Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandi kirikukell, mis on Eesti vanim. Aastatel 1425-1448 ehitati kahe suure torniga eeshoov. Sissekäike kaitsesid tõstesillad. Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks. Kloostri ajalugu Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343 aastal klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja ka saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku. Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas klooster tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri
Linnus ümbritseti vallikraaviga, kus voolas vesi ning üle selle oli ehitatud tõstesild, mis oli äärmiselt hoolikalt kindlustatud. Suuremaid linnuseid piiras ka ringmüür, mille varjus oli katusega kaetud kaitsekäik. Seal said linnuse kaitsjad vajadusel ohutult liikuda ja linnust kaitsta. Kõige uhkemad linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid. Linnuse kaitsefunktsioonide kõrval oli sellel ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus näitas feodaali võimu kohalike valduste üle. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri valduses. Aadli relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad- mõõgad, odad ja laskerelvad - vibud, tulirelvad, ammud, ning kaitsevarustuseks - kaitserüü, kiiver ja kilp
kõrgemal nende magamisruumid. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Aastatel 1425-1448 ehitati l kahe suure torniga eeshoov, mille rajamisel võeti eeskujuks Tallinna linnaväravate kaitsmine eenduvate ehitistega. Torni esiküljel olid väravad suurem hobuveokitele, väiksem jalakäijatele. Lisaks kaitsesid sissekäike tõstesillad (lk 99). Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks (lk 89 lasketorn). Eeshoovi lõunanurgas oli elu- ja majandustorn, mille peakorrusel võis olla kloostri õllepruulikoda. Torni kolmandat ja neljandat korrust võidi kasutada külalistemajana. Liivi sõja ajal ehitasid kloostri okupeerinud venelased eeshoovi kaevu, mis on tänaseni säilinud, ning kindlustasid linnust, ehitades kaks väikest ümartorni ühe edelaküljele vastu jõge ning teise põhjaküljele vastu vallikraavi.
5. Keskonna tegurid Kokkupuude kartsinogeensete ainetega (arseen, vaik, tõrv, töötlemata parafiinõli, diisliõli) 6. Teatud pärilikud defektid Xeroderma pigmentosumi (pärilik haigus) põdejatel võib LK ja BK tekkida juba lapseeas. 7. Suitsetamine Huultel ja suu limaskestal tekkiva Lamerakk-kartsinoomi oluline soodustav tegur. 8. Krooniline nahapõletik Lamerakk-kartsinoom võib tekkida haavandite, uuriste ja armide piirkonda. Põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivat rakkude kiirenenud paljunemist. Prognoos 90% juhtudest haiged tervenevad ja suremus on madal. LK võib anda siirdeid lümfisõlmedesse ja siseorganitesse. Sellisel juhul on prognoos halvem. Siirdeid annab sagedamini krooniliste nahakahjustuste (põletusarmid, haavandid) foonil tekkiv LK. Lamerakk kartsinoomi ravi Ravi sõltub LK suurusest, tüübist, asukohast, arvust. 1. Kirurgiline eemaldamine
ja selle asendamine uue metsapõlvkonnaga (pikema perioodi jooksul), siis valikraie puhul on eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised: * Mets on püsiv, st. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg. *Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku puidukasutamist ka väikeses metsaosas, näit. talumetsas, kus mets on koduümbruses ja seda ala ei soovita kunagi päris lagedaks raiuda. * Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse.
toodavad valku, keratiini) ja on pahaloomuline kasvaja nahal ning limaskestadel, võib tekkida ka keelele ja välissuguelunditele (Bogovski jt 1989). Vähist ohustatud gruppideks on 65-70 aastased, heledanahalised, sagedasti päikesekäes viibijad ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed. Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine. (Bogovski jt 1989.) Lamerakuline vähkkasvaja kujutab endast ümarat, ovaalset tihedat sõlme või naastu. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ning kattuda koorikutega. Kaasneda võib lümfisõlmede suurenemine. (Labotkin 2004.) MELANOOM Üks pahaloomulisi pigmentkasvajaid on melanoom. 1993. aastal avastati Eestis 68 naha melanoomi esmajuhtu, millest mehi oli 22 ja naisi 46. (Labotkin 2004.)
(derma.ee 23.02.2009) · Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest; · Naha pigmendi vähesus; · Organismi immunoloogilise seisundi langus; · Inimese papilloomviirus (HPV); · Keskkonna tegurid; · Teatud pärilikud defektid; · Suitsetamine- huultel ja suu limaskestadel tekkiva LK oluline soodustav tegur; · Krooniline nahapõletik- LK võib tekkida haavade, uuriste ja armide piirkonda, põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivate rakkude kiirenenud paljunemist. Lamerakk-kartsinoom kujutab endast ümarat, ovaalset sõlme või naastu. Pinda katab tihe paks kett, mida on raske eemaldada. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ja kattuda koorikuga. Võib kaasuda lümfisõlmede suurenemine. Võib anda siirdeid lümfisõlmedesse ja siseorganitesse, sellisel juhul on prognoos halvem. (derma.ee 23.02.09) 4.2.2 Lamerakk-kartsinoomi ravi
Eesmärgiks on puistu, kus nooremate vanuseklasside puid on arvuliselt enam kui keskealisi ja vanemaid. Kui looduslik uuendus pole piisav, tuleb rakendada täiendavat kultiveerimist. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes, kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa
metsauuenduslik aspekt, mida tuleb arvestada iga raiejärgu ajal. Eesmärgiks on puistu, kus nooremate vanuseklasside puid on arvuliselt enam kui keskealisi ja vanemaid. Kui looduslik uuendus pole piisav, tuleb rakendada täiendavat kultiveerimist. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa
vanemaid. Kui looduslik uuendus pole piisav, tuleb rakendada täiendavat kultiveerimist. Ideaalne püsimets on valikraiete abil kujundatud erivanuseline segamets. Valikraiete eesmärk: luua võimalus hoiu- ja kaitsemetsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Majanduslikust küljest on valikraiete eesmärgiks on kasvatada väärtuslike puuliikide jämedaid sortimente ja raiuda neid turunõudluse tippajal. Selleks hoitakse puistute täius üsna madalal - 0,6-0,7, et puistu jooksev juurdekasv oleks võimalikult kõrge. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud,
annaabi.ee 
