rasvastes kalades. · Vesilahustuvatest vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, need on peamiselt kalalihases. · C-vitamiini kalades väga pole, kuid on mõned erandid(koger). · Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. · Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Mikrotoitained · Eriti rikkalikult on neid vitamiine peale rasva ka kalamaksas. · Merekalade maksas ja lihas on märkimisväärses koguses B-rühma, C-, E-, PP-vitamiini. · Mikroelemendid ja vitamiinid, mida kalades on suhteliselt palju on paremini omastatavad kui koduloomade lihast. Kala kasulikkus · Üks või kaks portsjonit kala nädalas vähendab oluliselt isheemia tekkimise ohtu. · Kala söömine vähendab ka riski verepaksenemise tekkeks, mille tõttu võib tekkida infarkt või insult.
a suutis T.Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas, tomatis. Organism saab seda ka värskes õhus jalutades ja päikese käes viibides. · D-vitamiin ei hävi kulinaarsel töötlemisel · Et seda hästi omandataks ja et see organismile soodsalt mõjuks, peab olema organismis piisavalt valke, rasvhappeid, kaltsiumi, A ja C- ning B-rühma vitamiine sisaldavaid toiduaineid. · Kõige paremini omastatakse D-vitamiini jogurtitest , rõõsast
Rõhutagem, et taimsetest saadustest saab inimorganism ainult A-vitamiini eelühendeid ehk karotenoide. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, tomat, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis . Põhilist A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni leidub kõige rohkem porgandis. Lisaks leidub A-vitamiini veel kalamaksas ja kalaõlis. Soovituslik päevane A-vitamiini tarbimiskogus on umbes 700-900 mikrogrammi. Raseduse ajal võib tarbida A-vitamiini ka üle 1000 mikrogrammi. Täiskasvanu võib manustada A-vitamiini kuni 1,5mg (päevane kogus). A-VITAMIINI KASUTAMISEST JA TOKSILISUSEST Kõikidel vitamiinipreparaatidel on oma kindel koht nii haiguste kompleksse ravi komponendina ku ika tõepoolest efektiivse profülaktikakompleks komponendina. Seda vaid
Veeslahustuvad: B-rühma vitamiinid, H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit. Olulisemad haigustunnused, mis on põhjustatud A-vitamiini (retinool, akseroftool) puudusest: nägemise halvenemine; noorloomadel kasvu peetus; sigimishäired; emasloomadel esinevad abordid, väärarenguga vigased, pimedad järglased; toodangu langus; nahaainevahetuse häired; häired närvisüsteemi talitluses, väsimus. A-vitamiini leidub ainult loomse päritoluga produktides – kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres. Taimedes leidub A-vitamiini provitamiini – karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima A-vitamiini. D-vitamiin (kaltsiferool) soodustab kaltsiumi ja fosfori ladestumist luudesse, seega luukoe mineraliseerumisprotsesse, soodustab kaltsiumi imendumist peensoolest, kui ka selle kättesaamist luukoest. D-vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti. Täiskasvanud loomadel esineb D-
ja 2007., Pärnu lahest. 2. Kirjanduse ülevaade 2.1 Raskemetallid 2.1.1 Plii ( Pb) CAS nr. (7439-92-1) Plii on kohustuslikuks (mandatory) ohtlikuks aineks, mille määramine ja tulemuste esitamine on ette nähtud HELCOM konventsiooni raames. Eestis on plii ja selle ühendid kantud ohtlike ainete esimesse nimekirja /7/ Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) ning kalamaksas ja sellest valmistatud toodetes on plii piirnormiks 4 1,0 mg kg-1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) aga 10,0 mg kg -1. Pliid esineb kõikjal keskkonnas. Pliid tekib palju ka inimtegevuse käigus, nagu orgaaniliste kütuste põletamisel, kaevandamisel ja tööstuses. Looduses esineb pliid lubjakivis ja galeniidis (PbS). Plii võib olla lahustuvana ioonidena või mittelahustuvana sulfiidina, karbonaadina või sulfaadina
mõrudad. Vabad rasvhapped oksüdeeruvad kergesti rasva rääsumine. Praadimisel põhjustavad vabad rasvhapped rasva suitsemise madalamal temperatuuril kui värske rasva korral (värske searasv suitseb 220 oC juures, hüdroluusunud rasv 160-180 oC juures. Maks Täisväärtuslikud valgud Vit.A kuni 30 mg%, lihas 0,02 mg% Vit B12 Vit B1, B2, PP, B6 jt. Kolesterooli palju: Kolesteroolisisaldus 100 g toiduaines: MAKS 270-438 mg (kalamaksas üle 700 mg) NEERUD 300-1125 mg KANAMUNA 570 mg MUNAPULBER 2005 mg STAURIID 400 mg Kondilihamass rõhu all kontidelt surutud liha, linnulihamass võib sisaldada ka nahka. Võib sisaldada kuni 1% väga peent kondipuru 0,5-3% kondiüdi, mis on Ca, P ja Fe rikas ja sisaldab PUFA Oksüdeerub kiiresti Suurem bakteriaalse saastatuse tõenäosus Veri toiduainena Valguallikas, 22 % valku Fe, vit. A, fosfolipiidid
Tänapäeval on teada palju vitamiinide vaegusest põhjustatud ainevahetushaigusi. Nende puudus põhjustab suurt kahju loomakasvatusele: * organismi vastupanuvõime haigustele väheneb, * noorloomadel pidurdub kasv ja areng, * suguloomadel sugulised funktsioonid halvenevad, * produktiivloomadel väheneb toodang. A-vitamiini (retinool, akseroftool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. A-vitamiini leidub ainult loomse päritoluga produktides kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides. Taimedes leidub A-vitamiini provitamiini karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima A-vitamiini. D-vitamiin (kaltsiferool) soodustab kaltsiumi ja fosfori ladestumist luudesse, seega luukoe mineraliseerumisprotsesse, samuti kaltsiumi imendumist peensoolest, kui ka selle kättesaamist luukoest. D-vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti.
talitluseks, Vitamiini A defitsiidi sümptomid on: · nägemise halvenemine (kanapimedus - ei näe hämaras); · noorloomadel kasvu peetus; · emasloomadel sigimishäired, abordid, väärarenguga vigased, pimedad järglased; · toodangu langus; · kõhulahtisus; · nahaainevahetuse häired - kuiv, ketendav, sarvestunud, lõhenenud nahk; · häired närvisüsteemi talitluses, väsimus. ·Vitamiini A leidub ainult loomse päritoluga produktides - kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides. Taimedes leidub vitamiin A provitamiini - karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima vitamiini A. Loomsetes söötades olev A-vitamiin imendub 80%-liselt.Taimsetes söötades olevad A-vitamiini provitamiinid imenduvad 50%-liselt. E vitamiin · Tal on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses, kaitseb kudesid oksüdatiivse stressi eest (antioksüdant).
C-vitamiini on kalades vähevõitu, kuid on mõned erandid, näiteks kogres on küllaltki palju C-vitamiini. Mikroelemente on rohkelt samuti merekalades. Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Ka S.Vitsur kinnitab, et merekalades on rohkelt A- ja D-vitamiini lisades veel, et eriti rikkalikult on neid vitamiine peale rasva ka kalamaksas. Merekalade maksas ja lihas on märkimisväärses koguses B-rühma, C-, E-, PP-vitamiini. Ta nõustub ka sellega, et merekalades on rohkem mineraalaineid ja mikroelemente ja toob välja eraldi joodi, mida on merekalades eriti rikkalikult. L.Petti ja E.Pihu lisavad veel, et mikroelemendid ja vitamiinid, mida kalades on suhteliselt palju on paremini omastatavad kui koduloomade lihast. P.Hausman ja J.B.Hurley mainivad veel, et toores kalas on palju kaaliumit ja väga vähe naatriumit.
Nende puudus põhjustab suurt kahju loomakasvatusele: * organismi vastupanuvõime haigustele väheneb, * noorloomadel pidurdub kasv ja areng, * suguloomadel sugulised funktsioonid halvenevad, * produktiivloomadel väheneb toodang. Avitamiini (retinool, akseroftool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. Avitamiini leidub ainult loomse päritoluga produktides – kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides. Taimedes leidub Avitamiini provitamiini – karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima Avitamiini. D-vitamiin (kaltsiferool) soodustab kaltsiumi ja fosfori ladestumist luudesse, seega luukoe mineraliseerumisprotsesse, samuti kaltsiumi imendumist peensoolest, kui ka selle kättesaamist luukoest. Dvitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti
annaabi.ee 
