Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri
keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200, kuid siiski oleneb sellest vere ja kudede vaheline ainete vahetus ning esmauriini teke. Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres. Albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud kaltsium, rasvhapped ja mõned ravimid ning globuliinidega kortisool, türoksiin, osa lipiide, raud, vitamiinid. Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonides avaldub selles, et suur osa antikehasid on globuliinide hulka kuuluvad immuunglobuliinid. Vereplasma valgud moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest, sest valgumolekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui ka hapetega ja see aitab neil osa võtta happe- leelise tasakaalu säilitamisest. Samuti on vereplasma valgud organismile teatud valgureserviks. PUNASED VERELIBLED EHK ERÜTROTSÜÜDID Koostis: Rauda sisaldav
keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200, kuid siiski oleneb sellest vere ja kudede vaheline ainete vahetus ning esmauriini teke. Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres. Albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud kaltsium, rasvhapped ja mõned ravimid ning globuliinidega kortisool, türoksiin, osa lipiide, raud, vitamiinid. Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonides avaldub selles, et suur osa antikehasid on globuliinide hulka kuuluvad immuunglobuliinid. Vereplasma valgud moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest, sest valgumolekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui ka hapetega ja see aitab neil osa võtta happe-leelise tasakaalu säilitamisest. Samuti on vereplasma valgud organismile teatud valgureserviks.
Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemis erutusele. Asukoht on kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal. Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi ainevahetust. Neerupealiste koor produtseerib ka suguhormoone, eelkõige meessuguhormoone. Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades.
Vanemate eosinofiilide tuumad koosnevad 2-3 segmendist (segmenttuumaline eosinofiil) ja värvuvad kahvatult Noorvormide tuum on kepitaoline – kepptuumalised eosinofiilid Eosinofiilidel on nõrgalt arenenud Golgi kompleks, endoplasmaatiline võrgustik ja vähesel hulgal mitokondreid Rakud salvestavad histamiini, kuid ei sünteesi seda Ülesandeks on takistada histamiini vabanemist (allergia), osaleda immuun- ja organismi kaitsereaktsioonides Nõrk fagotsütoosivoime, võimelised liikuma amöboidselt – need funktsioonid on nõrgemalt väljendunud kui neutrofiilidel Basofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad aluseliste värvidega tumesiniselt Areng toimub punases luuüdis, diameeter 8-12µm Tsütoplasma nõrgalt basofiilne, rakus Z-tähe kujuline tuum, tsütoplasmas on tumesinised sõmerad (võivad maskeerida tuuma)
Eosinofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas paiknevad suured happeliselt värvuvad graanulid. Eosinofiilide tuum on sageli kahe- või kolmesagaraline, meenutades viimasel juhul ristikheinalehte. Funktsioon: Eosinofiilide hulk suureneb infektsioon-allergiliste haigestumiste korral. Basofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasma sisaldab aluseliselt värvuvaid sõmeraid. Tuum on sageli paarist kohas sissenöördunud ja S-tähe kujuline. Funktsioon: osalevad immuunpõletikulistes kaitsereaktsioonides. 3. Rakukontaktid näidetega Nõrk rakukontakt moodustub glükokaalüksite liitumisel. Interdigitatsioonil toimub sõrmedetaoline läbipõmumine. Spetsiaalsed rakukontaktid on: 1. Tiheliidused määravad epiteelirakkude polaarsuse, takistavad lipiidide ja valkude vaba difusiooni kahe kompartmendi vahel ning on barjääriks ainete paratsellulaarsel difusioonil. Tiheliidused sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal. Tiheliiduseid saadavad
Vereplasma koostis ja füüsikalis-keemilised omadused hoitakse täpsete regulatsioonimehhanismidega suhteliselt stabiilsetena, mis on oluliseks lüliks kogu organismi homöostaasi säilitamisel. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks (35...45 g/l) ja globuliinideks (24...37 g/l), viimase hulgas fibrinogeeni 1,5...4,5 g/l. Vereplasma valkude ülesanded on: vere ja kudede vee- ja ainete vahetus; aine transport veres; osalevad kaitsereaktsioonides; osa vere puhversüsteemidest; valkudest oleneb vereplasma viskoossus. 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Erütrotsüüte on 1 liitris veres 4,5...5,5*1012, naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud, nende keskmiseks elueaks on 120 päeva. Punaliblede üldpindala on kuni 3000 m2, mis loob soodsad tingimused gaasivahetuseks
..4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid, lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad vastusena organismi tunginud haigustekitajatele, on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid. · Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgu molekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid
..4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid, lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad vastusena organismi tunginud haigustekitajatele, on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid. · Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgu molekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid
..4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. ·Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks ·Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. VEREPLASMA VALKUDE ÜLESANDED · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid (kortisool, türoksiinjne), lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad vastusena organismi tunginud haigustekitajatele, on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid. · Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgumolekulid on oma amino-ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiineon hüübimisfaktorid.
Meestel feminiseerumine – sekundaarsed meessugutunnused kaovad ja ilmuvad sekundaarsed naissugutunnused o Androgeenide liigproduktsioon neerupealise koores Sugunäärmete alaareng – meestel kuni suguvõime kaoni, naistele tekivad meestele omased sekundaarsed sugutunnused XI. Immuunsus ja selle liigid. 1. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides. Immuunsus ja selle liigid: organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastupanuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes/organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. 1. Loomulik immuunsus – küllaltki püsiv a. Liigispetsiifiline b. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega 2. Omandatud immuunsus
haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid 2. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid A. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides. Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises. Antigeenid – potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad (mikroobid, viirused, võõrkehad). Nende mõjul tekivad organismis immuunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad – antikehad. 1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4
annaabi.ee 
