Tegurid mis on vajalikud loote arenemiseks viljastatud munas nim. Haude reziimiks. 1. Sobiv temperatuur. 37.4-37.8kraadi võivad jahtuda kuni 34 ja hukkuvad üle 39kraadi 2. realattiivne niiskus oleneb haude perioodist on kõikuv 54-70% 3. õhu vahetus, sund ventilatsioon sest lagu produktid on ohtlikud. Peab olema tugevam haude perioodi lõppul. 4. Haude raamide liigutamine et soojus ühtlustub ja hautamis aja pikkused kanadel 20- 21päeva, partidel kalkunitel 26-27 päeva ja hanedel 29-30päeva. Tibude valik. Kasvama jäetakse elujõulised tibud kes. 1. On liikuvad. 2. Seisavad kindlalt jalgadel. 3. Rebu jäägid on tõmbunud kõhu õõnde. 4. Jalad ja nokk intensiivse värvusega. Kõige paremini taluvad transportimist ööpäeva vanused tibud. Ööpäeva jooksul toituvad tibud rebu jääkidest. Tibude üles kasvatamis viisid. 1. Ülas kasvatamine põrandatel sügav alla panu.= kunst ema perioodil on tibud ttibulates ja see
Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8..
Bakterit on isoleeritud lambalt, veiselt, hobustelt, koertelt, kassidelt, kodulindudelt, metsloomadelt, metslindudelt. Saastunud võivad olla muld ja pinnavesi. Bakter võib olla kala pinnal, limas - koduloomad nakatuvad süües kala. Inimestel põhjustab nahapõletikku (erüsipeloid) – nt värske liha kaudu. Sigadel – septiseemia, nahakahjustused, krooniline artriit, endokardiit Lammastel – polüartriit, pneumoonia, endokardiit Kalkunitel – septiseemia, artriit, endokardiit Virulentsusfaktorid * kapsel – kaitseb organismi fagotsütoosi eest (makrofaagide ja neutrofiilide vastu) – saab toimuda rakusisene replikatsioon * ensüüm – neuraminidaas – vaja kinnitumiseks endoteelile, toimub inasioon rakkudesse, kahjustab epiteeli, kinnituvad monotsüütidele. * ensüüm – hüaluronidaas – hõlmustab bakteri levimist kudedes. * pinnaproteiinid – aitavad kinnituda kudedele ja moodustada biofilmi. spaA
Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti
kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8 Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes.
turustatakse Eestis kohapeal. Seega on kunagisest tootmismahust järele jäänud vaid kümnendik. Pidamine Noorvutte kasvatatakse allapanul munejad vutid peetakse puurides. Haned Iseloomustus HANED ON NÄRVILISED JA HALVA SIGIVUSEGA LINNUD. PAARITUMISEKS VAJAVAD VETT. SUGUHANESID ON OTSTARBEKAS PIDADA MITME AASTA VÄLTEL, SEST TEISEL JA KOLMANDAL AASTAL ON MÕLEMAID ROHKEM. ESIMESEL AASTAL MUNEVAD 30-50 MUNA. SÖÖDAKASUTUS HALVEM KUI KANADEL, KALKUNITEL JA PARTIDEL, AGA NAD ON KOHANENUD VÄGA HÄSTI HALJASSÖÖTADEGA. HANED ON KÕIGE KIIREMINI KASVAVAD KODULINNUD. 2 KUU VANUSTENA KAALUVAD KESKMISELT 3 KG. HANEDE LIHAKEHAD ON HÄSTI RASVARIKKAD (~ 50% LIHAKEHAST). HANED VÕIVAD KERGESTI JÄTTA PESAD MAHA, AGA POEGI KAITSEVAD KIIVALT. Söötmine Hanetibude söömaõpetamine toimub plastmassist alustele riputatud söödaga, tavaliselt purustatud söödagraanulitega. Paralleelselt söödaalustelt hangitava söödaga peaks see
kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti
laapensüümi tootmine bakteritega 5. Piiratud ressursside tootmine GMO-de abil (hinnalised vürtsid- vanill) 6. Tehnoloogiliste ressursside tootmine GMO abil. Nt: piimhappe tootmine, bioplastide tootmine sinepitaimedega, ämbliku niidi tootmine GMO bakteritega 7. Saatseühendite valikuline kogumine keskkonnast (Hg,Cu,Co,Cd,U) bakterite, vetikate, mikroseentega 8. Loomade kasvu kiirendamine ja kehamõõtmete suurendamine (kasvuhormooni geenid) 9. Haudeinstinkti allasurumine kalkunitel 10. Transgeensete asendusorganite valmistamine ** GMO kultuuridest on kõige levinumad soja, mais, raps
aflatoksiini sidujaks, aga nähtavasti ka toksiini väljutamine uriiniga väheneb. Uurimised on kinnitanud, et mitte kõik zeoliidid ei ole efektiivsed aflatoksikoosi antidoodid ning toime on loomaliigiti erinev. Hüdreerunud naatrium-kaltsium-alumiiniumsilikaat (HSCAS), mida algselt kasutati söötade niiskusesisalduse vähendamiseks transportimisel ja säilitamisel, on osutunud laborkatsetes kõige efektiivsemaks aflatoksiinide kahjutustajaks ja arvukad katsed kanadel, kalkunitel, sigadel, piimalehmadel, lammastel, kitsedel ning naaritsatel on seda kinnitanud. Teiste mükotoksiinide osas on enamik silikaatmineraale ebaefektiivsed. Aktiveeritud sütt on kasutatud mürgistuste korral juba alates 19 sajandist. Paremini toimib 20 antidoogina ägeda mürgistuse korral, aga lisatuna söödale toimib dekontamineerivalt ka mükotoksiinide suhtes. Aktiivsöe pooride ja resorbtsioonipinna suurus varieeruvad suuresti,
metslinnuliha. Linnuliha on võrreldes teiste lihadega õrnema konsistentsiga, kõige paremini omastatav ja toitvam. Linnulihal on õhuke nahk. Rasva sisaldavad rohkem vanad linnud, võrreldes noorte lindudega. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259-260) 26 Värske linnuliha lihaskude tihe ning elastne. Värvuselt valkjas kuni hallikaskollane, rasv valge või kollane. Kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. (ibid) Lihakanadeks on nii kanad, kui ka kuked. Tapaküpseteks saavad nad 5 – 6 nädalaselt, kui on kaaluks saavutatud kuni 1,8 kg. Noored linnud on kergesti ja kiirelt küpsevad, samuti sobivad grillimiseks, võrreldes vanemate lindudega, mis vajavad pikemaajalist kuumtöötlemist. Vana lindu noorest saab eristada rinnakuluu järgi, mis on tugev ja jäik, noorlinnu oma on pehme ja painduv. (www.tallegg.ee, s.a.)
Kanabroileriliha sisaldab ka rohkesti mineraalaineid ja vitamiine. Keemilisest ja biokeemilisest koostisest lähtudes on kanabroileriliha dieetilised omadused väga head. Kalkunite tapasaagis on tavaliselt 60...80%. Emasnoorkalkunite tapasaagis on tavaliselt veidi suurem kui samavanustel isasnoorkalkunitel. Kõige olulisim lihakeha kvaliteedi näitaja on söödavate osade hulk lihakehas. See moodustab kalkunitel 68...73%. Kõige suurema dieetilise väärtusega on rinnalihas, mille osatähtsus varieerub 23...28% vahel. Kalkuniliha on kõrge dieetilise väärtusega, sest ta sisaldab teiste põllumajandusloomade ja -lindude lihaga võrreldes suhteliselt palju valku ja vähe rasva. Ta on kergesti seeduv ja inimorganismi poolt kergesti omastatav ning rikas B-rühma vitamiinide poolest. Kalkunite vanemaks saades suureneb
fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2...6° kuni 48 tundi ja külmutatud liha temperatuuril mitte üle 18° ja säilimisaeg on 3 kuud. 2.6. Soolatud ja suitsutatud liha Soolatud liha. Kasutatakse kuiv- ja märgsoolamist (soolveega), samuti nn. kiirsoolamist soolalahus pritsitakse süstlaga lihaskoesse. Kõrvuti soolaga võidakse
annaabi.ee 
