Erialane võõrsõnastik Bakaalkaup- toidukaup. Barista- kohvibaarmen. Beauf- veiseliha tatra moodi, roog toorest hakklihast. Beurre blanc- prantsuse võikaste. Bitkii- ümmargune hakkkotlet. Bocconcini- värske Mozzarella pallid. Bor- peeti sisaldav hapu köögivilja- ja lihasupp, Ukraina rahvustoit. Borokk- peedivedelikuga punaseks värvitud liha-v köögiviljaleem. Botvinja- kaljast, kalast ja aedviljast külm supp, millele lisatakse vähikaelu või krabitükikesi. Bouillabaisse- kala- ja mereannisupp. Brasserii- õllerestoran, õllebaar. Brie- hallitusjuustusort. Brokoli- kapsa teisend. Brõnsa- lambapiimjuust. Brändi- veini destilleerimisel saadud kange, konjakiga samaväärne alkohoolne jook. Brülee- vedeldatud pruunsuhkur magustoitude maitsestamiseks ja katmiseks. Brüsseli kapsas- rooskapsas.
● metafoor- ülekanne kus nähtus kantakse üle sarnasuse alusel (munamägi on pilvepiiril) ● persofikatsioon- isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Nad kõnelevad, mõtlevad, tunnevad, neil on hing. ● sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse (mõtelise) mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. (Ei siin kaljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe) ● allegooria- mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. (Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda.) Mõisted: ● riim- sama- ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. ● vabavärss- luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana.
salatitel. Oluliseks uudiseks harjumuspäraste toiduainete kasutamisel on niinimetatud kokteilsalatite tegemine. Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist „esimeseks roaks“. Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik – siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus.
hea. Peale teist lonksu hakkad tundma, et sellel kaljal on küllaltki "vesine" maitse juures, aga kõlbab sellegi poolest juua. Oleks võiks natukene rohkem mulli soovida. Alkoholist pole seal ilmselt vähimatki haisu, sest eile ja täna hüdromeetriga mõõdetud tulemus on täpselt samad. Igatahes, antud jooks läheb pudelisse ja külmkappi. On aeg võtta risk ja proovida viimast ehk siis Vene kalja. Ei pea pettuma. Maitse on kolmest kaljast kõige parem, piisavalt gaseeritud, kuigi võiks isegi natukene rohkem olla ja maitse on väga sarnane sellele, mida sain viimati Moskvas käies proovida. Läheb seegi pudelisse ja külma. Koduõlu Õhtul sõbra pool saunas või kuumal suvepäeval rannas kosutab külm õlu suurepäraselt. Mis võiks olla veel parem kui esimene lonks külma õlut?! Eks ikka esimene sõõm isevalmistatud õlut, teades, et sul on terve kelder seda imejooki täis.
Nii argipäeval kui pidulaual on alati olnud tähtis koht kõikvõimalikel salatitel. Oluliseks uudiseksharjumuspäraste toiduainete kasutamisel on niinimetatud kokteilsalatite tegemine. Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist ,,esimeseks roaks". Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus.
ja õled puhtad on põrandal. Mu kojukutset nad kuulevad ja haudadest hulgana tulevad mu esiisad, kaugelt muinasmaalt: kes kütt, kes kalur Volga ra'alt, kes süütasid Muroma kütiste tuld, kes teavad, kus peidus on Kungla kuld; kes ilmus kui võitja maleva, et Eesti kodu siin rajada; kes langes Eesti viimses väes, kes rauges raske orjuse käes. Nende varjud ja vaimud täitvad mu toa, mu tare, mu kambri, mu koduse toa. Võtke mu värsket, mu uudseviljast, kestke mu kappades vahtavast kaljast; saatke mu künnile, külvile kasu, mu töödele tasu, mu rahvale asu; läitke leeki mu poegade rinda, et kodumaa pinda nad koguks ja korjaks, et maad, mis joonud te verd ja higi, ei vääraks, ei võidaks võõras vägi. ja viimaks - kui ähvardab kustuda Eesti päike, siis tulge kui äike, kui kevade torm ja pühkige ära kõik painajad, lööjad ja surujad, sööjad. Küll piduehtes siis kodumaa kõik tuled teil süütab põlema. 13 Kokkuvõte
Kärdla kalevivabrikule kuulunud neli uisku sooritasid 19. sajandil pidevaid vedusid Kärdla ja Tallinna vahel. Neil oli üks suurpuri koos topseiliga ja kaks eespurje. Paarsada aastat tagasi kandsid uisud veel suurt nelinurk raapurje. Puulaevaehituse koolitus. (web site) (http://koolitus.vikan.ee/content/v%C3%A4inamere-laevanduse-ajaloost) 15.08.2010 Kõige vanemaks allesolevaks kaljase tüüpi laevaks oli Eestis ehitatud ,,Hval". Nüüd on alles teadaolevalt vaid kaks Eestis ehitatud kaljast, millest vanim on 1925. aastal samuti eestirootslaste ehitatud ''Hoppet''. Soomest, kus oli ,,Hval" 80 aastat olnud, Eestisse taastamiseks tagasiostetud kaljasele said saatuslikuks kiirlaevast tekkinud lained, mis panid aluse lekkima, ning laev vajus 20 km kaugusel Helsingist põhja. Pärast ,,Hvali" õnnetut lõppu Soome lahes kannab vanima Eestis ehitatud puulaeva tiitlit paarkümmend aastat noorem ,,Hoppet". Artiklid arheoloogiast ja ajaloost. (web site) (http://aerling.blogspot
Odratoitude söömine Eestis ulatub kaugele maaviljeluse algaegadesse (kuskil 6.-8. sajandist). Eestlaste toidulaual püsis terviljatoit olulisel kohal 19. sajandini. Vanimaks võib pidada terarooga (uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest, keedetud). Odratangudest ja jahust keedetud puder ja leem oli kogu maal armastatumaid sööke. Odrajahust tehti käkke, küpsetati karaskit, ahjutule paistel paistekakke. Odrast valmistati ka tähtsamaid jooke alates õlust, kaljast, taarist huni hapurokani. Eriti armastatud olid oder tavanditoitude valmistamisel. [] Tanguputru pakuti pumades, ristsetel, matustel, katsikul nurganaisele, hingede käimise ajal esivanemate hingedele. Seda keedeti sõnnikuveo, lõikuse jt suuremate põllutööde lõppepudruks. Samuti pühapäeval ja omal ajal pühaks peetud neljapäeva eelõhtuteks laupäevaks ja kolmapäevaks. Odratoidud kuulusid ka mitmete kalendritähtpäevade juurde, nt tanguvorst oli kindel jõulutoit. []
Odratoitude söömine ulatub Eestis kaugele maaviljeluse algusaegadesse. Oder püsis eestlaste toidulaual olulisel kohal 19.sajandini alguses uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest keedetud (tera)rooga, mida võib pidada meie vanimaks teadaolevaks teraviljatoiduks. Odratangudest ja jahust keedetud puder ning leem old kogu maal armastatuimaid sööke. Odrajahust tehti käkke, küpsetati karaskit, ahjutule paistel paistekakke. Oder oli oluline ka jookide valmistamisel õllest ja kaljast või taarist kuni hapurokani. Tanguputru pakuti pulmadeks, ristsetel, matustel, viidi katsikule minnes nurganaisele (titepuder) ja suuremate põllutööde lõpepudruks, samuti pühapäeva ja omal ajal pühaks peetud neljapäeva eelõhtuteks. Ka kuulusid odratoidud mitme kalendritähtpäeva juurde, nt tanguvorst kui kindel jõulutoit. Kui hakati kasvatama talirukist, sai sellest üsna kiiresti tähtsaim toiduteravili. Peagi kodunes hapentatud tainast rukkileib
Pärismaalaste kohus on: 1) kümnisemaks, mida nad kohale toimetavad, kuhu isandad soovivad, kuid mitte väljapoole piiskopkonna piire; 2) iga adra pealt 21/2 marka kõlisevat raha, 1 kana ja ühe kantsülla puude vedu; 3) 1 päev künda ,,oma isandatele" omade härgadega ja omal kulul, 2 päeva niita (küll vist aastas, mitte nädalas, nagu U. B. Reg. 559 arvab, isegi kaheldes); 4) iga vikati (resp. vikatitera) pealt 2 koormat heinu; 5) ka odraleemest (virdest) valmistatavast kaljast osa anda oma isandatele; 6) ehitada kirikulossisid ja isandate maju, kui need hävivad tulekahju või vaenlaste läbi; ehitada oma kirikuid ja preestrite maju; 7) sõjakäigud piiskopi kutsel; 8 ) ilmlikus kohtus (asjus, mis ei allu otse piiskopile) seisavad nad oma isandate ees, õigusega apelleerida piiskopile. Kohustuste rida lõpeb märkusega, et kui keegi vabatahtlikult tahab suuremal määral kohustusi täita, tal seks õigus on
ergutavad seedenäärmed tööle, soodustavad toidu seedimist. Suppe liigitatakse mitmeti. 1. Serveerimistemperatuuri järgi: kuumad supid (+65 kuni +90º C), külmad supid (+6 kuni +8º C). 2. Valmistamiseks kasutatud vedelike järgi: erinevate toorainete puljongitest supid, piima ja piimatoodetest supid, köögiviljasupid, puuviljadest või marjamahladest keedetud supid, kaljast või õllest supid. 3. Valmistamisviisi järgi: selged leemed ehk puljongid, köögiviljasupid ehk tükeldatud köögiviljadest supid, püreeritud supid. 4. Põhimaitset andva toiduaine järgi: 120 lihasupid, kalasupid, seenesupid, kapsasupid jne. Hommiku- ja õhtusöögimenüüsse sobivad piimasupid.
Oluliseks uudiseks harjumuspäraste toiduainete kasutamisel on niinimetatud kokteilsalatite tegemine. Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist ,,esimeseks roaks". Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik siin leidub mitmesuguseid kala ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma, sea ja 107 lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse
annaabi.ee 
