docstxt/15184499539594.txt
docstxt/15184497332083.txt
57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid – silindriline; kolmnurgad – kooniline. 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber sümmeetriatelje. 59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad Pöördellipsoid, kahekatteline hüperboloid, ühekatteline hüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. 60. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) 61. Kuidas tekib rõngaspind? Tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid 1) Isomeetriline ristaksonomeetria ehk ristisomeetria. 2) Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria
lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline Kolmnurgad kooniline. 27. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeertiatelje. 28. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Pöördellipsoid, pöördparaboloid, kahekatteline hüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördsilinder, pöördkoonus. 29. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 30. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit. 31. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 32. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on 1. 33
b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad a. Pöördellipsoid b. Pöördparaboloid c. Kahekatteline pöördhüperboloid d. Ühekatteline pöördhüperboloid e. Pöördsilinder f. Pöördkoonus 28. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) a. Pöördellipsoid tekib ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. Saadakse lapik või piklik pöördellipsoid olenevalt sellest, kas pöörlemine toimub ümber lühema või ümber pikema telje. Sfääri tuleb vaadelda kui ellipsoidi erijuhtu. b. Pöördparaboloid tekib parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. c. Ühekatteline pöördhüperboloid ja kahekatteline pöördhüperboloid d
b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad a. Pöördellipsoid b. Pöördparaboloid c. Kahekatteline pöördhüperboloid d. Ühekatteline pöördhüperboloid e. Pöördsilinder f. Pöördkoonus 28. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) a. Pöördellipsoid tekib ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. Saadakse lapik või piklik pöördellipsoid olenevalt sellest, kas pöörlemine toimub ümber lühema või ümber pikema telje. Sfääri tuleb vaadelda kui ellipsoidi erijuhtu. b. Pöördparaboloid tekib parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. c. Ühekatteline pöördhüperboloid ja kahekatteline pöördhüperboloid d
Kordamisküsimused 80-99 80. Kuidas tekib rõngaspind? Tsüklilist pinda, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, nimetatakse rõngaspinnaks. Näiteks sõõrik. 81. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 82. Mitmendat järku pind on rõngaspind? Neljandat 83. Nimetage üldised teist järku pinnad. Ringjoon, ellips, hüperbool, parabool. Elliptiline silinder, Hüperboolne silinder, Paraboolne silinder, Elliptiline koonus, Ellipsoid, Ühekatteline hüperboloid, Kahekatteline hüperboloid, Elliptiline paraboloid, Hüperboolne paraboloid. 84. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 85. Kuidas tekib harilik (kald-)kruvipind?
57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid- silindriline; kolmnurgad-kooniline 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje 59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Pöördellpsoid, pöördparaboloid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördsilinder, pöördkoonus. 60. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 61. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1 64
2)Paralleelne ekraaniga – Ringjoon 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1)Monge'i meetod 2)Aksonomeetria meetod 3)Kvooditud ristprojektsiooni meetod 14. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Joont, mis ühendab projektsioone 15. Sõnastage kolmvaate peaomadus. 1) Kuna kolmvaade koosneb kahest kaksvaatest, moodustatuna ekraanipaaridest E1 risti E2 ja E2 risti E3, siis sest esiekraan (E2) esineb kummaski kaksvaates, nimetatakse siin esiekraani peaekraaniks, eestvaadet aga peakujutiseks. 2) Kolmvaade on sisuliselt kaks vaadet, kus esiekraan esineb kaks korda.Eeltoodust tinglikult esineb punkti esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest. 3) Tunnus: AxA' = AzA''' = A''A 16. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? 1) x-koordinaatlõik (külgkvoot= kaugus külgekraanist).
pöördparaboloid (parabooli kahekatteline pöördhüperboloid pöördkoonus (kahe lõikuva sirge pöörleminel ümber oma telje) (hüperbooli pöörlemine ümber oma pöörlemine ümber nende fokaaltelje, kus hüperbooli kumbki sümmeetriatelje, kus sirgete haru tekitab ühe poole (katte)) lõikepunkt on koonuse tipuks) 106) Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 107) Kuidas tekib rõngaspind? Püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 108) Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 109) Mitmendat järku pind on rõngaspind? Neljandat. 110) Skitseerige kaksvaates teist järku silinder (pinna dikteerib õppejõud).
pöördellipsoid (ja sfäärringi): ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. pöördparaboloid: parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. kahekatteline pöördhüperboloid: hüperbooli pöörlemisel ümber fokaaltelje ühekatteline pöördhüperboloid:hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje pöördsilinder: 2 paralleelse sirge pöörlemisel ümber nende sümmetriatelje pöördkoonus: 2 lõikuva sirgjoone pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje 106. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 107. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit 108. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 109. Mitmendat järku pind on rõngaspind? 4 110. Skitseerige kaksvaates teist järku silinder (pinna dikteerib õppejõud). 111
. _.. ja KahekattelinePOOrdhuperpoloid A" c... '~"/1' -!. ~ 1 07. Kuldas tekib rongaspind? * TsUklilist pinda, mis tekib piisiva raadiusegaringjoonep60rlemiselUmberseIJe ringjoone tasandil asuva telje, mis ei Uibi ringjoone tsentrit, nimetatakse r<'>ngaspinnaks 1 08. Skltseerlge rongaspind kaksvaates. * .z ,. - , " . - , -+ /' 110
kirjutage need tabelisse Ülesanne nr 6 1. Millised on kujutatud pingi plaadi mõõtmed. 2. Milline plaadi mõõtarv on puudu. Kui suur peaks see mõõtarv olema ja miks? 3. Joonestada pingi kaksvaade ja mõõtmstada see. Ülesanne nr 7 · Missuguseid klotse on võimalik kokku monteerida nurkklotsiks? · Joonisel on antud klotside A,B,C ja D piltkujutised ning tabelis mõõtmete neli varianti. Joonesta klots kaksvaates, asendades piltkujutisel olevad tähed (a, b, c ja d) vastavate mõõtarvudega. Ülesanne nr 8 Joonestage sirindriline varras ja avaga prisma, kusjuures ava on keermestatud täies ulatuses, varras aga poolest saadik. Ülesanne nr 9 · Joonestada detailid a, b ja c ning kanda peale nende keermete tähised. Keerme välimõõt d ja samm p võtta tabelist.
48. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Teist järku pöördpinnad: pöördsilinder, pöördkoonus, pöördellipsoid, pöördhüperboloid, pöördparaboloid, 50. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid). 53. Kuidas tekib joonpind? Joonpind tekib kindlate tingimuste kohaselt liikuva sirgjoonega (moodustaja). 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Elliptiline silinder, hüperboolne silinder, paraboolne silinder, elliptiline koonus, ühekatteline hüperboloid, hüperboolne paraboloid 55
61. Mis tingimusel saab pindade löikejoone 50. Kuidas tekib rõngaspind? Ringjoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? 1) pöörlemisel ümber telje,mis asetseb mõlemad pinnad peavad olema ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone pöördpinnad; 2) nende pöördpindade teljed tsentrit. lõikuvad; 3) telgede tasand on paralleelne 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. Kui telg ekraaniga. ringjoonest möödub, tekib auguga 62. Milline on abisfääride võtte kasutamisel rõngaspind; kui telg puutub ringjoont, siis väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat rõngaspind puutub iseennast; kui telg lõikab pinda puutub ja väiksemat lõikab. ringjoont, siis rõngaspind lõikab iseennast. 63. Milliseid pindu loetakse laotuvateks?
3.2 ühekatteline pöördhüperboloid- tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje, 3.3 pöördsilinder (kahe sirge pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje), 3.4 pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind? Püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind: elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperboolne silinder, paraboolne silinder. 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjooni. 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. (lk 26 ja 139) Laotuvad joonpinnad: 1
4. ühekatteline pöördhüperboloid- tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje, 5. pöördsilinder (kahe sirge pöörlmisel ümber oma sümmeetriatelje), 6. pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind? Ringjoone pöörlemisel ümber telje,mis asetseb ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. Kui telg ringjoonest möödub, tekib auguga rõngaspind; kui telg puutub ringjoont, siis rõngaspind puutub iseennast; kui telg lõikab ringjoont, siis rõngaspind lõikab iseennast. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind:elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperbolne silinder, paraboolne silinder (9tk lk 27) 53. Kuidas tekib joonpind
Koonusetippu liibiv tasandeidr,ja n ei ole siin otstarbekaskasuta- tasandosutubsobimatuks, sestsfddriabil6iked da, sest esimeneannababijoonekskoonusel projekteeruvadsel juhul ellipsiteks. Ainult hUperbooli, teine - ellipsi.Tundesaga koonu- horisontaalsed abitasandidannavadm6lema sel sirg-ja ringjoonelisteabil6ikejoontetekita- antud k6verpinnagalihtsad abilSiked (ka mise v6imalusi,valime neist esimese,sest kaksvaates).Nivoopinnap poolt tekitatavate antudjuhul puudubtasand,mis lSbikssirgets abiringjoontel6ikumisestsaadakse otsitava ja oleks samaaegseltristi teljegat. Tipu T ja l6ikejoonepunktid 1 ja 2. Kui p6hiekraanil sirgegas mddratudabitasandcrl6ikabkoonust olevatepohjaringjoonte l6ikepunktid3 ja 4 ning m66damoodustajaid m1ja mz . Nendel6iku- telgede tr ja tz tasandil asetsevate misestsirgegas saadaksel6ikepunktid Lr ja Lz. moodustajate l6ikepunkt5 eelnevaltfikseerida,
projekteeriv sirge Eriasendilist sirget, mis on mingi ekraaniga paralleelne, nimetatakse selle ekraani suhtes nivoosirgeks. Põhiekraani nivoosirget nime- tatakse horisontaalsirgeks, esiekraani nivoosirget fron- taalsirgeks, külgekraani ni- voosirget profiilsirgeks (sele 16). Sele 16. Nivoosirged: sirge f – frontaalsirge; sirge h – horisontaalsirge; sirge k – profiilsirge Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi Kaksvaates on antud üldasendiline sirglõik AB (sele 17). Kumbki vaade pole pikkuselt võrdne sirglõiguga ruumis. Ekraaniga paralleelse sirglõigu projektsioon võrdub sirglõigu enesega. Järelikult on vaja üldasendiline sirglõik pöörata ekraaniga paralleelseks. Selleks võetakse pöördeteljeks põhiekraani ristsirge t läbi sirglõigu ühe otspunkti A. Seega punkt A jääb pööramisel paigale, punkt B liigub aga mööda horisontaalset ringjoont
annaabi.ee 
