· Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele, 1973 Pariisi rahuleping, USA väljus sõjast, aga jätkus Vietnami kodusõda, 1975 lõuna
võimsaid maa-maa-tüüpi rakette, kinnitades, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline tuumasõjaohu nädal, kuid Moskva andis järele tunnustades kontrolljoont ja lubas raketibaasid likvideerida. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks. USA pommitas Põhja-Vietnami, aga
· Tagajärjed: Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. NSVL korjab oma raketid, USA korjab oma raketid Türgist ning ei ründa Kuubat. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Nii lähedal tuumasõjale pole maailm varem ega hiljem olnud. Olukord kainestas. 4. SUESSI KRIIS · 1956 · Põhjused: 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali (kuulus inglastele)
kriis tulek, diktatuuri revolutsioon, verivaenlase rolli asetati USA. Castro hoiti ära tänu USA valitsuse kehtestamine, vastased üritasid alustada võitlust, kindlameelsusele, teadmine, et pahempoolsed ebaõnnestus.Hruštšov paigaldas Kuubale raketid, planeedi saatus ripub ümberkorraldused mis võinuks hävitada suurema osa USA-st, maailm juuksekarva otsas kainestas seisis tuumasõja lävel. kogu maailma. 6.Praha Tšehhosolovakiat hakati muutma Taastati sõnavabadus, plaanimajandus Ülestõus suruti kevad demokraatlikuks riigiks. vahetati turumajanduse vastu. Õõnestas NL tankidega maha, korraldust. 7.Vietnami USA kongress andis I osa- Indo-Hiina sõda, Vietnam jagati kaheks
Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas USA, et ta ei tee katset Kuubat vallutada, see tähendas Castro režiimi püsimajäämist. Kuid sõda oli ikkagi ära hoitud ja seda eelkõige tänu USA valitsuse ja presidendi Kennedy kindlameelsusele. Ühtlasi näitas Kuuba kriis kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. See teadmine kainestas. Vietnami sõda Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda aga osutus tõeliseks läbikukkumiseks, ilmselt suurimaks kogu külma sõja jooksul. 1954. aastal jagunes Vietnam nagu Koreagi kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (Lõuna-Vietnami pealinn) režiim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riigis
3 Ludwig nägi ema rohkem suvepuhkuste ajal kui Münchenis, kus ema suhtles pojaga küll sagedamini kui isa, kuid mitte küllalt sagedasti ja mitte piisavalt intensiivselt, ning ammugi mitte vajaliku tähelepanuga. Marie ei ilmutanud vähimatki mõistmist Ludwigi fantaasialendude vastu, millesse poiss juba õige pea ümbritsevast maailmast eraldus. Kui ta hakkas unistama ja tahtis, et ema ta unistustest osa saaks, kainestas Marie teda oma jahmunud pilgu, mõne kuiva sõna või koguni pilkava naeruga. See haavas poissi ja aitas kaasa sellele, et ta ümbritses ennast soomuskestaga. Kroonpirintsina pidi Ludwig palju alla neelama, kuningana seevastu ütles ta kõik südame pealt ära. Reedetud kiindumus muutus varjamatuks vastumeelsuseks. Lõpuks nimetas ta oma ema veel vaid ,, preisi sünnitusmasinaks". Ludwigil ilmes juba kasvueas mitmeid tervisehädasid: ta kannatas tihti pea- ja
inimest. Mõlemas linnas surid hiljem veel tuhandeid inimesi kiiritustõppe ja veelgi enam oli neid, kes pidid kannatama kogu elu järelmõjude tõttu. Pidevad pommirünnakud ja blokaad ühes tuumapommide kasutamise ja Nõukogude Liidu sõjakuulutusega 8.augustil kainestas Jaapani väejuhatust ning 15.augustil annab Jaapan viimaks alla. Aatompommide kasutamise tõttu jäid tavalised pommirünnakud Jaapani vastu suhteliselt varju. Tuleb siiski märkida, et Tokyo pommitamisel 1945.aasta märtsis hukkus rohkem inimesi kui mõlemas tuumarünnakus kokku. Ent just tuumarelva esmakordne kasutamine oli see, mis muutis meie arusaama sõjast.
02, algas protestikirjade ettelugemisest. Protestijate toetuseks astusid välja sotsdemid, esseerid (vasakp), ja paljud teised erakonnad. Neid toetas ka Maanõukogu juhatus ja eriti selle esimees Aado Birk. Ei langetatud küll mingit konkreetset otsust, kuid andis tunnistust, et Maanõukogul on kadumas usaldus AV vastu. AV esines tagasiastumisavaldusega. Tagasiastumisest teatas ka ülemjuhataja Johan Laidoner. Nii järsk reaktsioon kainestas Maanõukogu saadikuid tunduvalt. Sõda aga ei olnud kaugeltki läbi, ei tahetud valitsuskriisi ja ülemjuhataja lahkumist. Leiti, et kriitikas on 56 mindud üle piiri. AV pälvis taas Maanõukogu kiituse ning Maanõukogu juhatus vahetati hoopis välja, juhatuse esimehe kohale asus Kaarel Parts. Maanõukogu (MNK). Sotsialistid lahkusid valitsused, tagasi astuma sunniti ka AV toitlusminister
Jõuline ajaloobuum kirjanduses, kinos, teatris. Sellele lisandub ka rehabiliteerimine e tagasi minnakse Stalini aegsete repressioonide juurde ja hakatakse rehabiliteerima ka tavainimesi. Tulevad esile ka jõud, kes hakkavad avalikustamist vastustama. Kõige olulisemaks tähiseks 1988 märtsis ajalehes Sovetsjaka Rossija ilmunud Nina Andrejeva kiri „ei või taganeda põhimõtetest“. See on perestroika-vastase seltskonna manifest, selle avaldamine kainestas ka tollast ühiskonda. Paljud need, kes olid Gorba poliitikast eufoorias, arvasid, et kõik lähebki ludinal jne, siis Andrejeva kiri oli väga kainestav. Tuli välja ka see, et keskusest pole võimalik kõike kontrollida, meedia väljus otsapidi kontrolli alt. 1989-1991- massimeedia vabanemine võimu kontrolli alt, oluline mõjutegur pol elus. 80ndate lõpus, 90ndate algul on massimeedia väga oluline tegur, sellest saab oluline
Kõikvõimalikke kaebusi tuli Maanõukogu juhatusele sedavõrd palju, et 1. veebruaril 1919 toimus veel üks Maanõukogu istungijärk. Peaasjalikult toetasid neid kaebusi valitsuse ja sõjaväevõimude tegevust just vasakpoolsed - esseerid ja enamlased. Kaebusi asus toetama Maanõukogu tolleaegne juhatus Aadu Birkiga eestotsas - valitsus ja sõjavägede ülemjuhataja deklareerisid, et Maanõukogu on neile avaldanud usaldamatust, nii et nad panevad oma ameti maha. See kainestas vasakpoolseid, nende toon muutus pehmemaks ja konstruktiivsemaks ja lõpuks korrladati valitsusele usaldushääletus, millest selgus, et pooldatakse valitsuse jätkamist. Küll aga astus Maanõukogu juhatus, Aadu Birki asmele sai Parts. Näiliselt justkui midagi ei muutunudki - kriis oli lahenenud ilma väga suurte muudatusteta - otsustati panna paika sõjaväljakohtute täpsemad reeglid. Oma kohast jäi ilma toitlusminister Jaan Raamot
enam vaja Louis XIII tülli ajada kuningannaga, sest see oli tal juba õnnestunud, kuid kellel oli vaja lepitada härra de Bassompierre Angouleme'i hertsogiga. Mis puutub Monsieur'sse, kes oli piiramist alustanud, siis selle lõpetamise jättis ta kardinali hooleks. Vaatamata linnapea uskumatule vastupanule tegid linnaelanikud katset mässu tõsta, et alistuda. Linnapea laskis mässajad üles puua. See karistus kainestas ka kõige tulisemad pead ja nad otsustasid nüüd oma elu lõpetada näljasurmaga. Näljasurm näis neile aeglasemana ja mitte nii kindlana kui poomine. Piirajad püüdsid aeg-ajalt kinni nii La Rochelle'ist Buckinghami juurde saadetud käskjalgu kui ka La Rochelle'i saadetud Buckinghami spioone. Mõlemal juhul läks kohtupidamine kiiresti. Härra kardinal lausus ainult kaks sõna: «Üles puua!» Kuningas kutsuti poomist pealt vaatama
annaabi.ee 
