- vitamiini (biotiini). Toores munavalge on suhteliselt raskesti seeditav, sest selles leiduvad ained pidurdavad seedeensüümide eritumist. Pärast keetmist- praadimist paraneb munavalge seeditavus tunduvalt. Munavalge on väga kalorivaene, sellepärast on eriti meelepärane see kaalujälgijatele. [10; 26.03.2008] 6 Munakollane ehk munarebu Munarebu arvele langeb muna kogukaalust 29-36%. Toores munarebus leidub keskmiselt 50% vett, 17% valku, 32% lipiide ja lisaks veel mineraalaineid ja vitamiine. Munarebus leiduvad peamiselt küllastumata rasvad, mis on meile väga olulised. Rebu
Need katavad üksteist nagu kroonlehed, tilli varred kuni 180 cm pikad. Suurepärane K allikas, C-vit. foolhape, Mg, Ca, P Söögiisu tõstva, diureetilise toimega, krampe pärssiv, toniseeriv ja ussnugilisi tõrjuv toime. Aitab vähendada kõhupuhitust, hõlbustab rasvade seedimist LEHTKÖÖGIVILJAD Rikkad vitamiinide, eriti C-vit.poolest. salat sisaldab lämmastikaineid, minaineid, eriti Ca, fe, P. Vitamiinidest K,C ja B-rühma ja karotiini Aedsalat on fooliumhappe ja veerohke, kuid kalorivaene taim. Rohelehelised sisaldavad punastest lehtedest rohkem vitamiine ja min.aineid. Lehtsalat moodustab pikkade ja laiade lehtedega hõreda kodariku, olenevalt sordist lehed lamedad või kurrrulised, rohelised või punased või ainult tipust punased. Mõni sort pähklimaitseline Peasalat moodustab tiheda kodariku, nn. pea. Lehed lamedad või kurrulised, värvuselt rohelised või punased, kodarikus sees lehed heledamad. Meeldiva maheda maitsega
Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja väikesele DHL- kolesterooli sisaldusele. Kui halva ja hea kolesterooli sisaldus veres on tasakaalust väljas, siis kujunevad soodsad tingimused veresoonte lupjumiseks, tagajärjeks infarkt. Vererasvade tasakaalu saab saavutada dieediga. Erikul on soovitatav kehakaalu langetada, see vähendab ka riskifaktoreid. Arvestama peab seda, et väga kalorivaene dieet annab kiire tulemuse, kuid ei ole tervislik ja tavaliselt lühiajaline. Kuna kehakaalu langetamine on individuaalne, tuleb seda arutada koos perearstiga. Omal käel on soovitatav Erikul 11 nädalaga kaalu langetada kuni 10 kg ja saavutada ideaal kehamassiindeks 24 ning ideaalkaal 78 kg. Kehakaalu langetamine 10% vähendab 30% võrra siseelundite ümbruses olevat rasvkude. Tervislik kehakaalualandamine on 0,5-1 kg nädalas
Enamkasutatavad toidulisandid on vitamiinide preparaadid ja valgukontsentraadid. Taimetoitlus Taimetoitlus ehk vegetaarlus ehk vegetarism on toitumisviis, mille puhul inimesed tarvitavad ainult või peamiselt taimseid toiduaineid. Miks hakatakse taimetoitlaseks? Majanduslikud odavam, paremini kättesaadav Tervislikud taimse toidu suurendamine menüüs on tervisele soodne Toiteväärtuse arvestamine kalorivaene, annab kiiresti küllastustunde Looduslikud oleneb kliimavööndist, põlumajanduse arengust, elustiilist Vanemate toitumiskäitumine vanemate hoiakud määravad järglaste toitumiskäitumise Meditsiinilised rasv- ja suhkurtõve korral Usundilised budistide hulgas Hügieenilised lihaga levivad haigused, arvamus, et liha muudab inimese vägivaldseks ja kurjaks Eetilised loomi toiduks tappa on patt
7. Veeganid terad + kaunviljad + puu- ja juurviljad + pähklid + seemned. 8. Fruitariaanid värsked ja kuivatatud puuviljad + pähklid + mesi + oliiviõli. 9. Toortaimetoitlased eitavad küpsetamist ja marineerimist. 10. Zen makrobioodikud pruun riis + taimetee. Taimetoitluse eelised: *kehakaal on normis, rasvumine väheneb; *hüpertoonia harv nähtus; *kolesterooli tase madal, väheneb südamehaiguste risk; *levinud tervislik eluviis, *odavam toit, * tekitab küllastustunde ja on kalorivaene; *teatud haiguste puhul näidustatud (kõrgvererõhutõbi). Range taimetoitluse puudused: *toitainete poolest liiga vaene, et tagada lapse normaalne areng ja kasv; *kalorivaene toit, lisakoormus seedeelunditele 13 13
sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett. Lahustumatud kiudained häirivad mineraalainete ja eeldatavalt ka vitamiinide imendumist. Siit tuleneb mikrotoitainete defitsiidi oht vanuritele, lastele ja vegetaarlastele, juhul kui nende toit on kalorivaene ja pidevalt superrohke kiudainesisaldusega. Dieetide järgijail on kasulik teada, et isoleeritud kiudained (mõned kõhnumistabletid) pole nii soodsa toimega kui naturaalselt toidus leiduvad. SUHKRUASENDAJAD: MIDA NEIST ARVATA? Neile, kes soovivad suhkrut oma menüüs vältida, on tänapäeval mitu toitumisalternatiivi. Esiteks, magusad polüalkoholid, mis ikkagi annavad organismile teatud hulga kaloreid. Teiseks,
Tee toiteväärtus. Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav teepõõsa lehtedest saadav jook. Vastavalt valmistusviisile on kas rahustav või ergutav jook. Tees kui toniseerivas joogis on: kofeiini 1,54%, tavaliselt 23%, parkaineid 12%, aromaatseid ergutava toimega eeterlikke õlisid, ensüüme, polüfenoole, üle 200 lõhnaaine, rohkesti vitamiine, mineraalaineid (nt kaaliumi, magneesiumi). Tavaline tee on kalorivaene vaid 23 kalorit 180 ml ehk keskmise tassitäie kohta. Tee kofeiinisisaldus oleneb: - tee sordist, - teelehtede tüübist, - tõmbamisajast. Mida kauem lasta teel tõmmata, seda rohkem on selles parkaineid ja kofeiini. Tees sisalduvad parkained vähendavad organismi võimet omastada mineraalaineid, eriti rauda: juur-, puu- ja teraviljadest, pähklitest, munadest,
metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett. Lahustumatud kiudained häirivad mineraalainete ja eeldatavalt ka vitamiinide imendumist. Siit tuleneb mikrotoitainete defitsiidi oht vanuritele, lastele ja vegetaarlastele, juhul kui nende toit on kalorivaene ja pidevalt superrohke kiudainesisaldusega. Dieetide järgijail on kasulik teada, et isoleeritud kiudained (mõned kõhnumistabletid) pole nii soodsa toimega kui naturaalselt toidus leiduvad. SUHKRUASENDAJAD: MIDA NEIST ARVATA? Neile, kes soovivad suhkrut oma menüüs vältida, on tänapäeval mitu toitumisalternatiivi. Esiteks, magusad polüalkoholid, mis ikkagi annavad organismile teatud hulga kaloreid. Teiseks, valgulise võipeptiidse olemusega magusamaitselised ühendid, mis
Suurimad lubatavad kogused ületavad 2000-3000 mg ööpäevas. Nagu näitavad arvukad uuringud katseloomadel ja ka inimeste puhul, peaks enamik inimesi nähtavasti vähendama saadava toiduenergia kogust. Väikese füüsilise koormuse ja täisväärtusliku toidu puhul on enamasti inimese toiduenergia vajadus all 2500 või isegi alla 2000 kcal ööpäevas, samas kui enamikus keskmiselt arenenud ja rikastes maades tarbitakse faktiliselt üle 3000 kcal. Koostiselt väheväärtuslik, kuid kalorivaene toit vähendab kehakaalu, takistab vanema eluea haiguste teket ja mõjub soodsalt tervisele, kuid samas ei vähenda tööviljakust vaimsel ja füüsiliselt kergel tööl. Peamiselt langeb tööväline füüsiline aktiivsus ja kehakaal. Ligikaudu arvestatakse, et toiduenergia vähenemine 50% võrra vähendab kehakaalu 25%; 25% vähem toiduenergiat vähendab kehakaalu 12,5% jne. 15. Füüsiliste iseärasuste optimeerimine