lehekese roots karvane. Abilehed on lehekese rootsu all. Caragana arborescens– suur läätspuu Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. Caragana frutex – väike läätspuu Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. Tilia cordata – harilik pärn Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad. Tilia platyphyllos – suurelehine pärn Lehed on alt alati kahvaturohelised, kõikidel roodudel hallid karvad, eriti allküljel. Leheroots on karvane. Leht on 6...15 cm pikk. Tilia × vulgaris – läänepärn Lehed on alt kahvaturohelised, alumiste roodude nurkades hallikaspruunid karvatutid, pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad.
kasvu perioodil? Vegetatiivse kasvu perioodil eemaldavad köögiviljad kõige rohkem lämmastikku. 26. Milliseid mineraalaineid omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt viljade moodustumise ajal? Viljade moodustamise ajal omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt fosforit ja kaaliumit. 27. Tuua näide mõne köögivilja toitumisfüsioloogilise häire kohta! Näiteks lämmastiku (N) puudusel lehed on kahvaturohelised, hiljem kolletuvad, varred ja võrsed peened, kasv aeglustub või seiskub. Lämmastikuliia puhul on taim tumeroheline, üleloomulikult lopsakas, vajub maha, õitseb vähe. 28. Millise künnisügavusega muldadel köögiviljad tahavad hästi kasvada? Köögiviljad kasvavad hästi 30 cm künnisügavusega muldadel. 29. Mis on mullaviljakuse tähtis näitaja? Huumusesisaldus. 30. Millistel turvasmuldadel on võimalik köögivilju kasvatada?
Pea kaalub 0,6-0,8 kg Bataavia salat Prantsusmaalt pärist jääsalati alaliik Värvilt heledast tume punaseni (Lollo Rosso, Lollo Bianda) Lehed tugevad keerulised, paksud lihakad Kasutatakse toorsalatina Sobib väga hästi garneeringuks Võisalat ehk pehme peasalat Väike, ümar ja kergelt volditud pea Lehed on kollakas rohelised Võid meenutav tekstuur ja maitse Maheda maitsega Kasutatakse toorelt Rooma salat ehk Romaine Piklik ümar leivapätsi kujuline Lehed väga paksud ja kahvaturohelised Maitselt väga mahe Kasutatakse toorelt või keededult Tammelehesalat Lehed tammelehe kujulised Värvilt rohekad , tumepunase, pruun Maitselt meenutab pähklit Väga õrn ja närbub kergesti Sobib salatisse või garneeringuks Spinat Välimuselt kolmnurga kujuga Sisaldavad märgatavalt rohkem teistest lehtköögiviljadest Mg. Nimetatakse salatite kuningaks ja koos sellega moodustuvaid raskesti lahustuvad soola ühendeid, mis võivad ladestuda siseorganites
väetise lahusega. Järgmistel aastatel väetatakse freesturbal kasvavat pohla kevadel enne kasvu algust happelise väetisega. Pohlapeenart on hea igal aastal multšida kas freesturba, lehtpuude või paar aastat seisnud okaspuude saepuruga. Kasutada võib ka metsakõdu. 6. Haruldasi metsamarju. Sinine kuslapuu Kasvab Baltikumist kuni Kaug-Idani. Eesti võib leida teda lubjarikaste soode ümbruses. Sinine kuslapuu on 1,5 m kõrgune põõsas. Lehed on kahvaturohelised. Õied on kollased. Eelistab neutraalsepoolset või siis väga kergelt aluselist mulda. Head raviomadused (kõrgvererõhk , südamehaigused). Marjadel bakteritsiidne toime. Südajalehine aktiniidia Kodumaaks on Kaug-Ida ja Hiina. Koor on tal punakaspruun. Õied on valged. Viljad kiivi maitsega. Kasvamiseks eelistab head väetatud mulda, mis ei oleks liiga kuiv, ei salli seisvat kõrget põhjavett. Talub kerget varju. Mesimurakas
· kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja Larix sibirica - Siberi lehis · noored võrsed kahvatukollased · okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised · pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 kaupa kimpudes · käbi natuke väiksem kui euroopa lehisel · käbisoomused suuremad kui euroopa lehise käbil · soomused lusikakujulised ja karvased · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punakasvioletjad või kahvaturohelised · valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid · kattesoomuste tipud välja ei paista Pinus sylvestris - harilik mänd · noored võrsed helepruunid · pungad munajad, pruunid, heledad (kollakas oranzid) ja vaigused · okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus · okkad sinakas-rohelised · käbi munaja kujuga, hallikaspruuni värvi · seemnesoomuste tipul rombjas laik (apofüüs) Pinus contorta - keerdmänd
häiritud ainevahetuse tõttu lehed kuivavad. Kasvuhoonekarilasele meeldib soojus üle 25° ja kuiv õhk. Soojal ja kuival ajal, nagu oli tänavu juulis, kooruvad vastsed 57 päeva pärast munemist. Kui terve suvi on kuum, annab karilane palju põlvkondi. Ta võib talvituda ka avamaal varisenud lehtede ja taimekõdu all. Lennuvõimeline kahjur võib ootamatu külalisena ilmuda naaberaiastki. Tõrjetööde ajal lendavad valmikud eemale. Karilane muneb lehtede alaküljele. Kahvaturohelised 0,3 mm suurused lühikeste karvakestega kaetud lamedad vastsed kinnituvad varsti pärast koorumist püsivalt lehtedele ja imevad seal mahla. Keha ümber moodustub neil kaitsev vahabarjäär. Viimases kasvujärgus kujuneb vastsest kuni 1 mm pikk ja 0,5 mm kõrge näsade ja vahaniitidega kaetud pupaarium. Vastsejärk kestab kokku 2530 päeva. Koorunud valmik elab kuni kuu ja muneb ca 100 muna, pannes aluse vaenlasehor-dile. Karilasest jagusaamiseks on vaja järjekindlust ja
kiirendvad taime vananemist. Varase saagiga viiakse mullast välja toitained. Peamiselt lämmastik, kaalium ja magneesium. Lämmastik koguneb viljadesse nitraatidena. Suurem osa nendest on koores, seda tarvitatakse lehtede ja võrsete loomiseks. Kaaliumi soolasid on küllaltki märkimisväärses koguses viljades, magneesium on taime rohelistes osades. Kiire toitainete vajaduse märgiks on vastava toitaine puudumise välised ilmingud. Lämmastiku puudus – need on kahvaturohelised lehed ja valkjad laigud võrsete otstes, viljade väärareng tipu teravnemisena. Kaaliumi puudus - kollakas–rohelised randid lehe äärtel. Magneesiumi puudus – väikesed helerohelised ümmardused laigud, mis asetsevat kaootiliselt leheraagude vahel, alates alumistest lehtedest. Väetamist tuleb teha juhendi järgi kuid tuleb teada mõningaid üldiseid reegleid – Väetamist soovitatakse teha mitte tihedamini kui kord 7 – 10 päeva jooksul. Väetis viiakse niiskesse mulda
või kiilja alusega Näärmekalt täkilise servaga Paljad Alt hallikasrohelised Metalselt läikivad Leht 6-12 cm pikk ja 5-7 cm lai. Leheroots on 2-5 cm pikk ning paljas. Pikkvõrsete lehtedel serv kortsus · Berliini pappel · Populus x berolinensis Piklik-elliptilised, Lühidalt teritunud tipuga Näärmeliselt peensaagjad Pealt läikivad Alt kahvaturohelised, leherootsul 3-5 paari näärmeid Lehe pikkus 5-12 cm ja laius 2,5-5 cm Paljad · Raudremmelgas · Salix pentandra Lehed süstjad Pika terava tipuga Laiem koht lehelaba alaosas Näärmeliselt saagja servaga Pealt rohelised Alt hallikad Lehelaba alusel 1-2 nääret 7...15 cm pikad 1...3 cm laiad · Rabe remmelgas · Salix fragilis Lehed süstjad
Harilik vaher on enamasti ümara võraga puu ja võib kasvada lagedamates kohtades üle 25 meetri kõrguseks. Tüve alumine osa on metsas kasvaval vahtral sirge ja oksavaba. Seetõttu annab vaher vähe külgvarju ega varja allolevaid puid-põõsaid nii tugevasti. Vahtra tihe, varjurikas võra ja suured lehed osutavad küllaldasele varjutaluvusele. Kuivadel muldadel kasvab vaher halvasti. · Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. · Puit punakasvalge, tihe raskesti lõhestatav, mõnikord esineb rohekashall väärlülipuit. Puit on väga hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu. Kasutatakse keelpillide kõlakastide valmistamiseks ning nikerdustöödeks Acer pseudoplatanus - Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna- Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel
alt tihedalt karvased, 6-12cm pikad. Õied õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. Viljad 10mm pikad ovaalsed, punakasmustad marjad, valmivad oktoobris. Kasutatakse haljastuses. 37. Harilik lodjapuu Viburnum opulus Kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne-Siberis. Kodumaine liik. 3-4m kõrgune põõsas. Niiskem kasvukoht ja poolvari. Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, jämedahambulised, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Õied õisikutes kuni 10cm, valged, roosakad. Õitseb mais-juunis. Viljad kerajad, kuni 1cm, erepunased, söödavad. Valmivad august-september. Vilju kasutatakse keediste valmistamiseks. 38. Perekond kikkapuu Kikkapuu perekonda kuuluvad ühekojalised, heitlehised või igihaljad puud, põõsad või puitunud varrega liaanid. Lehed elliptilised, peensaagjad või terveservalised. Õied kahesugulised, väikesed, rohekad, valkjad või roosakad
Kõrgus 1-1,5 m Kasvukuju püstine põõsas Võrsed noored võrsed karvased, vanemad harud kestendavad Pungad munajaskoonilised, 0,4-0,7 cm pikad, punga kattesoomusedhallikarvased sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, peaaegu ümmargused, umbes 7 cm läbimõõdus, hõlmad Lehed teravatipulised, leht nõrgalt südaja alusega. Leheroots peaaegu lehelaba pikkune õied väikesed, kahvaturohelised, paiknevad hõredates, kuni 8 cm pikkustes rippuvates kobarates Õied Viljad viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib augustis, läbimõõt kuni 0,7 cm, hapud Õitsemisaeg õitseb mais Kasvukoht: valgus poolvarju taluv niiskus parasniiske muld viljakas Kasutamine kasvatatakse marjade saamiseks Sordid Märkused paljuneb hästi vegetatiivselt MUST SÕSTAR
Soovildik võib levida eriliste sigilehtede abil. Need ujuvad niiskes ümbruses veidi ringi ja sobivates tingimustes arenebki neist uus soovildiku taim. 6.4 Turbasammal Eesti rabades kasvab rohkesti turbasamblaid. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Nad moodustavad pehme ja vetruva samblavaiba. Sõltuvalt turbasambla liigist ja kasvukohast võivad nad värvuselt olla kas kahvaturohelised, pruunikad või punakad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Turbasambla imemisvõime võite aga appi võtta ka siis, kui teile ei meeldi, et hommikul on teie toaaknad udused või jäälilledega kaetud
ulatub lõunas Floridast Texaseni. Kasvab kuivadel mäenõlvadel, metsaservades ja võsastikes, olles olulisel kohal erosioonitõkestajana. [9] Võrsed helepruunid või purpurjad, noored võrsed sametkarvased. Vanemate okste koor hall, piklike ribadena kestendav. Lehed on paksud, kujult elliptilised, munajad või peaaegu ümmargused, 1,5-4 (6) cm pikad ja 3-4 cm laiad, terveservalised, teraneva tipuga, pealt tumerohelised ning alt kahvaturohelised või sinakad, pehmekarvased, hästi väljapaistvate roodudega. Leheroots 0,2-0,4 cm pikk. Sügisvärvus pruunikaspunane, lehed jäävad kauaks põõsastele. [6, 9] Õied paljuõielistes tihedates lühikestes kobarates lehtede kaenaldes. Õiekroon kellukjas, 0,3-0,4 cm pikk, kollakasvalge kuni rohekaspunane. Viljad on ovaalsed, kuni 7 mm läbimõõdus, korall- või purpurpunased, varjus roosad kuni peaaegu valged, kaetud sinaka kirmega, läikivad, paiknevad põõsal tihedalt justkui korrustena
valged, vili roheline või eriti dekoratiivne õitsemise kollane ajal lehed rohelised, õied õitsemise ajal väga oranzpunased, vili dekoratiivne, õitseb roheline või kollane rikkalikult ja küllalt kaua roheline, õied rohekad või punakad, viljad dekoratiivsed on põõsa punased, rohelised või marjad( punased, rohelised kollased või kollased sordid) roheline, õied kahvaturohelised, viljad punased punased marjad Roheline, õied lillakaspunased, viljad mustad mustad viljad roheline, valminud viljad valged või heleroosakad valged viljad lehed pealt tumerohelised, alt hallikasvalged, õied valged, vili punakasroosa dekoratiivsed on marjad maasikal esineb dekoratiivseid rippuvaid sorte, dekoratiivsed on
Harilik kadakas (Juniperus commúnis L.) 15 Communis ühine, koos gruppidena kasvav. Kuni 10 m kõrgune puu või tihedakasvuline kõrgem kahekojaline põõsas. Tsoon II. 1560. Areaal: Lai, kasvades laialdasel maa-alal Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja-Hiinas, Põhja-Aafrikas ja Põhja- Ameerikas. Võrsed: punakaspruunid, noored võrsed kahvaturohelised, paljad. Pungad: 1...2 mm pikad, munajad, rohekad. Okkad: 3-kaupa männastes, teravatipulised, 1...1,5 cm pikad, 1...2 mm laiad, pealküljel piki okast kõrgem kühm, alakülg hallikasvalge, püsivad 3...4 aastat. Käbid: 0,5...1 cm läbimõõdus, ümarad, 1. aastal rohekad, 2. aastal sinaka kirmega sinakasmusta lihaka kestaga marikäbid, kõva kestaga, piklikke seemneid 1...3.
kahekojalised. Seemned pole marikäbi sisemise kattega kokkukasvanud (Juniperus sabina jt. ). Harilik kadakas (Juniperus commúnis L. Communis ühine, koos gruppidena kasvav. Kuni 10 m kõrgune puu või tihedakasvuline kõrgem kahekojaline põõsas. Tsoon II. 1560. Areaal: Lai, kasvades laialdasel maa-alal Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja-Hiinas, Põhja-Aafrikas ja Põhja- Ameerikas. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: punakaspruunid, noored võrsed kahvaturohelised, paljad. Pungad: 1...2 mm pikad, munajad, rohekad. Okkad: 3-kaupa männastes, teravatipulised, 1...1,5 cm pikad, 1...2 mm laiad, pealküljel piki okast kõrgem kühm, alakülg hallikasvalge, püsivad 3...4 aastat. Käbid: 0,5...1 cm läbimõõdus, ümarad, 1. aastal rohekad, 2. aastal sinaka kirmega sinakasmusta lihaka kestaga marikäbid, kõva kestaga, piklikke seemneid 1...3. Nagu näeme on tegemist väga plastilise puuliigiga, milline on vähenõudlik ka
annaabi.ee 
