eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?] 1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450 1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest
3. Kõik inimesed olid võrdsed. tähtsamaid küsimusi arutai ühiskoosolekutel. Seal valiti ka vanemaid, kelle võim on piiratud. Sõjaline tase 4. 11.sajandi paiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused . suuremad kerkisid lääne-eestis ja saaremaal. Nt: Varbola Jaanilinna vall on 580m pikkune ja praegugi kohati 8-10 m. mõnede linnuste sissepääsu kaitseks ehitati mitmeid väravaid ette. Püstitati k kaitsetorne. Relvastusel oli tähtsal kohal odad, viskeodad nii suured kui väiksed tõhusamaks relvaks oli sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusi ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastuses olid kilbid ja kiivrid, rikkamad kandsid aga raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, see koosnes ratsa- kui ka jalameestest. Suhted naabritega 5. Naabritega suhted olid head
Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj. lõpu ümberehitustega sai Kiek in de Köki ülaosa meie ajani säilinud üldkuju. Et torni allosa oli mattunud Ingeri bastioni muldkehandisse, tehti peasissepääs III korrusele 20.juulil 1958.a. pärast osalisi rekonstrueerimistöid avati siin Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Neitsitorn Neitsitorn (Megede torn) on üks vanimaid linnamüüri kaitsetorne. Seejuures ei sarnane ta ühegi teisega Tallinna kaitsesüsteemis: samasugust neljakandilist, tagant avatud torni seal ei esine. Seoses tulirelvade arenguga sai 14. saj. alguse uus ümberehituste periood. Ka Neitsitorn rajati sellel perioodil, aastail 1360-70 üheaegselt sellega külgneva linnamüüriga. paikneb all-linna ümbritseva linnamüüri edelaosas, Taani Kuninga aia lõigus Algselt oli ta 7 m kõrge ja kaarniidele toetuva kaitsekäiguga,
Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (alamsaksa Smedeporte, sest Harju tänav kandis tollal Sepa või Seppade tänava nime). Värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrgus 21 m. Väravakompleksi kuulus ka kahe torniga Harju eesväravat, Harjuveski (vesiveski) ning paistiik koos hobuse jootmise kohaga. Väravatõkkeid oli kokku neli ja kaitsetorne viis. Teine eesvärav valmis 14481453 toimunud ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus. Aastal 1535 hukati eel- ja peavärava vahel Johann von Üxküll, kes oli rikkunud oma linna põgenenud talupoega surnuks piinates räigelt linna õiguskorda. Tegu oli Tallinna linna võimu kehtestamisega aadli omavoli vastu. Aastatel 15381767 oli Harjuvärav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud.
625-539 eKr sellest algab pärslaste domineerimine mesopotaamias. ei suudeta rajada ühtegi iseseisvat riiki 2500 aasta jooksul. Inglased rajavad esimese riiki: iraagi. uus-babüloonia oli väiksem kui assüüria, kuid ta lõi siiski tugeva sõjaväe ja oli majanduslikult õitsval järjel. 300 000 elanikuga, ületas babülon rimat linna. Seda ümbritsesid kaitsemüüri mis olid tehtud toortellistest kaitsemüürid mis olid 8 meetrit laiad. Kaitsemüüris oli arvukalt väravaid ja kaitsetorne. peavärav oli istari värav, mis oli põhendatud kaitsepühakule. Oli kaunistatud värvilisest lasuurist plaatidega, nendel kujutati fantastilisi loomi, aga ka lõvisid ja härgi. istari värav kaevati välja ja originaal on berlinis. babüloni peatänav algas istarist ja oli 5 km pikk. samuti kaunistatud värvilisest glasuurist plaatidega. Kunngaloss kahjuks säilunud pole kuid väline kaitsemüür on üsna hästi säilunud.
Hetkel parlament, aga kunagi vangla. Ülestõusnud eestlaste poolt põletatud. Kastell-linnus. Praegu restaureeritud mitmed kastell-linnused: Narva, Rakvere, Haapsalu Vastseliina- Lõuna-Eesti linnustest paremini säilinud (restaureeritud), ehitati vene piiri äärde 14. saj. keskpaigas, osa linnusest hävinenud. Karksi linnus- hästi säilinud, Nuia lähedal, looduslikult hästi kaitstud. Tallinn väga hästi kaitstud: · Müür 2,5 km (praegu säilinud 2 km) paksus umbes 2m · Kaitsetorne umbes 50 (säilinud 28) Suurimad ja kõrgeimad tornid keskaja lõpus, kui kasutusele kahurid (kahuritornid). Kiek in de Kök kõrgeim, Paks Margareeta kõige massiivsem (paksus müüridel 6,5 meetrit). Tulistada sai ka piki linnamüüri müüril ronivaid vaenlasi. Mujal säilinud halvemini Tartus müüri umbes 50m, torne pole alles. Oli tugevasti kindlustatud, aga halvasti kaitstav, sest nõos (kahurid). Pärnus säilinud 1 kaitsetorn Punane torn.
tootmisega. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkamad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad- maaomanikud, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Orjade seisusesse võisid sattuda ka kohalikud, kes ei suutnud tähtajaks tagasi maksta võlgu. Rajati võimsamaid linnuseid, neid kindlustati ning ehitati kaitsetorne. Relvastusest tähtsal kohal olid odad ja sõjakirved ning ka kaheteralised mõõgas (ristisõdijatel). Kilbid, kiivrid, rikkamatel ka rõngassärgid. Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli malev (nii jala kui ka ratsamehed). Lõuna- Eestis esinesid konfliktid Latgalitega. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 19. Saj alguses oli neid 45
See kraav sai oma vee Ülemiste järvest selleks rajatud spetsiaalse kanali abil, mis kulges mööda praegust Veerenni tänavat ning jõudis linnamüürini Harju väravate ees praeguse Vabaduse väljaku piirkonnas. Kuna maapind langes linnamüüri idakülje ees pidevalt mere poole, rajati kaevatud vallikraavile kolm vesiveskit, mis asusid Harju, Karja- ning Viru väravate juures. Need veskid paiknesid peaväravatorni ning eesväravate vahel. Enamik kaitsetorne on Tallinnas pool- või kolmveerandringikujulised või ka hoburauakujulised. Selliste tornide ülaosas asetses kaks või kolm kaitsekorrust, allosas aga harilikult ladu või vangla. Tornide kõrgus on keskmiselt 20-25 m, seinte paksus aga 2-3 m. Tornide ülemised kaitsekorrused olid algselt lahtised ning neil oli tugev veekindel põrand, mis oli võimeline kandma kiviheitemasinaid. Tornide laed
Puudusid eraldi templihooned; paleedes kultusega seotud ruume. Austasid oma jumalust peamiselt hiites, mäetippudel, kultusekoobastes. Ilmselt mingisugune emajumalus. Ka sõnnikuju seostatakse just ema- ja maajumalannaga. 2000/21001700 eKr Kesk-Minose kultuur. Kolm järku (IIII). Kreeta siis tihedasti asustatud, eriti ida- ja keskosa. Metallitöö arenes, käsitöö spetsialiseerus veelgi. Kerkis esile juhtiv ühiskonnakiht, kes rajas paleesid, püstitas kaitsetorne, haldas kaubitsemiskeskusi. Rahvas asus elama mingisse kesksesse maakohta. Nende linnade tuumiku moodustasid suuremad, silmapaistvate hoonete kogumid halduse suurem tsentraliseerumine ja klasside kujunemine. Keskminose I astmel olid väikestel kõrgendikel paiknevatel paleedel veel omaenda kaitserajatised, kindlustatud eesõued, tugeva vundamendiga tornid, madalad müürid ja kantsid. Varsti pärast 2000 eKr tehti enamus neist kohalike valitsejate kaitserajatistest
tugevat- tema koos vanaisaga on rohkme nagu suvel maha sadanud lumi, öösel võib ta küll õied ja pungad hävitada aga päeval kuum päike sulatab ta taas. Vanaisal oli komme teha tapetud vaenlaste pealuudest anumaid ja peekreid ja kuna nad tapsid rohkem kui vanaisa suutis peekreid teha jäi neist igapool maha pealuude saba. Üks kena päev sattusid nad huvitava kindluse juurde, selle müürid olid täis raudmehi ja kaitsetorne nii, et otsus seda rünnata oli hullumeele. Otsustati oodata ööni kuni sõdurid vähem valvsad on ja siis karude koostööl kelle lõhna vanaisa tundis kindluse seest tulevat kindlus üle võtta. Öösel hiilitigi kindluse müüri juurde ja Leemet hakkas kõnelema keerulises ussikeeles karudega keda oli kümme kuid sellest ei olnud kasu vaid kahju nende plaanile, sest karud olid ka meelemürgitatud ja tahtsid olla välismaa kaelarihma ümber ning narri kasutuses
annaabi.ee 
