D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response Feedback A. eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga D. eutektoidmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja
tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 Küsimus 3 (5 points) Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga b. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga c. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga d. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 Küsimus 4 (5 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga
rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga Student Response D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid?
elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid?
rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on Student Response B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on
B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefa C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasili D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaas Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasi Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasi C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasil D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasi Score: 5/5 5. Mitu faasi on antud mikrostruktuuril? Tegemist on puhta vase Student Response A. kahefaasiline struktuur B. ühefaasiline struktuur C. kolmefaasiline struktuur D
lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9) Parimate valuomadustega sulamid on eutektse või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelvoolavusele (Kahefaasilise struktuuriga sulamid) 10) Puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega
toimunud loomulikult. Lihv nr. 3: Silumiin Tegemist on üleeutektoidse silumiiniga. Eutektoid mark AL Si 1Z. Habras tänu ränifaasile. Head valuomadused- madal sulamistemperatuur. Kristalliseerub konstantsel temperatuuril. Lihv nr. 4: Messing tsingisisaldusega 41% Tegemist kahefaasilise struktuuriga (á+ß). Antud struktuur on tardlahus elektronühend, mis muudab messingu hapramaks (tardlahuse baasil). Lihv nr.5: lõõmutatud tinapronks Lihv nr.6 :valatud tinapronks Laagrimaterjalina kasutatakse valatud olekus tinapronksi. (Liugelaagri materjali struktuur). Nõutakse nii plastsust kui kõvadust. Lihv nr.7: Alumiiniumpronks alumiiniumisisaldusega 10%
8. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? Parimate valuomadustega sulamid on eutektse koostisega või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid, seda tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelvoolavusele. (kahefaasilise struktuuriga sulamid) 10. Missuguse struktuuriga metallid ja sulamid on väikese tugevuse ning kõvadusega, kuid suure plastsusega? Väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega on puhtad metallid ning tardlahuselise struktuuriga sulamid.
rekristalliseerumistel Score: 2/2 Küsimus 2 (2 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T b. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T c. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T d. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend? Student Response
kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C
3. Lõiketöödeldavus on väga halb (antud pseudosulam ei ole lõiketöödeldav), kuna keemiline element muudab materjali hapraks ja kõvaks. Kasutusalaks on näiteks lõiketerad terase töötlemiseks. 23 : 4,00 4,00 Tegemist on (87% Pb + 13% Sb) eutektse sulamiga (liugelaagri materjal - babiit). Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? : 1. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga 2. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga 3. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga 4. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga 24 : 4,00 4,00 Eutektoidkoostisega Fe-C sulam (teras süsinikusisaldusega 0,8%). Kuidas nimetatakse eutektoidi Fe-C sulameis ja milline on selle faasiline koostis? Suurema suurendusega: : 1
D. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Feedback A. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C C. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektmuutuse (L>E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T
Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Value Correct Answer A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on 100% kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T Student Response Value Correct
Kiire, ei nõu tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei valmi aga emataimedel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid. Need võivad peksmisel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. 2.Jaoti kahefaasiline- enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu. Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. 3. Jaoti kolmefaasiline- vili niidetakse vaalu nagu kahefaasilise puhul. Vili hekseldatakse, eraldatakse terad, põhk ja aganad. Põld vabaneb täielikult põhust. 4.Söödateravilja tervikkoristamine- söödaks lähevad nii terad kui põhk. Teri pole vaja põhust eraldada. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse järgus ja hekseldatakse. Koristada saab 2-3 nädalat varem kui täisküpsuses. Saab uusi järelkultuure kasvatada või mulda harida. 18. Söödateraviljade seemnete ettevalmistumisviisid külviks. Üldjuhul külvatakse tihedamalt, et vältida tühikuid
Kiire, ei nõua tööjõudu ega sõltu väga palju ilmastikust. Emataimedel terad ei järelvalmi, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel kergelt viga saada. Kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. Jaoti kahefaasiline. Enne terade täisküpseks saamist niidetakse teravili vaalu ning seemned jäetakse nädalaks maha kõrre otsa järelvalmima. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. Jaoti kolmefaasiline. Vili niidetakse vaalu nagu kahefaasilise puhul. Vili hekseldatakse, eraldatakse terad, põhk ja aganad. Põld vabaneb täielikult põhust. Söödateravilja tervikkoristus. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse faasis ning hekseldatakse. Söödaks lähevad nii terad kui põhk, seetõttu pole vaja teri põhust eraldada. Koristada saab 2-3 nädalat enne taimküpsuse faasi. 18. Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks. Üldjuhul külvatakse tihedamalt, et vältida tühikuid. Enne külvi näiteks peediseeme
on umbes 0 °C. Mitterasvane kuterdatud segu võetakse kutrist välja. Laaditakse kutrisse rasvane liha ja kuterdatakse kreemjaks kuni temperatuurini 14 °C. Seejärel kuterdatakse kahes kuni kolmes osas juurde mitterasvane segu ning lisatakse maitseained. Kuterdamise lõpptemperatuur 12–14 °C. Saadakse heleda põhiseguga vorstimass. Kuterdamise lõpuks peab saavutama normaalse kahefaasilise süsteemiga emulsiooni, mille pidevaks faasiks on vesi seal sisalduvate valkude ja sooladega ning dispengeerunud faasiks on vedel või tahke rasv (emulsioon, rasv või õli vees). Moodustunud emulsioon peab olema stabiilne, et moodustuks vorstimass. Emulsioonid on ebastabiilsed siis, kui nad ei sisalda emulgaatoreid või stabilisaatoreid. Lihaemulsioonides kasutatavad emulgaatorid on ebasümmeetrilise molekuliga, mille üks ots on hüdrofiilne (vett siduv) ja teine ots
lõppastme topoloogia vahelduva polaarsuse tõttu keerukam. Jättes mähised ümber lülitamata, säilitab pingestatud aktiiv- või hübriidrootoriga samm-mootor hoidemomendi, mis väldib rootori iseeneslikku liikumahakkamist väliste jõudude toimel. 4.3. Lainetalitus Lihtsaim samm-mootori juhtimisviis on ühefaasiline talitlus, mille puhul pingestatakse ainult ühte mähist korraga. Meetodi puuduseks on saavutatava momendi väiksus, rootori võimalikud asendid on nt kahefaasilise kahe hambaga mootori korral 0°, 90°, 180° ja 270°. 4.4.Samm-mootori koormamine Samm-mootori poolt arendatav moment sõltub lülitussagedusest ja järelikult ka mootori pöörlemiskiirusest. Mootorid arendavad tüübisildil näidatud nimimomenti ainult väga madalatel kiirustel. Pöörlemiskiiruse suurenemisel arendatav moment väheneb, mis teatud kiiruse puhul võib ajami viia vääratustalitlusse, mida iseloomustab sünkronismist väljalangemine ehk sammukadu
abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. See skeem on varustatud nn. "lollivastase" kaitsega. Juhul, kui keegi kogemata vajutab S2 ja S3 korraga, toimub nende avanevate kontaktide avanemine enne sulguvate kontaktide sulgumist. Tänu sellele ei rakendu kumbki kontaktoritest. Kui skeemis poleks avanevaid kontakte S2 ja S3, siis rakenduksid korraga mõlemad kontaktorid (KM1 ja KM2), mille tagajärjeks oleks kahefaasilise lühise tekkimine primaarosas (esimese ja kolmanda faasi vahel). Lühise põhjuseks on kontaktorite KM1 ja KM2 ühendusviis (toitevõrgu- ja mootorivaheline faaside ühendus kontaktorite kaudu). Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada kas S2-le või S3-le. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik.
Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine. Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid. Kutrikauss pöörleb ja seal asuvad noad peenestavad ja segavad toorainet. Kuterdamise lõpuks saadakse homogeenne vorstisegu - viinerid, sardellid, keeduvorstid. Olenevalt kutrist võib see töötada vaakumis või atmosfäärirõhul. Kuterdamine toimub kahefaasilise protsessina: 1) peenpeenestamine (1/3 kogu protsessist); 2) vorstisegu moodustumine (2/3 kogu protsessist). Tooraine lisamise järjekord: 1) esmalt kõige taisem tooraine, 2) seejärel soolamislisandid (keedusool, fosfaadid), jäävesi, 3) rasvane tooraine ja 4) maitseained Kuterdamise põhireeglid: 1. mitterasvane liha töödeldakse võimalikult külmalt; 2. rasvane ja sidekoerikas liha tuleb maksimaalselt peenestada, et ei tekiks tükke struktuuris. 3
553 Ik0_1 := IkA1_1 Ik0_1 = 3.553 ( UkA1_1 := i IkA1_1 X2 + X0 ) UkA1_1 i 3.553( 0.102 + 0.106) UkA1_1 = 0.739i UkA2_1 := -iIkA1_1 X2 UkA2_1 -i × 3.553 0.102 UkA2_1 = -0.361i Uk0_1 := -i IkA1_1 X0 Uk0_1 -i 3.553 0.106 Uk0_1 = -0.377i VEKTORNYE DIAGRAMMY 2 Kahefaasilise luhis: ulimooduv luhisvool luhisekohas X2 X0 3 1 - Eekv ( X2 + X0) 2 Ik_1.1 := IbF X1 + X2 3 1 - 0.102 0.106 1.1 ( 0.102 + 0.106) 2 3 3 Ik_1.1 5.249 × 10 Ik_1.1 = 38.049 × 10
määratud katlaehitustehase instruktsiooniga. Põhilised häiringud, mis põhjustavad nivoo kõrvalekalde etteantud väärtusest on: 1. toiteveekulu muutumine; 55 2. aurukulu muutumine, tingituna tarbimise muutumisest; 3. aurukulu muutumine, tingituna kolde soojusvastuvõtu muutumisest 4. toitevee temperatuuri muutumine Nivoo reguleerimisel katla trumlis reguleeritakse sisuliselt kahefaasilise keskkonna (vee ja auru segu) nivood. Seetõttu kõik tegurid, mis tingivad selle kahefaasilise keskkonna oleku muutuse, viivad paratamatult nivoo muutusele katla trumlis. Katla trumlis ja tsirkulatsioonikontuuris olev vesi sisaldab katla tööreziimil teatud koguse veeauru. Veeauru erimaht on tunduvalt suurem vee erimahust. Seetõttu aurusisalduse muutus selles kahefaasilises keskkonnas tingib paratamatult nivoo muutuse ühes või teises suunas. Kui auru osa suureneb, siis nivoo tõuseb.
Seega tänapäeval valmistatakse kermised pôhiliselt WC baasil ja vähesel määral TiC ja Cr3C2 baasil. Teine kermise komponet sideaine- on samuti olulise tähtsusega, 6 kuna temast sôltuvad oluliselt kermiste omadused. Seepärast esitatakse sideainele rida kindlaid eeltingimusi: 1. Rasksulav keemiline ühend (karbiid, karbonitriid, boriid) ja sideaine peavad moodustama kahefaasilise struktuuri. 2. Rasksulav ühend peab osaliselt lahustuma sideaines, kuid sideaine ei tohi lahustuda temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5. Sideaine peab olema suure voolavuspiiriga nii normaal kui ka kôrgetel temperatuuridel.
lõpplüliti Q1 või Q2 mootori jõuahela välja. 1.4. Elektrimootorite kaitse. Elektriajami mootor ja teised elektriajami elektrilised osad ja ahelad peavad olema kaitstud mitmesugustel põhjustel tekkivate kahjustuste ja nende edasise arenemise eest. Vajalikud kaitseseadmed lülitatakse nii elektriajami jõu- kui juhtimisahelatesse. Elektriajami põhilised kaitseviisid on kaitse lühise eest, maksimaalvoolukaitse, kaitse ülekoormuse eest, asünkroonmootori kaitse kahefaasilise töö eest, kaitse iseenesliku käivitumise eest, kaitse kommutatsioonilise ülepinge eest ja kaitse magnetvälja kadumise eest. Kaitse lühise eest ja maksimaalvoolukaitse kindlustavad lühisesse sattunud või liig- voolu tingimustes oleva elektriahela viivituseta väljalülitamise. Kaitseks lühise eest kasutatakse kas sulavkaitsmeid (joonis 1.17.a ja b) või elektromagnetilise vabastiga kaitselüliteid (joonis 1.17.c ja d). Viimasel juhul täidab kaitselüliti ka pealüliti Q üles- annet.
Kaldtorudes on halvenenud soojusvahetusega piirkond suurem kui vertikaalsetes kui väiksem kui horisontaalsetes torudes. Alakriitiliste parameetritega trummelkateldes ja kihistunud voolamise reziimi korral on soojusvahetus asümmeetriline ja temperatuurid ülemisel ning alumisel toru moodustajal erinevad. Ülemisel toru moodustajal on soojusvahetus oluliselt halvem kui alumisel, kus seinatemperatuur on lähedane küllastustemperatuurile. Nimetatud asjaolu on otseselt seotud kahefaasilise voolamisreziimiga horisontaalsetes, kus tingituna gravitatsioonijõududest voolus kihistub. Kihistumisel tekkinud lained uhuvad perioodiliselt ülekuumenenud ülemisi torupindu neid järsult jahutades. Sellised järsud temperatuurimuutused kahjustavad oluliselt metalli, seepärast loomuliku ringlusega kateldes, kus harilikult on vooluse kiirused madalad välditakse horisontaalsete torude kuumutamist. Otsevoolu kateldes, kus vooluse kiirused on
Kaldtorudes on halvenenud soojusvahetusega piirkond suurem kui vertikaalsetes kui väiksem kui horisontaalsetes torudes. Alakriitiliste parameetritega trummelkateldes ja kihistunud voolamise reziimi korral on soojusvahetus asümmeetriline ja temperatuurid ülemisel ning alumisel toru moodustajal erinevad. Ülemisel toru moodustajal on soojusvahetus oluliselt halvem kui alumisel, kus seinatemperatuur on lähedane küllastustemperatuurile. Nimetatud asjaolu on otseselt seotud kahefaasilise voolamisreziimiga horisontaalsetes, kus tingituna gravitatsioonijõududest voolus kihistub. Kihistumisel tekkinud lained uhuvad perioodiliselt ülekuumenenud ülemisi torupindu neid järsult jahutades. Sellised järsud temperatuurimuutused kahjustavad oluliselt metalli, seepärast loomuliku ringlusega kateldes, kus harilikult on vooluse kiirused madalad välditakse horisontaalsete torude kuumutamist. Otsevoolu kateldes, kus vooluse kiirused on
mist tänu liini näivtakistusele. Mastide kontroll katkestatakse seal, kus lühis- vool on vähenenud allapoole eelpool sätestatud nivoodest. Selle reegli kohaselt tuleks kontrollida 5 kuni 10 visangut alajaamast arva- tes. Tavaliselt on ülemäärasest võnkumisest mõjutatud ainult üks visang ja lühisvooludest tingitud mehaanilised ülekoormused mõjuvad ainult ühele või kahele alajaamaga külgnevale mastile. − Kontrollida tuleks kahefaasilise lühisvoolu I2f kui kõige ohtlikuma toimet. Lühise aeg tuleks määrata vastavalt kasutatud releekaitse tüübile, arvestades võimsuslüliti võimalikku tõrget. Laviinid, lumeveered. Mägipiirkondades, kus õhuliinid võivad olla avatud la- viinidele või lumeveeretele, tuleb arvestada mastidele, vundamentidele ja juhtmetele toimivate võimalike täiendavate koormustega. Eestis ei arvestata. Jõelammidel ja järvedes paiknevate mastide puhul tuleb arvestada jäämineku
võredefektide kontsentratsiooni suurenemisest temperatuuri tõusul. 7.7. Lisandite mõju materjalide elektrijuhtivusele Lisandtakistus sõltub lisandi kontsentratsioonist vastavalt I = AC i (1 -C i ), (joon. 7.8) kus - lisandist põhjustatud takistus; C i - lisandi kontsentratsioon, aatomosa; A - konstant, sõltub aga nii põhiainest kui ka lisandist (joon. 7.10). Kahefaasilise sulami puhul, milline koosneb ja faasidest, kehtib aditiivsuse põhimõte I = V + V kus, V ja V vastavate faaside mahtosad; ja - vastavate faaside individuaalsed takistused 7.8. Pooljuhid Pooljuhtmaterjalide elektrijuhtivus on madalam kui metallidel. Samal ajal neil on terve rida unikaalseid elektrilisi omadusi, mis teeb nad tänapäeva tööstuses laialt levinuks. Nende
annaabi.ee 
