Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavaru suudab töönduspüügi survest hoolimata ja olemasolevates keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur. Kalavarude suhtes heaperemehelik käitumine on mitte püüda alamõõdulisi isendeid, mitte kahjustada kalade elupaiku ning mitte häirida kudemis- ja pesitsusrahu. Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv
11 Eesmärk on ka suurendada ekpsordi väärtust, et eksporditavad tooted oleks kallimad, kuna hetkel eksporditakse suuremas osas külmutatud kala. (Uus kala…. , 2013) 12 KOKKUVÕTE Kalapopulatsioon jääb aasta-aastalt aina väiksemaks ja kuigi Euroopa Komisjon pole eelnevatel aastatel kõige efektiivsemalt hakkama saanud, on loota, et siit saab ainult paremaks minna ja kalapopulatsioonid hakkavad taas kasvama. Eestis on suur probleem salapüük ja ülepüük. Salapüük on eriti suur mure ja iga- aastased Peipsi järve suuroperatsioonid salavõrkude väljatoomises ei näita ka olukorra paranemist. Jaan Sööt Tartu Ülikooli bioloogia osakonnast on öelnud: „Ja äkki jõuame me kunagi ka sinnamaale, et me ei pea uhkust tundma selle üle, et inspektsioonil õnnestus välja tragida 10 km ebaseaduslikke võrke, vaid selle üle, et ebaseaduslikke võrke vees ei olnudki
Kalastik Eesmärk: Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Keskkonnaministeerium töötab mõõdikute süsteemi 2006-2007. aasta jooksul Eesti jaoks Pan-Euroopa mõõdikute põhjal välja, määratledes täpselt Eestile kohased kriteeriumid. Kõik näitajad peavad olema täidetud. 31 Kalavarude majandamisel lähtuda ökosüsteemist kui tervikust. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavarud suudavad hoolimata töönduspüügi survest end looduslikult taastoota. Kalapüügiga kaasnevad negatiivne mõju ökosüsteemile on: alamõõduliste isendite ning mereimetajate ja -lindude hukkumine püügivahendites, meres asuvate elupaikade kahjustamine, kudemis- ning pesitsusrahu häirimine. Meetmed (tegevussuunad): · Kalanduse arengu pikaajaline kavandamine ning regulatsioonide väljatöötamine ja rakendamine kalaressursi jätkusuutlikuks majandamiseks.
............................................ 12 4.1.Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................13 Sissejuhatus Läänemeri on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km 2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10%) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada. Siin elab ka kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres vee madala soolsuse tõttu järglasi ja on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised
Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad väinad. Läänemeri on maakera üks suurimaid sisemeresid, mille kogupindala on 373 000 km² ning keskmine sügavus ulatub 52 meetrini. Kuna Läänemeri on suhteliselt madala soolasisaldusega (8-10%), siis seetõttu on tegemist ka võrdlemisi liigivaese merega. Samas on aga Läänemere kalapopulatsioonid küllaltki arvukad. Seda tõestab ka fakt, et sellest merest püütakse ca. 1% kogu maailmamere kalasaagist. (Keskkonnaministeerium 2014) Kokku elab Läänemeres ligikaudu 100 erinevat kalaliiki. Osaliselt pärinevad kalad ka jõgedest ja järvedest, kuid tänu madalale soolasisaldusele on need liigid võimelised ka meres elutsema. Läänemeres eksisteerib ka Atlandi ookeani päritolu liike, kuid erinevalt sealses
kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus. Kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavaru suudab töönduspüügi survest hoolimata ja olemasolevates keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur. -7- Kalanduse administreerimine Eesti vabariigis . Eestis on kalanduse valdkonna administreerimine jagatud kahe ministeeriumi vahel, kusjuures Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on:
Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv
sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Kalastik Eesmärk: Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Kalavarude majandamisel lähtuda ökosüsteemist kui tervikust. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavarud suudavad hoolimata töönduspüügi survest end looduslikult taastoota. Kalapüügiga kaasnevad negatiivne mõju ökosüsteemile on: alamõõduliste isendite ning mereimetajate ja - lindude hukkumine püügivahendites, meres asuvate elupaikade kahjustamine, kudemis- ning pesitsusrahu häirimine. Ulukid Eesmärk: Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.
kalaliigid (lõhe, angerjas, meriforell) ohustatud ja nende looduslik taastootmisvõime liiga väike. Nende looduslike asurkondade taastamiseks või tugevdamiseks tegeldakse kalavarude taastootmisega. alamõõduliste kalade püük Läänemere tursavaru on olnud pikemat aega madalseisus, selle põhjuseks on ülepüük. Ülepüügi tõttu kaob osa veekogude algupärased kalapopulatsioonid ja asenduvad teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud. Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt
annaabi.ee 
