Aprill Ypres´i juure mürkgaas, sakslased kasutasid, keemiarelvade ajastu algus Mais Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile Bulgaaria läheb keskriikide poolele Serbia vastu, seega purustati Sõtta astub Türgi Kolmikliitude poolele(venelased tahtsid Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid) Gallipoli dessant( Inglased püüavad hõivata neid väinu, aga ei suuda) Idarindel 2. Mail 1915 Gorlice operatsioon, Saksamaa tungib läbi vene kaitseliinide, aga peatub Septembris Saksa pealetung Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Schliffeni plaan: Kõigepealt välksõjaga hävitada Prantsusmaa, seejärel Venemaad Schliffen Saksa kindralstaabi ülem Plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin Lotringi ja Elsassi hõivamine Sissetung Saksamaale Läänerindel: Marne´i lahing, 5.-12.september 1914,positsioonisõda Ypres´i lahing, 22.aprill 1914, mürgigaas Verduni lahing, 21
Tänu sellele puudusid igasugused varud. Kitsas oli käes tarbekaupadega, seati sisse ranged normid. Piirama pidi toiduainete, näiteks munade ja kalatoodete tarbimist. Samuti oli kehv lugu käes kartuli ja suhkruga. Näljale ja pidevale puudusele lisandusid haigused, mis lisaks sõduritele vaevasid ka tsiviilelanikke. Edasiviivuse poole pealt on kõige olulisem relvade ning sõjapidamise areng. Esimene uuendus oli positsiooni- ehk kaevikusõja kasutuselevõtt. Samuti kasutati kaitseliinide kindlustamiseks okastraati ja betooni. Inglaste poolt võeti kasutusele Maximi poolt leiutatud raske kuulipilduja. Aasta enne tankide rindele ilmumist Somme´i lahingus 1916. aastal, võtsid sakslased Ypresi lahingus, Belgias, kasutusele mürkgaasi. Samuti leidsid sõjas rakendust lennukid. Algselt sõjavarustuse transpordiks, hiljemalt juba hävitus-ja pommituseesmärgil. Sakslased kasutasid sõjas allveelaevu, millede abil lasti põhja reisi-, kauba- ja sõjalaevu.
Paraku osutus õhusild liiga ebaefektiivseks ja Stalingradis sõdinud väed olid sunnitud alistuma ja rinne hakkas kiiresti lääne poole liikuma. Teine suurem viga tehti Kurski kaarel, kus mõlemad pooled valmistusid suureks lahinguks (kokkuvõttes toimuski ajaloo suurim tankilahing). Sakslased viivitasid rünnakuga liiga pikalt, sest oodati uute Panther ja Tiger tankide kompaniisid, mis nõudis palju aega. Sellest ajast piisas, et marssal Zukov sai üles ehitada efektiivse kaitseliinide süsteemi. Kolmas suurem kindralstaabi viga oli seoses Lääneliitlastega. Ennem operatsiooni ,,Overlord" ehk Normandia dessanti. Selle suuroperatsiooni tarbeks tegid britid suure töö ära eksitamaks sakslasi. Oli küll teada, et dessant tuleb, aga luure hoolitses selle eest, et sakslased arvaksid, et dessant tuleb mitte Normandias, vaid Calais, mis asub tunduvalt ida pool. Saksa kindralstaap oli selles
o Saksamaa pidi tasuma reparatsioonimakse (NSVL ettepanekul 20 miljardit dollarit, millest poole saab NSV Liit); o Otsustati luua ÜRO (konverents toimuski 25. Aprillil 1945 San-Franciscos); o NSV Liit kohustus astuma sõtta Jaapani vastu 2-3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist. · Saksamaa kapituleerub 8. mail 1945: o 16. aprill algas Punaarmee pealetung, murti läbi Berliini kaitseliinide, 21. Aprill jõuti Berliini äärelinna, 25. aprill kohtusid Elbe jõel idast NSVL väed, läänest aga USA väed, 30. aprill Punaarmee pealetung Riigipäevahoonele ( samal päeval Hitleri ja Ewa Brauni enesetapp); o 8.mail 1945 kapituleerub Saksamaa liitlastele ( allkirjastasid: maavägede nimel Keitel, mereväe nimel Friedenburg, lennuväe nimel Stumpf). 9
mere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. · 9.aprill 1940 Taani alistus võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi. · Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" · 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile. · Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. · Belgia kaitseliinide läbimurdmine. · Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva · Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde. · Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha. Prantsusmaa langemine 1940, juuni · Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal. · Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale.
Saaremaal. 22. jaanuaril 1919 andis Punaarmee ülemjuhataja käsu panna seisma pealetung Lätis, Leedus ja Valgevenes. Nõukogude Läänerinde vägedest ligi pool, kokku 7500 meest, koondati nüüd Eesti vastu. Veebruari ja märtsi vahetusel algas Punaarmee uus suurpealetung. Selle raskuspunkt oli Lõuna-Eesti. Kuigi märtsi ja aprilli lahingutes tuli korduvalt ette väga kriitilisi hetki, pidas Eesti kaitse siiski vastu. Mai alguseks oli Punaarmee jõud otsas ja rünnakud kaitseliinide vastu hakkasid vaibuma. Nüüd asus Eesti väejuhatus omakorda suureks pealetungiks valmistuma. Lätlased ja Vene valged Erinevalt Eestist, ei suutnud Läti valitsus luua tugevat sõjaväge ja jäi sõltuvaks Saksa vabatahtlikest ning baltisakslastest moodustatud väeosa - Landeswehri- abist. 16. aprillil panid baltlased Liepjas, kus sel ajal asus Läti valitsus, toime riigipöörde. Krlis Ulmanise rahvuslik valitsus kukutati
U-21 oli ajaloo esimene allveelaev, mis uputas laeva iseliikuva torpeedoga. Laev pääses ka Esimesest maailmasõjast, kuid 1919. aastal uputati ta siiski ühe Briti sõjalaeva poolt. Ajalukku läks ta ka 14 sellega, et oli esimene allveelaev, mida on tangitud merel. Dardanellide lahingus olid inglased juba enne sakslasi oma allveelaevad lahingusse viinud. Esimene allveelaev, mis läbi kaitseliinide pääses oli tegelikult austraallaste poolt kasutatav aga brittidele kuuluv ja nende poolt ehitatud HMAS AE2. AE2 esimene katse läbi tungida, toimus 1915. aasta 24.aprilli varahommikul, aga ta suutis läbida, vaid 6 meremiili enne kui, sukeldumiseks vajalik tiib laeva küljes purunes. See muutis võimatuks laeva kontrollimise vee all. 25.aprilli öösel tegi ta teise katse ning seekord pääses ta läbi. Edu, mis AE2-te saatis tõstis
Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli pealetung Põhja-Lätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda (1919 juun lõpp – juuli algus). Sõda puhkes Põhja-Lätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel. Landeswehr- Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest
Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli pealetung Põhja-Lätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda (1919 juun lõpp juuli algus). Sõda puhkes Põhja-Lätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel. Landeswehr- Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest
joonele. Oli vallutatud lõunapoolne osa Lätist, kuid Riiat ei vallutatud. Seega oli rindejoon Eestile väga lähedal. Paljud lätlased evakueerusid rinejoone eest. Paljud läksid vabatahtlikult Siberisse, aga põgeneti ka Eestisse. Selle tõttu oli Eesti linnades ruumipuudus. Seal on ka põhjus, miks Läti ei kuulutanud iseseisvust välja 1917 nagu Eesti, vaid alles 1918 novembris. 1916: Brussilovi pealetung. Venemaa tungis läbi Austria-Ungari kaitseliinide, kuid kuna Venemaal ei olnud palju ressurssi, pealetung pidurdus. Sõjategevus ei liikunud palju, toimus endiselt Venemaa territooriumil. Seega läks sõjategevus ka läänerindel suures osas positsioonisõjaks. 1917: Positsioonisõda. Oma mõju hakkasid avaldama Venemaal toimuvad revolutsioonid. Venemaa- poolne rindejoon hakkab lagunema, sest sõdurid hakkasid deserteeruma. Oli sõjatüdimus. Alguses valitses tsaar, siis tuli ajutine valitsus ja sügiseks olid võimul enamlased.
Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatis. 4) Eesti vägede vastupealetung 1919 mai juuni: Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlaste territooriumile. Eriti edukas oli pealetung PõhjaLätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda 1919 juuni juuli algus: Sõda puhkes PõhjaLätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel Mõiste: Landeswehr Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K
Norra - platsdarm Suurbritannia ründamiseks. Kolonn Norra valitsus ja kuningas põgenesid Londonisse. Uue valitsuse moodustas endine Norra kaitseminister Vidkun Quisling Quisling arreteeriti 1945. Mõisteti surma riigireetmise eest. Madalmaade vallutamine 1940. Operatsioon "Sirbilöök" 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luksemburgile. Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. Belgia kaitseliinide läbimurdmine. Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde. Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha. Prantsusmaa langemine 1940 juunis Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal.
annaabi.ee 
