sertifikaatide väljaandmist, sertifikaatide alusel antud digitaalallkirjade kontrollimise võimaldamist ning sertifikaatide kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise menetlemist võimaldav tehniliste tegevuste kompleks. Eristatakse kahte tüüpi sertifikaate: isikutuvastussertifikaat ja allkirjastamissertifikaat. hoiumets-Hoiumets oli kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. kaitsemets-Kaitsemets oli mets, mis asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis või on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina Looduskaitseseaduse tähenduses. tulundusmets-Tulundusmets oli mets, mis ei kuulu kahte esimesse kategooriasse. Praeguse metsaseaduse järgi sellist jagunemist enam ei ole.
Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi
kõduturbahorisondiga. Puurindes peamiselt mänd ja kuusk. 2 kasvukohatüüpi: mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo. Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on: 1. Inimtegevus puudub või on madal • ürgmets (puutumatu mets) • põlismets (järjepidev, märgatavate inimmõjudeta mets) • loodusmets (järjepidev, häilude ja üksikute puude valikraiega majandatud mets). 2. Keskmise aktiivsusega inimtegevus • parkmets (iidne hiis, kaitsemets) • karjatatav mets • puisniit 3. Kõrge aktiivsusega inimtegevus • kultuurmets (mitmesuguse metsamajanduslike võtetega kuju. tulundusmets) • raiesmik • metsakultuur • võsamets (sekundaarne metsasuktsessioon põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud) Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast. Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud
4. peatükk METSA MAJANDAMINE 1. jagu Üldsätted § 16. Metsa majandamine Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. § 17. Metsakategooriad ja metsa majandamise eesmärk (1) Metsakategooriad on: 1) hoiumets; 2) kaitsemets; 3) tulundusmets. (2) Metsa majandamise eesmärk sõltuvalt metsakategooriast on: 1) hoiumetsas loodusobjektide hoidmine; 2) kaitsemetsas keskkonna seisundi kaitsmine; 3) tulundusmetsas majandusliku tulu saamine. § 18. Hoiumets Hoiumets on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. § 19. Kaitsemets (1) Kaitsemets on mets, mis:
säästliku kasutamise; 4) kkkaitse; 5) kkkaitsega seotud seire ja järelevalve. EESTI: Kaitstava objekti tüüp, Seadus Kaitseala: -Rahvuspark -Looduskaitseala -Maastikukaitseala-Looduskaitseseadus Hoiuala Looduskaitseseadus Püsielupaik Looduskaitseseadus Kaitstav looduse üksikobjekt Looduskaitseseadus Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Loodusobjekt-Looduskaitseseadus Kaitsealune liik Looduskaitseseadus Vääriselupaik- Metsaseadus Objekti tüüp, Seadus Hoiumets Metsaseadus Kaitsemets Metsaseadus Muinsuskaitseala Muinsuskaitseseadus Mälestis Muinsuskaitseseadus Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaseire seadus Ranna või kalda piiranguvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda veekaitsevöönd Veeseadus Veehaarde sanitaarkaitseala Veeseadus Kallasrada Veeseadus Nitraaditundlik ala Veeseadus. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Kkmõju hindamise eesmärk. Kkmõju hindamises osalejad
Kaitsevõtted: Selektsiooniaiad Kurvitsa aed Tartus, Aamissepa aed Jõgeval. Genofondi kaitse Pollis. Parkides ja puukoolides on erinevad puu- ja põõsaliigid. Kokku on Eestis rohkem kui 500 parki. Kaitstavad põlispuud pesapuud; seotud tuntud inimesega või kultuurisündmusega (Tartu laulupeo tammed). Metsikutele viljapuudele ja põõsastele teeb kahju masinatega korjamine. Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või
m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,7 ha metsa. Metsade keskmise pindala osas ühe elaniku kohta on Eesti Euroopas 4. kohal ja tagavara osas 3. kohal. Kuigi metsaseaduses ei eksisteeri enam metsakategooriaid, käsitletakse jätkuvalt erineva kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid: range kaitsega mets - kogu majandustegevus on keelatud kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev tulundusmets - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele. majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat
kitsendusi ja kohustusi. Mitmeid majandustegevusi lubab ainult kaitseala valitseja. Kui tegevus väljaspool kaitstava loodusobjekti piire põhjustab või võib põhjustada kaitstaval loodusobjektil keskkonnaseisundi halvenemist, selgitatakse täiendavate kitsenduste rakendamise vajadust keskkonnamõjude hindamisega. Looduse kaitse ülesannet väljaspool kaitsealasid täidavad ka vääriselupaigad. 4. Maastiku, mulla või vee kaitsmine Kaitsemets paikneb: · kaitseala sihtkaitsevööndis , kus majandustegevus on kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis, · vääriselupaikades, · randadel ja kallastel, · allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel, · infiltratsioonialadel, · joogiveehaaretel, · uuristus- ja tuuleohtlikel aladel, · looaladel, · muinsuskaitse objektidel, · muudel planeeringuga määratud aladel.
Kaitsekorraldustava kaitsealal või kaitsealuse liigi elupaigas kavandatava tegevuse eelisjärjestamise ja finantseerimise aluseks olev dokument. Kaitsemetsad peamiselt mulda, vett, asulaid, teid ning teisi objekte kaitsvad metsad (keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsad). Põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra jne.) või kaitstava objekti (põld, asula) alusel. Kaitsemets paikneb: 1) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on kaitse-eeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis; 2) randadel ja kallastel; 3) allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel; 4) inflatsioonialadel; 5) joogiveehaaretel; 6) uuristus- ja tuuleohtlikel aladel; 7) looaladel; 8) muinsuskaitse objektidel; 9) muudel planeeringuga määratud aladel. Kaitsevöönd kahe intensiivkasutusala või intensiivkasutusala ja loodusliku ala vahel olev väiksema
1. Hoiumets - on kaitseala loodusreservaadis ja tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud sihtkaitsevööndis või püsielupaiga kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige sihtkaitsevööndis asuv mets. kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse paremini. Vastab kõige paremini püstitatud 2. Kaitsemets on keskkonnaseisundi kaitsmiseks: seadusega ning majandatakse ühevanuselistena. majanduslikule eesmärgile.I rindes tagavara 1) asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti): poolest esikohal olevat puuliiki nim. üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa enamuspuuliigiks.
c) kas kasutatakse optimaalseimalt ära kasvukoha potensiaali väärtusliku puidu tootmiseks; d) kui pikk on puistu väljakasvatamise aeg. Puuliikide vaheldust tuleb metsanduslikult pidada otstarbekaks, kui: a) uus puuliik on produktiivsem ja puit parema kvaliteediga; b) puuliikide vaheldus põhjustab mullaviljakuse tõusu; c) uus puuliik annab majanduslikele vajadustele vastavat produktsiooni; d) uus liik täidab paremini mingit eriülesannet (kaitsemets, sanitaarhügieen jne). Seepärast peavad metsamehed: arvestama kõiki tingimusi ja rakendama kõiki abinõusid selleks, et ebaõige majandamise tagajärjel ja juhuslike tegurite mõjul ei vahelduks väärtuslikud puuliigid väheväärtuslikega! Kuuse vaheldumine lehtpuudega Selline on sagedamini asetleidev puuliikide vaheldus meie tingimustes. Vaheldus leiab aset siis, kui kuusik peaks järsku hävima (uuendusraie, tormikahjustus, metsapõleng jne
Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Metsamarjade kaitsealad on Nõva, Vihterpalu, Riguldi, Pedjal jõhvikate kaitse. Metsasus Eesti keskmine metsasus on ca 47%. 13. saj. oli see 65%, 1970...80. a. 36...38%. Praegune metsasus on suuresti võsastumise arvelt (paju, lepp, haab). Metsa kasutamist ja kaitset reguleerib metsakaitseseadus, mis reguleerib raiet ja metsa taastamist. Metsade seas eristatakse hoiu- ja kaitsemetsa. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik
annaabi.ee 
