pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. J.Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Kogumist alustas ta 1860 aastal, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen". Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I ja II. "Setukeste laulud" IIII kuuluvad
teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast
Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". ... Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, ... 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi
1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.aastal. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu ,,Waino-Lilled". Teine kogu ,,Emajõe ööbik",mis ilmus 1867.aastal , pani aluse Koidula tuntusele. See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks.Hiljem koostas Koidula ka ,,Emajõe ööbiku" teise osa ,kuid see jäi ilmumata. Hilisem luule ilmus ajalehtedes, kalendreis ja mujal. Kesksel kohal on olnud rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Lydia Koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater .1870.aastal hakkas Lydia Koidula tegelema teatriga, esimesteks kuulsamaks teoseks oli "Saaremaa onupoeg". Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.aastal. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu ,,Waino-Lilled". Teine kogu ,,Emajõe ööbik",mis ilmus 1867.aastal , pani aluse Koidula tuntusele. See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks.Hiljem koostas Koidula ka ,,Emajõe ööbiku" teise osa ,kuid see jäi ilmumata. Hilisem luule ilmus ajalehtedes, kalendreis ja mujal. Kesksel kohal on olnud rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Lydia Koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater .1870.aastal hakkas Lydia Koidula tegelema teatriga, esimesteks kuulsamaks teoseks oli "Saaremaa onupoeg". Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Teises luulekogus , mis kandis nimetust "Emmajõe öpik" mis ilmus aastal 1867, olid järgmised luuletused: "Sind surmani", "Mu isamaa, nad olid matnud", "Mu isamaa on minu arm", "Üht eesti laulu", "Mõtted Toomemäel", "Emasüda", "Oh räägi, "Ja õues on kevade", "Lenda", "Kevade tulek". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Hilisem luule ilmus ajalehtedes, kalendreis ja mujal. Kesksel kohal on olnud rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 1870 hakkas Lydia Koidula tegelema teatriga, esimesteks kuulsamaks teoseks oli "Saaremaa onupoeg". Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk". Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm
Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta rahvaluule kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Samuti on tuntud Hurda kõned: 1869. aastal I üldlaulupeol, 1870. aastal Helmes
Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid
Hurda rahvaluule kogumine Jakob Hurt alustas kogumist 1860. aastal, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (187586) ja II (188486)
kalmistule. (Ibid) 5 [Type text] 2. LOOMING ,,Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades." (http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) ,,18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste
Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset rahvaluule kogumiseks. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke mis ilmus 1863. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded.
Ise alustas ta kogumist 1860. aastal, saanud äratust kodukohast ja ,,Kalevipojast,,. Rahvaluule kogumist korraldas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 inimest Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt koos Eesti Kirjameeste Seltsi materjalidega 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena ,,Vana Kannel,, I ja II, ,,Setukeste laulud" IIII
Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud
algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud
publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt. Rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena: "Vana Kannel" I (Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ,,Vana kannel ,, II (Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (setu, Vastseliina ja Räpina laulud) Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. 10. Villem Reiman
annaabi.ee 
