· Maltoos leidub linases, vajalik energiaks. · Sahharoos leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks. 11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16
bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast 1g 38,9 kJ Ehituslik rakumembraani koostis, määrab kehakuju, mesilasvahast kärjed Varuaineline loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades, pruun rasvkude, kuis toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine(imikutel) Kaitseline kaitsevad organeid teatud põrutuste eest, kaitseb keha mahajahtumise eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid Ainevahetuslik metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja süsihappegaas (omane kõrbeloomadel nagu koi ja kaamel), toidulipiidid stimuleerivad sapi eritamist Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse 14
3. Varuaineline a) taimedes varuaineks tärklis - muundunud võsudes, viljades, seemnetes b) inuliin - korvõielistes taimedes nt takjates, võililles, maapirnis c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline a)seemnetes olev kaitsevaru, mida kasut. idanemisprotsessis - maltoos ehk linnasesuhkur b) rinnapiimas leiduv maltoos (lehmapiimas kuni 5%, inimesel kuni 7%, elevandil kuni 13%) 8. Ainevahetuslik a) liigne süsivesikute tarbimine soodustab varurasvade sünteesi b) süsivesikute teke fotosünteesil : trioosid - glükoos - tärklis
mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. (?) 13. Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline organismidele energiaallikaks; ehituslik aitab vältida jahtumist, annab kehale kuju; varuaineline rasvkoest saavad energiat (talveunes olevad loomad); kaitseline halvad soojusjuhid, kaitseb siseorganeid välismõjutuste eest; bioregulatoorne - ...; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15. Millest koosnevad aminohapped
1. Energetiline a) need on kõige energiarikkamad - 1g umbes 9 kcal b) inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32% c) iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas d) energeetilist fünktsiooni täidab ka pruun rasvkude - tema ülesandeks on ainult sooja tootmine. Pruun on seetõttu, et temas on palju veresooni ja mitokondreid. Pruuni rasvkudet kasutavad taliunest virguvad loomad; imikutel siseelundite juures ja kuklas 2. Kaitseline a) nahaalune rasvkude, eriti oluline on see polaarvetes elavatele imetajatele (kaselotil kuni 1 m rasva igalpool) b) rasvkude kaitseb põrutuste eest (inimesel rasvkude neerude ümber, silmamunade ümber) c) naha pH 5,5 saadakse siis, kui rasvarikas rasu eritub naha pinnale, rasu lagundatakse bakterite poolt ja tek vabad rasvhapped 3. Ehituslik- struktuurne Soost sõltub rasvkoe paigutus ja hulk inimesel (naistel rohkem rasva), soost sõltub ka
lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju *Varuaineline: loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel * Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust
bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju *Varuaineline: loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel * Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust
Ehutuslik-fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju Varuaineline-loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel Kaitseline-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest Bioregulatoorne- hormoonid reguleerivad ainevahetust Ainevahetuslik-lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust
* rasvlahustuvate vitamiinide saamine A, D, E, K, Q. * rasvkoesse kogunevad hüdrofoobsed toksilised ühendid keskkonna mürgid dioksiinid. Vanematel inimestel kiire kaalulangetus võib tekitada sisemise mürgituse intoksikatsioon. f) kaitse funktsioon termokaitse, rasvakiht on halb soojusjuht. Hammas- vaalalistel naha all meetrine rasvakiht. g) amortiseeriv kaitse neerusid ümbritsev rasvakiht. Naha happelisus tuleneb vabadest rasvhapetest, kaitseline pH 5,5 on selline keskkond, kus bakterid kasvada ei taha. h) sapisünteesi ergutamine lipiidide rikas toit stimuleerib sapi eritust, sapi vaene aitab sapikive tekitada. i) lipiidid annavad toidule struktuursuse, maitse ja lõhna. 2) Vahad ainete segud, milles oluline roll on lipiididel. Jagunevad: taimsed ja loomsed vahad. Taimsete vahade näiteks: a) puuviljadele tekkiv vahakiht, taliõunad. Väga õhukene vahakiht, mis on hästi jälgitav näiteks ploomidel.
· Oligosahhariidid ehk disahhariidid (Maltoos, Sahharoos, Laktoos) BIOLOOGIA 2010 · Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahariidide jäägid. TAIMSED Tärklis kartulis; Tselluloos taime rakukestades. LOOMSED Kitiin putukate väliskelett; Glükogeen maksas. Sahhariidide ülesanded: 1. Energeetiline funktsioon (glükoos) 2. Ehituslik (Tselluloos, kitiin) 3. Kaitseline funktsioon (tselluloos, kitiiin) 4. Varuaineline funktsioon (glükogeen ja taimede puhul tärklis) 5. Toiteline funktisoon (laktoos piima koostisosa) 6. Biosünteetiline funktsioon (Riboos ja desoksüriboos) NUKLEIINHAPPED, 13. 01 DNA Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA Nukleotiid koosneb kolmest komponendist: · desoksüriboos · fosfaatrühmast
· Loomades varuaineks glükogeen: maksas ja lihastes. Seentes varuaineks glükogeen. · Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis? Läbi energia hargnev see suudab kiiresti glükoosi kiiresti lagundada, loomad liiguvad, aga taimed on paiksed. 4. Ligimeelitav ehk atraktiivne · Nektar erinevate suhkrute 15..30% vesilahus. 5. Kaitseline · Kaitse madalate temperatuuride eest. Taimed: tärlklise hüdrolüüs, biovedelike suhkrustamine(külmastvõetud kartulid on magusad). Loomad: tkonnas on glükogeen mis läheb-> glükoosiks ja kaitseb madala temp. Eest. Seentel: madalate temp. eest kaitseb trehaloos. Bioloogilised limad kaitsevad hõõrdumise, veekaotuse, mikroorganismide eest. · Glükuroonhape eritub maksas, see aitab kaasa keha võõrandite
poole pöörduda, väga äärmuslik variant. Puuduvad suhted ümbritsevaga või on neid vaid nii palu, kui hädapärast vaja. Kommunikatsiooni puudumine isoleerib teistest süsteemidest, sh päritoluperedest. Sageli juhtub siis, ui mõnel pereliikmel avaldub tugev negatiivne märgistus (alkoholism, psüühikahäired), püütakse ise toime tulla, saladust varjata. Mõne pereliikme surma puhul võib ülejäänud perekond sulguda (kaitseline käitumine, püüd säilitada „fassaadi”). Suletus süvendab probleemi, mida võiks teiste abil korrigeerida. Äärmuslikke juhtumeid esineb harva, kuid esineb siiski, enamasti kalduvad piirid mingi vormi poole. 2. Paindlikkus ehk muutuvus ajas või situatsioonis. Kogu aeg ei saa perekonnas olla ühesugused komm. reeglid, paratamatult on ajas muutuvad. Piirid on Muutlikud – ajas või situatsioonis muutuvad, eri situatsioonides on erinevad piirid
). Varuained. Taimedes tärklis (koguneb säilitusorganitesse- muundunud võsud, viljad ja seemned) ja inuliin (prebiootik) (fruktoosijääkidest koosnev varusüsivesik korvõielistes- võilill, maapirn). Loomades ja seentes on glükogeen. Miks on taimedes tärklis ja loomades glükogeen? Glükogeen on rohkem hargnenud, mis võimaldab kiiremini lagundada ja glükoosi kätte saada, mis on oluline loomadele. Eriotstarbeline varuaine 1. mesi, 2. piimasuhkur piimas. Kaitseline funktsioon. Mehhaaniline kaitse: süsivesikulised rakukestad, biokeemiline kaitse madalate temperatuuride eest (tärklise hüdrolüüs ja rakuvedelike suhkrustumine taimedel. Metsakonnal glükogeeni hüdrolüüs talub paremini külmumist. Seentel ja samblikel biokeemiline kaitse trehaloos (seenesuhkur)- tekib amorfne jää. Organismis tekib maksas glükuroonhape, mis aitab kahjutuks muuta toksilisi ühendeid, osadele energiajookidele lisatakse glükuroonhapet. Transpordi funktsioon
),on väärtuslik puit mööblitööstuses. 3.Lähisekvatoriaalsed hõrendikud (savanni piirkond)vähetootlik,üksikud puuliigid(akaatsiad), liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väike. 4.Ekvatoriaalsed vihmametsad suur aastane juurdekasv(kuni 50 m3/ha/a),liigirikkad,raiutakse enamasti väärispuidu eesmärgil.Peamiselt Aafrikas,Kagu-Aasias,Lõuna-Ameerikas. 5.Lähistroopika metsad a)kuivad vähe säilinud,väike aastane juurdekasv,neil on keskkonna kaitseline tähtsus. Neid on USAs,Austraalias,Vahemeremaades b)niisked vähe väilinud,juurdekasv keskmiselt 15-20m3/ha/a,paiknevad rohkem mandrite idaosas kus on nii okaspuid,lehtpuid,väärispuid. Töötlev tööstus - Tööstus on majandustegevus,mis toodab toormest kaupu.Tööstusharud jagunevad kolmeks: 1.Vanad harud toiduaine-ja tekstiilitööstus,laevaehitus,kujunes 18-19.saj. 2.Uued harud auto-ja keemiatööstus,kujunes 19.saj. lõpp-20
Struktuurset funktsiooni saab vaadelda ka kaitsefunktsioonina. 3) varuaineline : a)Tärkliseterad või inuliin taimerakkudes. b) Glükogeen looma ja seenerakkudes. 4) ligimeelitav : vaid õistaimedel N: nektar. NEKTAR : 15-70% monosahhariidide vesilahus. 5) transpordifunktsioon : a) taimedes transpordisuhkruks sahharoos b) loomades on glükoos e. veresuhkur.(norm : 1g/l) 6)Kaitseline : kaitse madalate temperatuuride eest. N: taimedel biovedelike suhkrustumine talveperioodil. tekivad tärklisest(külmavõetud kartul on magus) 7) toiteline : Imetajate piimas leiduv piimasuhkur e. laktoos. 8)Ainevahetuslik - suhkrute liigtarbimine võib viia varurasvade sünteesini. ------------------------------------------------------------------------- Lipiidid : Lipiidid on segaühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhapetest.
annaabi.ee 
