Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks ei ole mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Plussid: 1. kiirem ja tõhusam sordiaretus 2. paremad ja haigusekindlamad sordid 3. kahjurikindlamad sordid ja tänu sellele saab läbi ajada kangemate pestitsiidideta 4. suurem saagikus 5. Lõuna-Ameerikas aitavad GM põllukultuurid ära hoida pinnase erosiooni ja vähendavad kütusekulusid. GM taimed suudavad puhastada pinnast ja vähendada selle soolsust 6. GM toidul on ilusam välimus Miinused: 1. GMO-de ohutuse kohta puudub piisavalt tõendeid 2. GM põlluviljad on valmistatud tulusama toodangu, mitte tervislikuma toote nimel 3
kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Sel juhul toiduäri poleks sedavõrd kontsentreeritud. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. --------Turul olevad muundkultuurid ei ole ise enesest saagikamad, vaid võivad olla kahjurikindlamad või umbrohumürke taluvad, mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks on see, et GMOsid patenteeritakse. Kusjuures -
majanduslikke riske, samuti eetilisi küsitavusi. Kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja sellega põhjendatakse nende vajalikkust, ei ole see päris nii. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. GMO-dega seotud riske on uuritud suhteliselt vähe. Uuringute kallidus, töömahukus, GMO-sid tootvate firmade vähene koostöövalmidus, kui sageli keeldutakse teaduskatsete jaoks isegi algmaterjali (seemneid) andmast, ning paljud teised
kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla kahjurikindlamad või umbrohumürke taluvad, mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks on see, et GMOsid patenteeritakse. Kusjuures - kaitstes
näljahäda. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla kahjurikindlamad või mürke taluvad, mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et nad on loonud midagi seniolematut
kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla kahjurikindlamad või umbrohumürke taluvad, mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks on see, et GMOsid patenteeritakse. Kusjuures - kaitstes oma
Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks - ja võiks isegi öelda, et paradigmamuutuseks - on see, et
Samuti on leitud, et põldudel, kus on kasvatatud Bt-toksiini geeniga GM taimi, on arenenud Bt-toksiini suhtes mittetundlikud taimekahjurid. 1901. aastal tappis üks tollal tundmatu bakter Jaapanist toodud siidiusse. Sellele anti nimi Ba- cillus thuringiensis. Bakteri geene on lisatud näiteks tubakataimedele ja maisile, et muuta need kahjurite jaoks hukutavaks. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. Niisiis: kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega. Üha enam juurdub arusaam, et lõppkokkuvõttes pole olemas "mahedamat" ja keskkonnasäästlikumat põllumajandust kui geenitehnoloogiline.
Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni.
kultuurtaimi. Liima uba, kartul, bataat, tubakas, tomat, ananass, maniokk, kakao 20. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu-kesk aasia, kaer- vahemere,lina-lähis ida,kesk-aasia, etioopia 21. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerim Sordiaretusel muutuvad nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel-kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine ja võivad kahjurid kaasa rännata. GMOd –on kahjurikindlamad ja umbrohumürke taluvad aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja ja kahjurid mürkidele resistentseks. 13
• Aeduba • Mais • Puuvill • Kõrvits • Kanep 19. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu – kesk-aasia Lina – etioopia/lähis-ida/kesk-aasia Kaer - vahemere 20. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerimisel? Sordiaretusel muutuvad nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel-kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine ja võivad kahjurid kaasa rännata. GMOd – on kahjurikindlamad ja umbrohumürke taluvad aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja ja kahjurid mürkidele resistentseks.
Aeduba, Mais, Puuvill, Kõrvits, Kanep 20. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu: Kesk-Aasia; Kaer: vahemeri; Lina: Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Etioopia 21. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerimisel? Sordiaretusel muutuvad taimed nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel ohuks kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine (kohalikud liigid võivad välja surra). GMOd on kahjurikindlamad ja taluvad paremini umbrohumürke, aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks.
Immuunsüsteemi häired põhjustavad mitmeid haiguseid. Loomulik immuunsus kahjurite vastu tekib taimedel biokeemilise kohanemise alusel - võimena toota mingit ainet, mis on mürgine kahjuri jaoks. Resistentsus - vastupanuvõime, vastupanevus, eriti organismi võime vastu panna haigust tekitavaile tegureile; haigustekitaja võime vastu panna antibiootikumile vm. keemilisele ainele Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid vajadusel, siis
annaabi.ee 
