(valem) Kolmnurk = P korda Tagurpidi kolmnurk Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud p=1.025tonni/kuupmeetrit Püstuvus ehk stabiilsus Püstuvus on laeva võime pöörduda taagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral kallet mõõdetakse kreeninurgaga (ring mille sees on täpp) Eristame algpüstuvust ( väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Uppumatus Uppumatus on laeva võime säilitada ujuvust ja püsivust ja saada ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. laeva ruumidesse sattunud vesi on laevale täiendavaks lastiks Veega täitunud laeva kere osa ei võta osa üleslükkejõu teitamisest , mistõttu üleslükkejõud vaheneb puudujääv üleslükkejõud kompenseeritakse laeva kere täiendava vettevajumisega. Laev saab ujuvasse olekusse seni kuni laeva keresse sattunud vee ruumala ei ületa ujumise tagavara.
kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka, kui see ei ületa 10°...12° ja seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad, mis ei vasta neile nõuetele, on suured. Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldus, et laeva kallutades on veealune maht konstantne. 22 3. Laeva püstuvus
· Mõistab harvesteri seadmete ja süsteemide töötamise põhimõtteid · Jälgib harvesteri korrasolekutja tehnilisi parameetreid ning kõrvalekallete korral tegutseb vastavalt juhistele · Mõistab masina süsteemse hooldamise vajadust ja teeb lihtsamaid remonditöid · Tangib kütust ja lisab õlisid ning muid tehnilisi vedelikke · Kasutab harvesteri digitaalset juhtimissüsteemi ja tööprotsessi juhtimise arvutit · On teadlik ohtudest õhuliinide läheduses, kalletel, pehmel pinnasel, teede ääres ja teistes ohtlikes kohtades · On teadlik keskkonnakaitseja säästva metsandusepõhimõtetest · Töötab välja lageraie- ja hooldusraielangi tehnoloogilise skeemi · Langetab puid, kasutades ohutuid ja ratsionaalseid töövõtteid · Laasib tüveseid, koondab oksad ja vajadusel kujundab oksavaalu · Järkab tüveseid sortimentideks vastavalt nõuetele · On teadlik metsakasvatuse põhimõtetest · Kasutab turvaliselt mootorsaagi
Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 5.2. Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Algpüstuvus. (Joon. 5.9.) Joon. 5.9. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi M T=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, l h=
12 kuud (vt Joonis 5). Joonis 5. Vegetatsiooniperioodi pikkus Lõuna-Ameerikas (2016) 4.2.2. Mullad Mulla tüübi ja oleku määravad mitmed tegurid, kuid Andide muldi mõjutab suurel määral Andide kõrgus. Andide mullad on suhteliselt noored ja neid mõjutab suur vee ja tuule 11 erosioon, sest suurem osa maast on järskudel kallakutel. Boliiviast Colombiani on mõõdukatel kalletel ja jõgede kallaste ääres põhiliselt puna-, pruun- ja mustmullad. Halvema äravooluga kohtades on päris viljakad läbilaskva liivase horisondiga mullad. Need mullad on majanduslikult kõige olulisemad Boliiviale, Peruule ja Ecuadorile. Suurematel kõrgustel on mullad õhukesed ja kivised. Mõnel pool on vulkaanilisest tuhast mullad. Colombias on liivased kollased ja pruunid mullad nõlvadel ja kuristikel suurte kohviistanduste aluseks. (Andes Mountains, 2016) 4.2.3. Tootmine
Masina raskusjõudu kannab pinnasele üle käiguseade(veermik). Veermik koosneb käiturist, tarindist(ühendab käiturit raamiga). Roomikud, metallratas, pneumoratas, sammuv, rööbastel liikuv, õhkpadjal. Roomik-tugirull, vedav tähtratas, kanderullik,juhtratas, roomikvanker,roomikkett. Levinud masinatel, mis liiguvad teedeta maastikul. OMADUSED: väike erisurvee pinnasele ja selle ühtlane jaotus, puudub vajadus eriliste tugede järgi, väike pöörlemisraadius, sõidab suurtel kalletel, hea siduvus pinnasega, hea läbivus. PUUDUSED: mass ja maksumus, väike kiirus, pinnase deformatsioon, suur takistus liikumisel, madal kasutegur, kiire kulumine, nõrgal pinnasel vajab alusparve. Sammkäiturid: suure massiga masinatel, kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust tugikangidele. Mehhanismid võivad olla mehh või hüdraulilised(2 tugikinga ja 2 tõstesilindrit ja 2 abisilindrit
KM: Kui oleks tagatud sinna maani, et on juba võimalus ujuda, no miks mitte, loomulikult. Sellega olid nõus ka teised vestluspartnerid, kes lisasid omaltpoolt vajadust tõstuki järgi, mis huvilised vette laseks ja hiljem välja tõstaks. UK: Kindlasti, kindlasti, kindlasti tekitaks aga noh kui need on päris sügava kohaga tegemist siis peab mõtlema, kuidas see vette saamine otstarbekas oleks kas paadi... mingi kaldega... paadisilla kalletel on ka omad normid, seal ei ole päris, et paned sihukese nagu protsendiliselt isegi ära määratud ja, ja kas lähed paadisilla kaudu või, või on mingisugune tõstuk lausa. Omapoolse huvitava mõttena pakuti välja Prantsusmaa ja Belgia lahendus, kus kasutati liikumispuudega inimeste vette aitamiseks spetsiaalseid rannakärusid. P2: Tegelikult olen ma ise mõelnud seda Belgia ja Prantsusmaa varianti, kus tõesti
vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 3.2 Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. 3.2.1 Algpüstuvus. (Joon. 4.17.) 15 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.17. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju
millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+rzg h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB)
V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+r-zg h=r-(zg-zb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB)
millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+rzg h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB)
liikumiskiirusega. · Manööverdusvõime - masina võime muuta liikumissuunda. Hinnatakse pöörderaadiusega. Roomikkäiguosa koosneb: tugirullikud, vedav tähtratas, kanderullikud, juhtratas, roomikvanker, roomikkett koos taldmikega. Eelised võrreldes teiste käituritega : · väike erisurve pinnasele ja selle suhteliselt ühtlane jaotus · puudub vajadus eriliste väljaulatuvate tugede järgi. · väike pöörderaadius · sõidab suurtel kalletel · hea siduvus pinnasega · hea läbivus Puudused: · suur mass ja maksumus · väike kiirus (3..10 kuni 20 km/h ja sõjaväe otstarbelistel transportööridel ja tankidel kuni 60 km/h) · pinnase deformeerimine ketilülidega · suur takistus liikumisel · madal kasutegur · kiire abrasiivne kulumine · vajadus nõrgal pinnasel alusparve järgi Sammkäitur on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15..
annaabi.ee 
