Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus. Ka Sarviku tugevamadki sõjamehed lõi Kp. Tagasi. Siis astus Kp-le vastu Sarvik ise. Algas äge võitlus, mis kestis 7 ööd ja ka 7 päeva. Pärast visa võitlust suutis Kp. Sarvikust ikkagi jagu saada. Ta keerutas Sarvikut 10 korda pea kohal ja lõi ta siis maasse. Seejärel pani ta Sarviku ahelaisse
Autor soovitab meenutada unustusse jäänud mälestusi Eesti ilust. Juttu on ka elust selle haprusest ja muredest. Kreutzwald räägin veidi ka oma elust ja soovib, et kuulataks tema lugsuid Kalevipojast. I Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased,
Kalevipoeg Esimene lugu Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased
KALEVIPOEG Eno Raud Raamat algab seigaga Taara tammemetsa ääres, kus laius Kalevite kodu. Seal kasvas kolm poega. Üks neist rändas Venemaale, hakkas kaupmeheks, teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa. Siia rajas Kalev riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis teelt kana, pistis tedremuna pue ja sorkas varesepoja põlle sisse. Kanast kasvas kaunis neitsi Salme, tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk. Salme läks tähele naiseks, Linda Kalevipojale. Linda ja Kalevipoeg elasid õnnelikult- neil oli kaks last. Kalev suri ning Linda ladus tema kalmule suure hunniku kive- seda kohta tuntakse tänapäeval Tallinna Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi
Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU põrutas piksega taevast alla vastu Soome tuuletarka. Ta langes meelemõistuseta maha. Linda aga muutus kõrgeks kivisambaks.(Iru ämm) Kalevipoeg käis isa haua peal küsimas nõu peale ema kadumist ning tahtis, et ise ärkaks ellu. Aga isa vastas, et ei saa (kuna on mulla all ja tõusta ei jõua). Isa õpetas, et: Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnud õpetagu ja taevatähed andku tarkust. Kui Kalev suri, leinas Linda 7 päeva ja 7 ööd. Kaevas haua ja sängitas mehe muru alla. Kandis rasked kivid peale. Praegu nimetatakse seda Tallinna Toompea mäeks
Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. ,,Odüsseia" nagu ,, Ilias" ülistab vaprust ja tarkust. 2) Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas
lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. ,,Odüsseia" nagu ,, Ilias" ülistab vaprust ja tarkust. 2. Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks
4. P E A TÜ K K Päike tõusis vaikse maailma köhale, saates oma kiiri nagu õnnistades alla rahulikule külale. Pärast hommikusööki pidas tädi Polly perekondlikku jumalateenistust. See algas palvega, mille alusmüüriks olid tüsedad lademed pühakirjatsitaate, ühendatud algupäraste mõttemõlgutuste õhukese mördikihiga. Selle ehitise tipult esitas ta nagu Siinai mäelt käreda peatüki Moosese käsuseadusest. Siis pani Tom endale nii-öelda vöö vööle ja hakkas salme pähe tuupima. Sid oli oma osa juba mitu päeva tagasi ära õppinud. Tom koondas kogu oma energia viie salmi päheõppimiseks, ja ta valis need mäejutlusest, sest ta ei leidnud kuskilt lühemaid salme. Poole tunni möödudes oli Tomil oma õppetükist ebamäärane üldine kujutlus, kuid mitte ka rohkem, sest tema vaim rändas inimese kogu avaral mõtteväljal ja käed tegelesid tähelepanu segavate meelelahutustega. Mary 27
Seda näeme me kõhe. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need loendamatud hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ara, et ta jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh!
kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile tütar, kelle nimeks pandi Linda. Mõne aja pärast Aliide ja Ingli vanemad jäid kadunuks, õdedel tuli nüüd omapead hakkama saada. Samuti pidi Hans end kui kommunistide vastast kas metsas või majas olevas konkus varjama. Ingel ja Hans üritasid leida Aliidele meest, kuid Liidele sobis vaid Hans. Viimase illegaalse tegevuse tõttu pidid Aliide, Ingel ja Linda mitmel korral käima ülekuulamisel. Viimaks jäi Hans püsivalt konkusse elama ning ülekuulamisel väitsid ta pereliikmed, et too on surnud
Oled sa ammu siin?» «Kuradi armust juba üle nelja tunni,» vastas Joannes Frollo, «ma loodan, et need mu puhastustule ajast maha arvatakse. Kella seitsme ajal kuulsin, kuidas Sitsiilia kuninga kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.» «Kenad lauljad,» vastas teine, «nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid! * Enne kui püha Jeani auks missat teha, oleks kuningas pidanud järele kuulama, kas püha Jean armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?»
rässaka kehaehitusega, ümmariku peaga sootuks valget verd mees. Isegi tema suured, pisut nagu pungis silmad olid peaaegu valged ja oleksid võinud Indrekule meelde tuletada mõnda sõrasilmalist hobust, kui neis poleks valitsenud otse pöörane ükskõiksus, õigem tardumus, jäisus. ,,Ülal on veel ruumi," ütles härra Ollino, ilma et tema pilk midagi oleks väljendanud. ,,Kutsuge Jürka!" käsutas direktor lätlast. Ja kui kutsutu ilmus, lasti tal Indreku kast selga võtta, ning nõnda algas teekond üles, söögitoa ukse eest läbi. ,,Pole muud kui Siberi," rääkis Jürka kastiga mööda treppi ronides, ,,sest paremad paigad on juba täis. Paremad paigad on neile, kes paremini maksavad. Siberis aga leidub alati ruumi, see ei saa kunagi täis. Saate hambaid lõgistada talvel külmaga," ägises Jürka, kui ta ronis viimasel järsul trepil, kus Indrek teda tagant pisut upitas. Nõnda said nad lõpuks läbi luugi laudadega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
