SKVVB : . . . , ... 2011 ....................................................................................................................................3 1. .........................................................................................................4 1.1. .............................................................................................................4 1.2. ...............................
adekvaatseid tõendeid. 2.Kvantiteedimaksiim: Anna nii palju infot, kui vaja. Ära anna rohkem infot, kui vaja. 3.Relevantsusmaksiim: Edasta infot, mis on relevantne. 4.Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti väldi segasust, räägi lühidalt. Vestlusanalüüs 3 põhilist mehhanismi- vooruvahetusmehhanism(korraga räägib ainult üks ja pealerääkimised minimaalsed), naaberpaarid ja parandus. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist sotsiolingvistika eelideed keelegeograadia ja murrete uurimine 19. saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval.
ning keelelisele taustale. Pere vajab kindlasti samuti üks-ühele juhendamist ja tuge selle seadme kasutamiseks ja õppimiseks. Selle seadme seadistamine on aga väga raske, kui teenuse osutaja ei räägi perega sama keelt. Siis tuleb kasutada tõlkide abi ja teha koostööd mõne kolleegiga, kes valdab kliendi emakeelt või dominantkeelt, milles nad suhtlevad kodus. Kui võrrelda juurdepääsu teenusele, siis on autismispektri häiretega noortel olnud teenuseid saada raske, olenemata tema kakskeelsusest. Vahe on rohkem selles, et autismispektri häiret diagnoositakse kakskeelsel lapsel keskmiselt 50 kuu vanuselt. Tavaliselt ühe koduse keelega lastel on diagnoosimise aeg juba 1 – 3 a vahel, ehk siis saab neid ka spetsialist toetada varem kui kakskeelseid. Kindlasti mõjutab teenusele jõudmist ka tervishoiuteenuste kättesaadavus, vanemate haridus ja teadlikus, inglise keele oskuse puudumine, sotsiaalmajanduslik staatus,
kõnekeskuste orgaanilise kahjustusega ajukoores närviteede orgaanilise kahjustusega perifeerse kõneaparaadi orgaanilise kahjustusega kõne kaotusega 74. Suulaelõhega laste resonantsipuue avaldub anamasti: hüpernasaalsusena düsfooniana hüponasaalsusena 75.Õige või väär? Kõnefunktsionaalsüsteem koosneb ajukoores asuvatest kõnekeskustest. Õige Vale 76. Millistel juhtudel ei ole tegemist kommunikatsioonipuudega? hääle omaduste muutused eakatel kakskeelsusest tingitud teise keele grammatika ja sõnakasutusvead sõnaleidmisraskused väsimuse korral murdekeele kasutamine rääkides häälikute asendamine häälduslikult lihtsama häälikuga väikelastel1 из 1 ärevusest tekkinud kõnetakistus 77. Õige või väär? Normaalse fonatsiooni korral on neelulukk enamasti avatud Õige Vale 78. Õige või väär? Kuulmispuudega lastel on puuduliku kuulmistähelepanu ja -taju tõttu kahjustatud rohkem kõne mõistmine ja vähem kõneloome. Õige Vale
Ü. Rannut (2002) rõhutab, et kakskeelsuse õpetamise eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Beker (1995:6) defineerib kakskeelsuse käsitlemisel nelja erinevat keelevõimet, mille osas võivad kakskeelse inimese keelevõimed erineda: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine. Erinevate kakskeelsuse olukordade puhul on vajalik välja tuua üks oluline eristus. Nende spekter ulatub nimelt rikastav kakskeelsusest (additive bilingualism) taanduva kakskeelsuseni (subtractive bilingualism). Kui lapsed räägivad mingit enamuskeelt ja neil on võimalus saada kakskeelseks mingi teise enamus- või vähemuskeele omandamise kaudu, siis käsitletakse seda valdavalt rikastava kakskeelsuse olukorrana. Esimene keel, milleks on antud juhul prestiizne enamuskeel, ei ole ohus. Seda ei asendata teise keelega, ükskõik kas uus keel on enamus- või vähemuskeel
Õpetajalt oodatakse õppetöös paindlikust, kannatlikust ning abivalmidust probleemide ületamisteks. Koostöö suudab vähemusrahvusest lapsel muuta elu täisväärtuslikuks, sotsiaalselt aktiivseks ning ühiskonda kaasatuks. Kasutatud kirjandus: Colin Baher (2005) Kakskeelne laps. Tartumaa: Soinaste. Toivo Niiberg, Hille Karu, Margit Malva, Reet Rajamäe, Ene Vaher (2007) Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Tartumaa: Atlex. Mati Hint (1988) Ausalt ja avameelselt kahe-või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keeleoskusest. Tallinn: Ühiselu. Merit Hallap Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8/2005
suuna. KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967) Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti Kvantiteedimaksiim•Anna nii palju infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim•Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise
Põhimõisted: seem (tunnusjoon) ja semeem (üks tähendus) jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide ,,see mees on poissmees" on sünteetiline, ,,see poissmees on mees" analüütiline ja ,,see poissmees on minu õde" vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. 21. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Eeldused: · ,,Teaduslikkus püüdlusena" · Keelegeograafia ja murrete uurimine 19.saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist
• ei ole õige sobitada empiirilist infot varem valmis mõeldud kategooriatesse; • KA ei ole alati lause, samuti ei pruugi üks lause ainult ühte kõneakti väljendada; • KA ei ole kõnelejakeskne tegevus vaid koostegevus; • keel on refleksiivne: keeleline väljend nii sõltub kontekstist kui ka loob seda. • Tänapäeval võivad siiski pragmaatika ja vestlusanalüüs olla koos. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist TERMINID: Sotsiolingvistika koodivahetus - rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses Sotsiolingvistika eelkäijad • keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest • murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele jms • ideaalne informant (keelejuht) oli vana maamees, kes oleks elu jooksul võimalikul vähe liikunud 20. sajandi keskpaik
nimetuste suure arvu. Ja keeltes, kus värvide tähistamiseks on vaja läinud palju nimesid, on inimestel ilmselt olnud vaja rohkem ja mitmekesisemalt värvidele mõelda kui neis keeltes, kus värvidel ainult kaks või kolm nimetust on. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 64 Kakskeelsus Psühholingviste on ammu huvitanud küsimus kakskeelsusest (bilingvismist) ehk sellest, kas inimesed, kes räägivad ja mõtlevad kahes keeles, teevad seda kummaski keeles erinevalt. Esimene küsimus on muidugi see, kas kakskeelsetel (bilingvaalidel) on teistsugune mõtlemine kui ükskeelsetel (monolingvaalidel). Hakuta (1986) tegi sellealastest uuringutest ülevaate ja leidis, et nende tulemused on üsnagi vastuolulised ning järeldas, et usaldusväärsed andmed on olemas ainult selle kohta, et
annaabi.ee 
