järgmistel aladel: Eesti loodus, Eesti ajalugu, Kodutütarde teadmised ja oskused, käitumine, loovus, matkatarkused ning skaudioskused, turvalisus. Mida kõrgem on järk seda rohkem peab järgu sooritaja teadma. Selleks, et saada I järku, peab kodutütar kaitsma noortemagistritöö, mille järel omistatakse talle noortemagistri tiitel. Järgukatsed on kirjas kodutütre isiklikus järgutunnistuses, vaata Lisa 1. Organisatsiooni tekkimine Eestis Samaaegselt Kaitseliiduga hakkas Naiskodukaitse looma enda juurde tütarlaste organisatsiooni. Põhimääruse väljatöötamisega asus tegelema Mari Raamot. Esimesed rühmad tekkisid juba 1931. aastal. 19. jaanuaril 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu ülem J. Roska (hiljem Orasmaa) esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Seda päeva loetakse Kodutütarde organisatsiooni asutamispäevaks (Evald Uustalu 1962). Organisatsiooni sümboolika
vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras. Täita juhatuste otsuseid ning juhtide seaduslikke käske ja korraldusi. Tasuda sisseastumis- ja liikmemaksu. Naiskodukaitsjal on kohustus läbida baasväljaõpe (BVÕ) 2 aasta jooksul ja maksta Kaitseliidu liikmemaksu 12 eurot aastas. Ülesanded Põhiülesandeks on toetada Kaitseliitu Osaleda koostöös Kaitseliiduga Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel ning kodanike julgeoleku kindlustamisel. Levitada isamaalisi aateid ja süvendada rahvuslikke tundeid Eesti rahvas. Aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele. Ülesanded Koolitada oma liikmeid, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades.
Hoppener, C. Jacoby) · 1885 Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend · 1886 Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel · 1887 Toimus esimene avalik lõpuaktus · 1890 Kooli nimi muudeti ära Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utsilistse-ks. · 1906 Hakati õpetama eesti keelt vabatahtliku õppeainena · 1916 Koolis moodustati linna üks esimesi skaudirühmi. · 1917 Realistid astusid A. Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo (ÕN) Roodu. · 1918 Realistid liitusid Kaitseliiduga, läksid õppursõduritena Vabadussõtta. Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati revaler Ober-Realchule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool. · 1919 Moodustati eesti õppekeelga Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11. klassi) · 1921 Võeti kasutusele must-kuldne koolimüts ja valmis kooli esimene lõpumärk · 1923 Kool siirdus uuele õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna poeglaste Reaalgümnaasium. Aulas avati marmortahvel.
2 juhtima staabikapten Karl Paulus. Eestlaste Vabadussõja üheks silmapaistvaks omapäraks oli algatusvõime. Kui Saksa ja Vene soomusrongid olid liikuvad kahuriplatvormid, siis eestlased rakendasid oma ronge kui raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates murdelahingutest Kehrast Narva suunas ning lõpetades Riia vabastamisega. Soomusrongi kasutamise idee tekkis juhuse läbi. Tallinna ohvitseride reservi määratud ohvitserid käisid koos Kaitseliiduga linna tänavatel patrullimas. Ühe sellise patrullkäigu ajal avastas patrull Kopli jaamas mõned vagunid, mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel olid laskeavad. Kahel vagunil olid peale monteeritud 3-tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud. Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Sellest informeeriti ka kapten Johan Pitkat ja nii sai teoks soomurongide ehitamise mõte
muudavad. Kuid siis mõtlesin, kuidas pääseda taolistele inimestele võimalikult lähedale- loomulikult kui ise mõne sellise organisatsiooniga liituda! Siis ma veel ei mõelnud sellele nii sügavalt. See oli mööduv huvi. Mõtlesin sellest korraks pärast filmi ja sinnapaika ta jäigi. Mida rohkem aega siiski edasi läks, seda enam hakkasid mind huvitama militaarimustrilised riided, tankid ja ka püssid, mis mulle hetkel enam nii palju ei meeldi. Kõik Kaitseliiduga seonduv hakkas mulle ''mägede tagant'' rohkem silma paistma. Esitasin emale aeg-ajalt tobedaid küsimusi:'' Kas see oleks normaalne, kui mina ka kunagi sõjanaiseks võin saada? Kas sa usud, et see oleks võimalik? Mida seal teha tuleb? Kas see distsipliin on seal väga jube? Kas sina pole kunagi sõjaväes käinud? Kas ma saan välismaale sõtta ka siis minna?''. Esitasin talle neid küsimusi enam veelgi, olin siis väike, huvi oli silmnähtavalt suur, sest
..........................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................11 1.AJALUGU 1.1. Naiskodukaitse loomine Naiskodukaitse (NKK) on 2
üksus jõudis kohale alles tund-poolteist peale häire andmist. (M.Jürjo, 2008 13-14) 19.augustil 1991 toimus riigipöörde katse Moskvas, see tõi kaasa ka vene dessantväelaste ilmumise Tallinnasse. Järjekordselt reageeris Kaitseliit kõige kiiremini. Otsustati võtta valve alla Toompea loss, teletorn, tele- ja raadiomaja. Valve oli jaotatud nii, et Kaitseliit valvas hoonet väljast ja siseruume valvas Kodukaitse(Kaitseliiduga sarnane organisatsioon, hiljem liitus Kaitseliiduga). Kokku kogunes umbes 500-700 meest, üle Eesti, põhiliselt Tartust, Tallinnas ja Raplast. Mehi juhtisid Kaitseliidu tolleaegne ülem Manivald Kasepõld, Tallinna maleva staabiülem Leo Kunnas ja Margus Rebane. Varustatus oli ebaühtlane, peamiselt kanti tsiviilriideid, mõned mehed kandsid ka laigulist Nõukogude välivormi. Üksteist tunti ära Kaitseliidu käiselintide järgi, mida kanti vasaku käe peal. (I.Assad ,,Kaitse Kodu!" nr 5/2006) Tallinna maleva kaitseliitlased 1991
4. kodutütar austab vanemaid inimesi ja on nõrgemate kaitsja 5. kodutütar ei kaeba ega hädalda 6. kodutütar viib alustatud töö alati lõpule 7. kodutütar on usaldusväärne 8. kodutütar on aus, karske, südamlik ja elurõõmus 9. kodutütar on looduse sõber ja kaitsja 10. kodutütar püüab teha head oma kaasinimestele. 7 Noorte Kotkaste tegevus Noorkotkaste salga/rühma koondustel õpitakse tundma kodumaad, Eesti ajalugu ja skautlikke oskusi. Otsesidemete tõttu Kaitseliiduga on võimalik saada ka riigikaitselist ettevalmistust ning kõike muud, mis selles eas poisse huvitab. Rühmade ja Malevate laagreid viiakse läbi erinevatel aastaaegadel, tihti koos kodutütardega. Igal aastal toimub ka üleriigilisi laagreid ja üritusi. Noorkotkaste malevad võistlevad omavahel näiteks suusatamises, orienteerumises, laskejooksus, males, kabes, sportpüssist laskmises ja paljus muus. Vastavalt Kaitseliidu seadusele on
Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks - iseseisva keskkorraldusega naisorganisatsiooni loomise tingis ka vajadus naiskodukaitsjate ühtseks koolitamiseks riigikaitse ülesannetest lähtuvalt. Käsikäes Kaitseliiduga Kaitseliidu eriorganisatsioonina töötasid Naiskodukaitse jaoskonnad samanimeliste Kaitseliidu üksuste juures. Naiskodukaitse tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. Majandusala eesmärgiks oli raha kui ka muude aineliste vahendite hankimine Kaitseliidu majandusliku külje kindlustamiseks selleks viidi läbi korjandusi, korraldati erinevaid tasulisi üritusi ja loteriisid, otsiti sponsoreid. Naiskodukaitse jaoskondade
või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras. Kaitseliidu liikmel on õigus: 1) võtta osa Kaitseliidu tööst ja tegevusest; 2) olla valitud Kaitseliidu valitavasse organisse või valitavale kohale Kaitseliidu põhikirjas ja kodukorras kehtestatud korras; 3) sõlmida Kaitseliiduga töö- või teenistuslepingut; 4) olla kehtestatud korras esitatud teenetemärgi saamiseks; 5) kanda kehtestatud korras Kaitseliidu vormiriietust, embleeme ja tunnuseid; 6) saada Kaitseliidu liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi. Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras on: 1) riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötaval Kaitseliidu tegevliikmel õigus tema maleva pealiku taotlusel Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks ja
. *politsei koolid. 1)päikese politseikool , saab omandada politseiniku amet. 2)sisekaitse akateemia politsei kollez. Saab omandada rahandusliku kõrghaiduse. Seadus sätestab, et politsei ül: *on avaliku korra tagamine, *inimeste ja organisatsioonide seadusliku huvide kaitse, *kuritegevuste takistamine, *kuritegude kohtueelne uurimine, *seadusega määratud piirdes, *karistuse määramine ja täide viimine. Politsei tegevus löövad kaasa vabatahtlikud politseinikud, tihe koostöö kaitseliiduga. Eestis tegutseb kodaniku algatusega naabervalve. Tegutsevad ka eraettevõtetes turvafirmaf (FALCK). Politseinikuna võib teenistusse võtta 19a saanud vähemalt keskharidusega kodanik, kes valdab eest keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Poliseiniku kandidaat ei tohi olla: *piiratud teovõimuga. *karistatud tahtliku *peab olema käinud ajateenistuses. Politseinik ei tohi kuuluda erakonna juhtkonna v äriühingu juhtkonna hulka. Ei tohi osaleda streikides. Hädaabi nr on 112. INIMÕIGUSED
Riik on sellega akumuleerinud poliitilist kapitali, mis annab meie sõnadele oluliselt rohkem kaalu. Eesti pole pelgalt julgeoleku tarbija, vaid koos liitlastega meie ühisesse julgeolekusse panustaja."(Elling, 2011) 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist Viisin läbi intervjuu nelja missioonil osalenud mehega. 36-aastane nooremveebel Riho Kurisoo, sai oma esimese konflikti kaitseliiduga 1991. aastal, kui oli üks kaitseliidu taasasutaja. Oma kaitseväe karjääri alustas ta Üksik-vahipataljonis 1994.aastal. Oma Afganistani mineku põhjuseks ütles ta, et kuna oli enne Afganistani minemist käinud Iraagi välismissioonil, siis soovis ta veel rohkem kogemust ja ,,püssirohu" lõhna tunda. Kindlaks teiseks põhjuseks oli raha, mis oli enamike mu intervjueeritavate üheks suureks kindlaks põhjuseks. Küsimusele, et milline oli
Arvutivõrgus: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_ arengukava_2015-2020_kodulehele.pdf 14 naist ja meest toetavad politseid nii patrullis kui liiklusohutuse tagamisel, nii ennetusüritustel kui piiri valvamisel13. 2.2 Ajalugu Esimese Eesti Vabariigi ajal 1918-1940 vabatahtlikke otseselt politsei tegevusse ei kaasatud, küll aga tehti aktiivset koostööd Kaitseliiduga, kuhu paljud politseinikud ka ise kuulusid. Alles peale Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 20. aprillil 1994 võttis Riigikogu vastu abipolitseiniku seaduse, millega loodi tänasel kujul abipolitseiniku institutsioon. Seaduse eesmärgiks oli luua õigusselgus, sätestada abipolitseinike õigused ja kohustused, aga samuti tagada vabatahtlike kaasamise vastavus põhiseaduse § 3, mis sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
gukatsete sooritamiseks. Kodutütreid Eesti iseseisvust. Praegu tegutsevad juhib kodutütarde peavanem. Orga- noorkotkaste malevad kõigis Eesti nisatsioon jaguneb maakondade järgi maakondades Kaitseliidu juures, kus ringkondadeks, mida juhib ringkon- nende tegevust juhivad noorkotkaste 58 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED malevate juhatused. Noorkotkaste demete tõttu Kaitseliiduga saab õppi- salga koondustel õpitakse tundma da ka riigikaitsega seotut ning kõike kodumaad ja meie riigi ajalugu ning muud, mis selles eas poisse huvitab. omandatakse skaudioskusi. Otsesi- Küsimused ? 1. Mis on kaitsejõud ja mis on kaitsevägi? 2. Kirjeldage kaitseväe ülesandeid. 3. Iseloomustage kaitseväe põhiväeliike. 4. Millistest allorganisatsioonidest moodustub Kaitseliit ja mis ülesandeid nad täidavad?
annaabi.ee 
